Raadiosahinaid

Tuli meelde, et möödunud kuu jooksul sai ka raadios sahisetud. Tõsi küll, ega ka nüüd ei lähe kirja kõikkorrad, aga olgu mõnedki ära toodud:


- 20.aprill Välismäärajas Putini kõnest

- 9.aprill Venemaa militaar-reformist

- 30.aprill Venemaa vastastest sanktsioonidest

- 8.mail sai Vikerraadio jaoks linti loetud kommentar, mille panen siia tekstina:
-------

Venemaa-vastased sanktsioonid

ERR küsimus: „Eri riigid ja vaatlejad on erinevalt hinnanud rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Venemaale. Mõningatel andmetel on mõju juba väga tuntav,  majanduskasv olematu (mis oli küll vist juba varem) jne, teistel andmetel peab Moskva  edukalt vastu. Kuidas olukord tegelikult on?  Ja millega see ähvardab meid,  juhul kui ?“

Rääkides Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest, tasub kõnelda kolmest asjast.

Esiteks. Venemaa süüdistab Läänt tihti topeltstandardites ja seekord on põhjust seda süüdistust toetada. Miks kasutab Lääs Venemaa suhtes teist lähenemist kui Valgevene suhtes? Kui Valgevene sanktsioonide alla sattuv nimekiri algab otsusetegijats nr 1 ehk presidendist, siis miks Venemaa suunal kimbutatakse teise ja kolmanda suurusjärgu tegelasi? Igasugused personaalsed sanktsioonid, mis ei alga peasüüdlasest, näeb välja veider.

Teiseks, silma torkab Euroopa ja USA sanktsioonide erinevus. Kui Euroopa nimekirjas on pigem täidesaatjad, siis USA omas pigem otsusetegijad. Kui keelata Euroopasse sissesõit nt Sevastoopoli linnapeal või isegi Föderatsiooninõukogu esimehel, siis võivad kõnealused isikud naerda või nutta, kuid see ei mõjuta tehtud ja tulevasi otsuseid. Kui aga USA mõjutab läbi valdkondlike piirangute sisulisi niiditõmbajaid ja suuri rahavooge, siis on lootust, et puudutatud kodanikud vaatavad ühel hetkel üksteisele sügavalt silma ja otsustavad, et ehk oleks aeg midagi muuta?

Kolmandaks võib arutleda Venemaa sisulise haavatavuse üle. Majanduslikud ja poliitilised sanktsioonid kahtlemata mõjutavad Venemaa olukorda, kuid Venemaa sisemisi ressursse jätkub rahulikult aastaks või kauemakski. 0-lähedane majanduskasv pole veel mingi traagika, riik saab alati sõjavaimustusele tuginedes tõmmata vööd koomale ja kütta rahvast üles lubadustega helgest homsest. Kuid siiski on Venemaal varuks ka kõige rangemate sanktsioonide korral vähemalt aasta. Kas Euroopa ja Lääs on valmis nii pikalt hoidma oma jäika poliitikat ja kandma tekkivat kahju? Kui jaa, siis nii tuleb ka öelda, et oleme sisuliselt külma sõja seisukorras ja sellest tulenevad mõningad piirangud.

Lõpetuseks – kuidas see kõik võib mõjutada meid? Nii nagu ka varasematel kordadel, kui on esinenud tõrkeid koostöös Venemaaga (seni küll Venemaa meie-vastaste piirangute tõttu), juhtub ilmselt ka nüüd. See on väga valus või lausa surmav mõnedele konkreetsetele ettevõtetele. See on valulik, kuid üle-elatav teatud majandusvaldkondadele. Kuid majandusele tervikuna on see alati mõjunud tervistavana.