Veetilgas võib peegelduda meri. Üks väike juhtum võib panna meid mõtlema suurelt. Ja mitte kõik selles mõttekäigus ei pruugi meile meeldida.
Eesti piiril juhtus pisike, arusaamatu ja seda tähelepanu tõmbavam sündmus. Sellest murti läbi. Murti läbi sellisel moel, mis paneb tõsiselt kukalt kratsima. Sellest sõideti lihtsalt läbi.
Õnneks polnud tegu relvastatud rünnakuga. Õnneks oli sõitja üksi. Õnneks keegi vahejuhtumis kannatada ei saanud, peale meie peale piirivalve renomee. Õnneks pidas kodanik ise oma auto kinni ja laskis endale kutsuda politsei.
Kahe piiri võrdlus
See oli lihtsalt üks oma eluga ummikusse jooksnud mees, kes otsis sellisel kummalisel moel väljapääsu. Kuid ta võeti kinni ja pandi vangi. Illegaalne piiriületus ju ikkagi. On see õiguspärane ja õiglane käitumine? Ilmselt küll, või mis?
Nüüd nihkume mõned tuhanded kilomeetrid lõuna poole ühele teisele piirile. Ütleme näiteks Türgi-Kreeka piirile. Ka sellest üritatakse läbi murda. Korduvalt, massiliselt ja tihti edukalt. Samamoodi oma eluga ummikusse jooksnud inimesed.
Nüüd esitagem üks lihtne küsimus – milles on erinevus? Miks Narva piiripunkti rammija kinnipidamine ja vanglasse mõistmine on õiguspärane? Kus on inimõiguslaste silmad?
Või siis teistpidi – kas Kreekal, Bugaarial või minu poolest kasvõi Türgil pole õigust samamoodi oma piiri kaitsta? Võtta kinni kõik illegaalsed piiriületajad ja panna nad vanglasse?
Õigustatud ootused
Ma tean, et igasugune võrdlus on alati kohmakas ja eksitav. Aga paremat instrumenti meil ka pole. Juhul kui me lähtume põhimõtetest, siis need peavad alati olema ühetaolised, mitte olude tuule käes kõlkuvad.
Ma tean, et me elame vastuolude maailmas. Rahvaste enesemääramise õigus versus territoriaalse terviklikkuse põhimõte. Sõnavabadus versus vaenuliku info levitamise piiramise õigus. Eneseteostus versus korrakaitse. Õigus versus õiglus.
Ma tean, et seadused ei saa olla alati jäigad ja iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi. Aga kehtida võiks vähemalt mõni lihtne põhimõte. Ära tee teistele seda mida sa ei taha et tehtaks sulle. Ja vastupidi – kui sa tahad, et teised teeks midagi, siis käitu ise vastavalt sellele.
Kas piir peab pidama?
Kui me tahame, et nt Türgi hoiaks oma piirid kinni ja tegeleks juba riiki sattunud põgenikega oma territooriumil, siis peame me ise sama tegema. Pidama oma piirid kinni ja tegelema juba siia sisse murdnud võõrastega seaduse kohaselt.
Aga sama hästi ka vastupidi. Kui me tahame, et meile kehtiks vaba liikumise ja parema elu otsimise õigus, siis peame seda tunnustama ka teiste õigusena.
Kumb põhimõte on tähtsam: kas inimese individuaalne õigus otsida endale ja oma lastele paremat tulevikku või riigi kollektiivne õigus ennast kaitsta vastavalt üheskoos kehtestatud seadustele? Mul ei ole sellele ühest ja ammendavat vastust.
Aga lõpetuseks räägin ühe loo. Ühest küljest lustaka ja teisest küljest mõtlemapaneva. Hiljuti peeti Venemaa-Eesti piiri lähedal Petseris kinni üks aafriklane, kes olla kohalike käest pärinud, et kuidas paremini üle piiri saada. Kõlab totakalt? Aga nüüd mõelge, seesama mees oli ennem ületanud päris mitmeid riigipiire, kus see käitumismuster oli järelikult toiminud.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment