Julgeolek ja Vladimir Putin näivad lahutamatud. Hakkad arutama esimest, läheb jutt varem või hiljem Venemaa peale ning pigem varem kui hiljem kõlab Venemaa praeguse presidendi nimi.
Äsja lõppenud Riia julgeolekukonverents polnud erand. Õnneks olid korraldajad eraldanud Venemaa teema jaoks omaette paneeli, nii välditi kogu ürituse keskendumist ühele teemale.
On absoluutselt inimlik ja arusaadav, et me kipume probleeme isikustama – sel moel on asjast lihtsam kõnelda.
Elu võimalikkusest peale Putinit
Nii kujunes seegi kord, et ka paremad ja helgemad pead kippusid rääkima Vladimir Putinist ja elu võimalikkusest peale teda. Mehe vanus ja valimistsüklite matemaatika paneb loomuldasa eeldama, et peale lähenevaid putini-valimisi … vabandust, presidendivalimisi saab praegusest presidendist nö kohatäitja, kelle viimasel ametiajal hakkab peale vaiba-alune võitlus edasise korraldamiseks.
Selle järeltulija-võitluse loogika kohaselt pole enam oluline, kas sa mängid seaduste või reeglite järgi, kuulud senisesse toitumisahelasse või oled selle murdja, küsimus on lihtlabases dilemmas: kes jääb peale.
Kuid seni kuni on võimul Putin, on meil paratamatult hambus üks mees ja temaga võrdsustatavad-põhjendatavad probleemid. Ja tahes-tahtmata kujuneb ka meie enda peas võrdusmärk: on Putin, on probleemid, kaob Putin, kaovad probleemid.
Popovi ettepanekud
Muuseas selline keskendumine Venemaa praegusele, tinglikult 86%-se toetusega mehele andis võimaluse konverentsile saadetud Venemaa julgeolekunõukogu asejuhil Mihhail Popov ironiseerida stiilis: „Teid kuulates hakkan ma veelgi enam austama oma presidenti, siin kõneldu kõlab kui valimiskampaania tema heaks!“
Omamoodi märgiline on, et siia komandeeriti selliste pagunitega mees, kelle sisuliselt ainukeseks ülesandeks oli ette lugeda viiepunktiline ettepanek, mis lühidalt kokku võttes sisaldas ühte sõnumit: me oleme valmis rääkima võimalikust diilist. Meievastased sanktsioonid vs teie julgeolek.
Kuid jutt pole seekord Popovist ja tema töölähetusest, vaid nn probleemist nimega Putin.
Üks mees või valitsev mõttelaad?
Ma soovitan sügavalt järele mõelda, kas tegu on ühe mehega või laiema mõtteviisiga, mille kehastajaks on praegune Venemaa president. Kas tegelikult ka me saame oletada, et kui tuleb võimule keegi teine, muutub venemaalaste mõttelaad? Kaob ära suur-riiklik mõtlemine, geopoliitiline ja –strateegiline maailmanägemine? Lakkab arusaam Venemaa ajaloolisest missioonist?
Konverentsi vahepauside ajal toimuvad alati parimad vestlused. Ühe kõrge pagunikandjaga rääkides tulid jutuks NATO ees seisvad praegused ja tulevased väljakutsed. Kõlasid tuttavad märksõnad: 360-kraadine radaripilt ehk siis tähelepanu kõigele ja korraga. Juhtisin tähelepanu loogikaveale, et kui räägitakse prioriteetidest selle sõna mitmuses, siis järelikult mitte ükski nendest pole päriselt prioriteet. Palusin järele mõelda, et mis on see üks ja peamine, millega tuleb tegeleda. Peale lühikest järelemõtlemist tuli sama lühike ja selge vastus: Venemaa. Sest see riik on ainuke, kes üritab praegust jugeolekuarhitektuuri mitte ainult vastustada, vaid ka murendada, murda ja muuta.
Lühidalt kokku võttes. Meie ees ei ole probleemi nimega Putin, vaid on soov panna Läänt endas kahtlema ja selle nõrkuse ajal ehitada asjad ümber nii, nagu seda sooviks näha Venemaa misjonäärlusest ja geostrateegilisest painest vaevatud mõtlejad.
—
Lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment