Aga tegelikult on Venemaaga piirnevates riikides kõigis käimas Euroopa murdmise katsed. Üritused kas tule ja mõõgaga või veidi leebemate vahenditega tekitada arusaamist, et läänelikud valikud on vähemalt halvad, kui mitte suisa ohtlikudki.
Seejuures need pehmemad sekkumised on mõneti ohtlikumadki, sest neid ei osata tihtipeale tähelegi panna, eriti verest ja püssirohust nõretavate sõjauudiste kõrval. Ja teadupärast on salalikuim see rünnak, mida sa ei oska rünnakuks pidadagi, vaid pead asjade loomulikuks arenguks.
Moldova euroreferendum
Moldoval seisavad sel sügisel ees kaks olulist valikut. Üks neist on presidendivalimiste ja teine euroreferendumi nimeline. 20.oktoobrile määratud valimispäeval peavadki valijad otsutama korraga kahte asja – kellele anda oma toetushääl presidendina ning kas kiita heaks Euroopa Liiduga liitumiseks tehtavad muudatused Moldova põhiseaduses.
Sisuliselt on need kaks nähtavad usaldushääletusena praegusele presidendile Maia Sandu. Kuigi küsitlused näitavad hetkel napilt aga siiski üle poole ulatuvat toetust nii praeguse presidendi kui eruokursi jätkumisele, pole asi veel kaugeltki läbi ning aktiivsed katsed protsesse väärata tugevnevad kuupäeva lähenedes.
Moskvameelsed jõud on oma sekkumiskavades niivõrd kindlad, et unustavad vahepeal isegi konspireeruda ja teeselda hübriidset mängu. Üks vastava orientatsiooniga ühendus nimega Pobedie (Võit) viis isegi oma asutamiskoosoleku läbi Moskvas, teised räägivad avameelselt sõjaliste konfliktide käivitamise keeles, viidates nii Ukrainale, Transdniestriale kui Gagauusia tulekolletele.
Gruusia riigikorralduse muutmine
See näib ajakirjandusliku liialdusena ja üledramatiseerimisena, aga Gruusia ees seisev valik on tõepoolest riigikorralduse muutmise nägu. Ühest küljest on tegu lihtsalt varem kokkulepitud valimiskorralduse muudatustega, aga sellel võivad olla dramaatilised tagajärjed.
Ühekorraga muutuvad nii parlamendi- kui presidendivalimiste kord, mille käigus tehniliselt võttes Gruusia „normaliseerub“ Eesti mätta otsast vaadatuna – ühetaoliselt valitud parlament ja parlamendi poolt valitud president (varem olid parlamendivalimised keerulisemad ning tihti kahevoorulised ning presidenti valis rahvas).
Sisulises võtmes aga võib välja kujuneda olukord, kus parlamendis saavutab enamuse üks (ja avalikult venemeelne) partei, kes seejärel lihtsalt kinnitab oma enamusega ametisse ka endale sobiva presidendi – see on nt Eesti mätta otsas vaadatuna sügavalt ebanormaalne, sest meil pole kunagi olnud parlamendis ühe, saati siis venemeelse, partei enamust.
Saksamaal ja kaugemalgi
Ega Venemaa mõjutustegevus valimistel ei piirdu ainult lähivälismaaga, vaid ajab oma kombitsad täpselt nii kaugele kui saab. Väljaanne Politico nimetab lähenevaid valimisi Saksamaa liidumaades avameelselt „ Putin’s next coup“ (ligikaudu: Putini järgmine võimuhaaramine).
Vene jälge võib leida ilma otsitamatagi nii kaugelt kui lähedalt. Sellele mõjutustegevusele valla on nii Saksamaa äri-ringkonnad kui Prantsusmaa poliitikud, kõikvõimalikud läänevastase agenda kandjad Aasias ja Aafrikas. Laias laastus võib Moskva välispoliitilist sahkerdamist nimetada küll rohmakaks, kuid siiski tulemuslikuks. Hetkel toimub suur osa enesemääratluse protsessidest nii või naa läbi Kremli torni viisnurkade prisma.
Asja kokkuvõtteks ja moraaliks on aga tõdemus, et Kremli kurantide kõla ja nõukogude nostalgia pole mitte kuhugi kadunud ka meie enda kaasmaalaste kõrvadest ja nende vahelt. Ma kaugeltki ei väida, et iga teisitimõtleja tagataskus istub väike FSB ohitserike, lihtsalt meelsusmonitoorijad registreerivad tuima järjekindlusega igasuguse erimeelsuse ning võimaluse korral neid ka võimendatakse.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment