Valgevene ja Venemaa vahel on viimased paarkümmend aastat käinud kummaline maavõistlus. Või siis õigemini kahe isakese vahel – et kes on kõvem mees, kas Vladimir Putin või Aleksndr Lukašenka.
Enamasti on kaalukauss olnud Venemaa poolel, Lukašenko on käinud ikka Putini juures soodsamaid diile lunimas, mitte vastupidi. Tõsi küll, on olnud aegu, kui Lukašenko oli ka keskmise venemaalase silmis sedavõrd populaarne, et ta on saanud unistada Vene-Valgevene ühisriigi liidri rollis olemisest, kuid see oli ammu.
Eks ole muidugi ka hetki, kui Putin on pidanud Minskisse minema, kuid need on olnud pigem erandid ning nendel hetkedel on Lukašenka üritanud võtta punktivõite. Nüüd on Valgevene liidri pidupäev ning lausa kolmes positisioonis.
Viirusevaba Valgevene
Lukašenka on talle omasel bravuurikal moel algusest peale teatanud, et kogu see pandeemia on üks jamps ning et põllutöö, viina ja sauna abil saab igast tõvest jagu. Väidetavalt polevat ka Lukašenka ise kordagi testi teinud ning oma pideva telemaratoni vormis esinemiste käigus demonstreerib ta oma head toonust ning hirmu- ja maskivaba ellushtumist.
Ka nendesamade viirusetestide osas kasutas Lukašenkao võimalust Venemaad torgata. Tema sõnul näitavat vene testid kõigile „haigestunud“, samas kui Valgevene enda testid lükkavad selle diagnoosi ümber.
Tõsi küll, ajapikku on ka Minsk oma tegelikku suhtumist muutnud ning nakatanute ametlik arv küünib praegu kuhugi 16 tuhande kanti, mis on aga umbes 10 korda väiksema Venemaa näitajast ja väga laias laastus sama suhtarvuga elanikkonna kohta. Seda kõike muidugi niivõrd, kui autokraatlikest riikidest tulevaid andmeid uskuda saab.
Paraadlik julgus
Teine asi, mille osas Lukašenko saab välja nägema kümme korda kõvem mees, on 9.mai paraad. Vähemalt praeguse info kohaselt paraadi Moskvas ei toimu ja Minskis toimub. Selle taustal on imelihtne demonstreerida, et kes ikkagi on muzhik ja kes andis hirmudele alla.
Putini otsus paraad ära jätta või edasi lükata vormistati Moskva poliit-tehnoloogide poolt nii hästi kui osati. Nimelt polevat selle otsuse taga ei midagi muud kui hea tsaari otsus vastu tulla veteranide soovile. Justnimelt nemad, kes on kogu mälupoliitilise ürituse kandev element, olla esitanud palve mitte korraldada paraadi ilma nendeta.
Muidugi hiljem võib selguda, et ka Valgevene paraadi harjutanud ja läbi viinud isikkoosseis on nakatunud, kuid kõik see saab olema hiljem. Võit ja paraad on aga nüüd ja kohe.
Löntis naftarelv
Kolmas punktivõit kukkus aga Lukašenkole sõna otseses mõttes ise taskusse, ilma et bat’ka oleks pidanud selle nimel vaeva nägema.
Vene-Valgevene vägikaikaveo üks keskne element on alati olnud nafta. Pikka aega Venemaa sisuliselt subsideeris Valgevene majandust, müües talle siseriiklike hindadega energiakandjaid, mida Minsk siis kas otse või juba naftaproduktidena kallilt edasi müüs. Lõpuks aga viska Moskval see mäng üle ning Minskit hakati ähvardama nö rahvusvahelise hinnatasemega. Sellest peale on käinud Lukašenko korduvalt soodsamaid diile mangumas, sinna juurde valjusti hädaldades ja partnerit kirjudes.
Nüüd aga kukkus asjaolude kokkulangemise korras nafta hind kolksti vastu maad, selle spekulatiivsed tuletised käisid aga üldse allapoole nulli ära. Venemaa võimalus naabrit kalli maailmaturu hinnaga väntsutada kadusid seeläbi üsna olematuks.
Kokkuvõtvalt võib seega tõdeda, et vähemalt hetkel on päike tõusmas Valgevene väravast. Selle sära kõige magusam-võidurõõmsam hetk saabub 9.mail, mil Aleksandr Lukašenka saab end näidata nn Suure Võidu mälestuse tõelise hoidjana.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment