Ülsegi mitte. Isegi see visiit ise ei sõltunud Mongooliast, ilmselt ta pandi lihtsalt fakti ette, lubades vastutasuks midagi. Sellel visiidil pole ei saba ega sarvi
Täna võime siis öelda, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib anda välja igasuguseid määrusi ja korraldusi, aga isegi liikmesriigid vilistavad sellele. Agressor Vladimir Putin reisib aktiivselt idapoolses maailmas ilma igasuguse arreteerimise hirmuta?
Universaalne aspekt - venekeelne kommentaar: rahvusvaheline õigus on selline kogum endale vabatahtlikult võetud kohustusi, mida täidavad kõik riigid alati ... siis kui see neile sobib.
Spetsiifiline: omakeelne kommentaar – Mongoolia on surutud kahe maailma suurima ja diktaatorlikuma riigi, Venemaa ja Hiina vahele. Kujutada ette, et ta arreteeriks ... aga mis edasi?
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet kutsus parlamenti üles Mongoolia tegevusele reageerima. Kuidas saab Brüssel mõjutada Ulanbaatarit nii, et see ka Mongooliale mõju avaldaks?
Ma ei oska sellele küsimusele vastata
Milliseid riike me saame täna kahtlusteta lugeda poole valinuiks ja Venemaa suurteks sõpradeks?
Hiina, Korea, Iraan, Valgevene - need neli on otsustanud astuda Venemaad toetama käimasolevas sõjas
Oleme lugeda saanud Venemaa kas just meeleheitest, aga püüetest sõpru otsida nagu ühes muinasloos kas hiirepoeg või karu seda soovib. On see püüd maailmale näidata, et me pole üksi või on seal pragmaatilised soovid maavarade, võõra kahuriliha või mingi muu hüve järele?
Kuningat teeb õukond. Kuna kuningas nimega Putin tahab olla maailmakorra muutja, siis on tal vaja selle maailmaga ka lävida, otsides poolehoidjaid. Siin on erinevus nt Põhja-Koreaga, kes saab hakkama ilma selleta
Kas need ”sõbrad” on siirad ja ideoloogilised, samuti tunnustusvajadusega või oskavad ka rehepappi mängida Venemaaga?
Kui me räägime nt Aafrika riikidest, siis siin suuresti mängitakse läänevastasuse, postkoloniaalsuse kaardil, pakkudes nö alternatiivi
Aga kas Gruusiast rääkides saab rääkida „siirast sõprusest“ või pigem ühe poliitilise seltskonna soovist põlistada end võimul, kasutades saadaolevat ressurssi?
Teisipäeval esitasid tagasiastumisavalduse kuus kõrget Ukraina ametnikku, nende hulgas mitu ministrit. Valitsuspartei Rahva Teenrid tipp-poliitik teatas, et valitsuskabineti töötajatest vahetatakse välja pooled. See ei ole enam tavapärane poliitiline vangerdus?
Selge on see, et sõjas olevas riigis ei saa kõik protsessid toimuda demokraatliku tagasiside reeglite kohaselt, kuid see roteerimine on üks osa murelikest märkidest Ukraina sisekliima osas.
Kui aga see osa kõrvale jätta, siis oma kohalt pidid lahkuma vist kuus inimest, kellest vähemalt osad olid välispoliitika ja okupeeritud alade teemadega seotud. See osundab, et ei olda rahul mingi osaga asja-ajamisest, võimalik et rahuläbirääkimiste ettevalmistamise kontekstis. Aga jällegi, kuna see lõhnab ühe mehe otsustena, siis see on murettegev.
Ukraina üllatusrünnak Venemaale on tänaseks igapäevane – Ukraina kontrollib osa Venemaa territooriumist. President Zelenskõi kinnitas, et Ukraina kavatseb hõivatud territooriumi enda valdusesse jätta, sest see on "võiduplaani" lahutamatu osa. Tundub ka niimoodi, et Venemaa ei püüagi kaotatud territooriume iga hinna eest tagasi võita, vaid keskendub endiselt löögisuundadele Ukrainas. Milline on sellele strateegiale teie seletus?
Kuna Kurskil on selgelt vahetusraha staatus, siis Venemaa ei saa põhimõtteliselt sellele keskenduda. Ka Venemaa ressursid pole lõputud. Kui taktikalises plaanis oleks Moskval kasulik see vahetusraha Ukraina käest tagasi võtta, siis strateegilises plaanis oleks see oma ressursside pihustamine. Mh tunnistamine, et Ukraina on saanud strateegilise initsiatiivi enda kätte ja Venemaa on sunnitud reageerima.
Presidendivalimised USA-s lähenevad. Vabariiklaste kandidaat Donald Trump kinnitas taas, et tal on kindel plaan verise sõja lõpetamiseks Ukrainas, mille ta avaldab pärast presidendiks saamist. Kas seda võib pidada tavaliseks Trumpi praalimiseks?
Trump võib siiralt mõelda, et tal on võimalik pakkuda kaupmehena mingi diil Putinile. Aga kui Putin on võtnud eesmärgiks maailmakorralduse muutmise, siis kas Trump saab talle pakkuda seda, st Lääne kapituleerimist, NATO kokkurullimist ning Venemaale tema soovitud mõjusfääride tagastamist?
Vaatasin viimase nädala Eestit puudutavaid pealkirju Venemaa suuremates väljaannetes. Mõned neist. “Eesti teatas, et NATO-l ei ole piisavalt raketitõrjerelvastust”. “Eesti politsei nurjas katse püstitada SS-i sõdurile mälestusmärk”. “Eesti keelustas koolides vene keele”. Tavaline meediapilt?
Kui me jätame kõrvale üksikud väga spetsiifiliselt angažeeritud inimesed, siis VF meedia ei tegele eraldi Eesti küsimusega. Nende ülesanne on näidata, et Läänes on süsteemseid probleeme. Eesti on selles ülesandes hästi sissetöötatud instrumendi rollis. Näiteks kui toota Venemaal uudis, et nt Portugalis on probleem, siis see huvitab väga väheseid. Eesti mainimine asetab aga asjad harjumus- ja ootuspärasesse raamistikku.
---
küsijad Ainar Ruusaar ja Timo Tarve, vastas Karmo Tüür, saatelõik järeltkuulatav siit
No comments:
Post a Comment