„Uus aeg nõuab uusi sõnu“ – selliselt võiks ümber sõnastada populaarse üteluse „hull aeg nõuab hulle inimesi“. Paljudele peaks olema tuttav mõiste finlandiseerumine. Mina pakun selle kõrvale uue mõiste – islandiseerumine.
Mis asi on siis finlandiseerumine? Konkreetse mõistena tähendas see Soome ja Nõukogude Liidu erisuhet, kus Helsinki tegi suuresti seda, mida Moskva tahtis. Laiemas plaanis tähistab finlandiseerumine ehk soometumine mingi riigi välispoliitilist tasalülitamist. Seda, et vormiliselt iseseisev riik pole enam oma otsustes vaba, vaadates pidevalt juhtnööride otsingul naabri poole.
Abi pankroti eel
Islandiseerumine võiks tähendada midagi sarnast finlandiseerumisega, ainult oma teatud teisendustega. Uus aeg ja uued olud on muutnud mängureegleid. Väga lihtsalt võttes oleks skeem järgmine. Segastel asjaoludel finantsraskustesse sattunud riik saab pakkumise, millest on raske loobuda. Et talle antakse laenu täpselt puudujääva summa võrra. Ainult et abiandja on selline, kelle maine on ... kuidas nüüd öeldagi ... hämaravõitu.
Islandi puhul lugu järgmine. Ennast lõhki laenanud Islandi pangandus on kaasa kiskumas kogu saareriigi majandust. Augu suuruseks hinnatakse neli miljardit eurot. Aga abi on kohe tulekul, nimelt Venemaalt. Selleltsamalt Venemaalt, kelle rahade keerutamisega Islandi majandusime väidetavalt end üles nuumanud ongi.
Vene enda kommentaatorid küsivad – keda või mida tõttab päästma Venemaa valitsus? Kas väikese armsa saareriigi majandust või oma oligarhide raha, mis Islandi pankroti korral kaoks mutiauku? Irvhambad on juba netiavarustes liikuma lasknud uue islandi rahatähe – miljonkroonise kupüüri, millel Islandi panga nimi ja Vladimir Putini portree.
Looduslik võrdlus
Muuseas, termin islandiseerumine (e.k. saarestumine) on juba kasutusel, tähistamaks ökoloogias olukorda, kus looduskeskkonna killustumine (nt metsade tükeldamine põldude ja teedega) toob kaasa hukutavad tagajärjed seal seni elanud liikidele. Kas pole mitte mõtlemapanev paralleel? Saareriik Island on muutunud ka finants-majanduslikult saarekeseks, mis ei pruugi enam iseseisvalt toime tulla.
Mis kogu sellest mõtte- ja mõistemängust tolku ka on, võib küsida. Ega palju olekski, kui me ei oskaks seda enda peale mõõta. Kõige lihtsam oleks küsida, kas Eesti islandiseerub?
Paar päeva tagasi jooksis Eesti meediastki läbi mõjuka Briti päevalehe The Independent ajakirjaniku väide, et Balti riike ootab sama saatus. Ehkki hiljem selgus, et ajakirjanik oli faktidega meelevaldselt ümber käinud, oli sõna juba lendu lastud.
Kuidas on meie lood?
Eesti olud on üsnagi teised, kiirustavad meid rahustama eksperdid. Ilmselt tuleb neid uskuda – vähemalt seni, kuni keegi pole vastupidist tõestanud.
Kuid juhul kui islandiseerumise mõiste täita väliskapitali kontrollimatu sissevoolu sisuga, siis jääb ikkagi vähemalt üks küsimus. Mida teeb Eesti juhul, kui rasketel aegadel saabub ahvatlev ettepanek? Nö ettepanek, millest ei saa loobuda?
Ja kui see tuleb isegi mitte Venemaalt, vaid nt kuskilt maksuparadiisist? Kas võtame selle rõõmuhõisetega vastu või proovime hambad ristis ise hakkama saada?
Karmo Tüür
15.10.2008
Mis asi on siis finlandiseerumine? Konkreetse mõistena tähendas see Soome ja Nõukogude Liidu erisuhet, kus Helsinki tegi suuresti seda, mida Moskva tahtis. Laiemas plaanis tähistab finlandiseerumine ehk soometumine mingi riigi välispoliitilist tasalülitamist. Seda, et vormiliselt iseseisev riik pole enam oma otsustes vaba, vaadates pidevalt juhtnööride otsingul naabri poole.
Abi pankroti eel
Islandiseerumine võiks tähendada midagi sarnast finlandiseerumisega, ainult oma teatud teisendustega. Uus aeg ja uued olud on muutnud mängureegleid. Väga lihtsalt võttes oleks skeem järgmine. Segastel asjaoludel finantsraskustesse sattunud riik saab pakkumise, millest on raske loobuda. Et talle antakse laenu täpselt puudujääva summa võrra. Ainult et abiandja on selline, kelle maine on ... kuidas nüüd öeldagi ... hämaravõitu.
Islandi puhul lugu järgmine. Ennast lõhki laenanud Islandi pangandus on kaasa kiskumas kogu saareriigi majandust. Augu suuruseks hinnatakse neli miljardit eurot. Aga abi on kohe tulekul, nimelt Venemaalt. Selleltsamalt Venemaalt, kelle rahade keerutamisega Islandi majandusime väidetavalt end üles nuumanud ongi.
Vene enda kommentaatorid küsivad – keda või mida tõttab päästma Venemaa valitsus? Kas väikese armsa saareriigi majandust või oma oligarhide raha, mis Islandi pankroti korral kaoks mutiauku? Irvhambad on juba netiavarustes liikuma lasknud uue islandi rahatähe – miljonkroonise kupüüri, millel Islandi panga nimi ja Vladimir Putini portree.
Looduslik võrdlus
Muuseas, termin islandiseerumine (e.k. saarestumine) on juba kasutusel, tähistamaks ökoloogias olukorda, kus looduskeskkonna killustumine (nt metsade tükeldamine põldude ja teedega) toob kaasa hukutavad tagajärjed seal seni elanud liikidele. Kas pole mitte mõtlemapanev paralleel? Saareriik Island on muutunud ka finants-majanduslikult saarekeseks, mis ei pruugi enam iseseisvalt toime tulla.
Mis kogu sellest mõtte- ja mõistemängust tolku ka on, võib küsida. Ega palju olekski, kui me ei oskaks seda enda peale mõõta. Kõige lihtsam oleks küsida, kas Eesti islandiseerub?
Paar päeva tagasi jooksis Eesti meediastki läbi mõjuka Briti päevalehe The Independent ajakirjaniku väide, et Balti riike ootab sama saatus. Ehkki hiljem selgus, et ajakirjanik oli faktidega meelevaldselt ümber käinud, oli sõna juba lendu lastud.
Kuidas on meie lood?
Eesti olud on üsnagi teised, kiirustavad meid rahustama eksperdid. Ilmselt tuleb neid uskuda – vähemalt seni, kuni keegi pole vastupidist tõestanud.
Kuid juhul kui islandiseerumise mõiste täita väliskapitali kontrollimatu sissevoolu sisuga, siis jääb ikkagi vähemalt üks küsimus. Mida teeb Eesti juhul, kui rasketel aegadel saabub ahvatlev ettepanek? Nö ettepanek, millest ei saa loobuda?
Ja kui see tuleb isegi mitte Venemaalt, vaid nt kuskilt maksuparadiisist? Kas võtame selle rõõmuhõisetega vastu või proovime hambad ristis ise hakkama saada?
Karmo Tüür
15.10.2008
3 comments:
Islandi majanduskrahh on nähtus omaette. Alles aastake tagasi rääkisin viimati paari islandi neiuga nende kaubandusest ja hindadest. Nad rääkisid pikalt, et kõik on jube kallis, et nende kaubandus on hoopis teistsugune ja et riik panustab rahvasse palju. See viimane oli kerge liialdus, aga Island (nagu ka Eesti ja Ungari näiteks) on väga pikka aega majanduse teemal oma nina nii püsti ajanud, et nüüd sajab sisse. Edukad ja tulevased tegijad (eriti siis Eesti ja Ungari), aga mis neist saab? Island kukkus, Ungarile ennustatakse nüüd järgmist langust ja Balti riigid ka seal kuskil sabas. Loodame, et nii hullusti siiski ei lähe. Aga kohalikud "superanalüütikud" muidugi on seletavad, et meil on kõik jube hästi. Ungari arvab sama ja Island arvas ka.
Catlyn
arvamine on pool asja, valmistumine aga teine pool. kas sinu meelest valmistutakse?
leidsin tagantjärele -- islandi president pakkunud veel novembri keskel venelastele keflaviki baasi, venelased tegid suured silmad:
www.barentsobserver.com/russia-invited-to-icelands-airbase.4525408-16149.html
Post a Comment