Wednesday, September 11, 2024

Moskva imperiaalsed instrumendid

Moskva korraldab oma siseimpeeriumis (Tatarstan kui allutatud ala) oma välisimpeeriumi BRICS (seda üritatakse kujutada kui Moskva võimsuse/ligitõmbavuse kehastust) tippkohtumist, pidades samal ajal sõda osa-impeeriumis (Ukraina kui taas-allutamisele vastuhakkav ala).

Keeruline, eksole?

Venemaa siseimpeeriumist ei taha keegi selles võtmes rääkida. Hiljuti isegi Venemaa „opositsiooniliidriks“ peetav Julia Naval’naja pidas vajalikuks ähvardavas võtmes kõnetada neid, kes peavad õigeks Vene impeeriumi taastükeldumist (tsitaat: „me leiame need inimesed üles“). Et justkui see olevat ühise tausta ja kultuurikoodiga inimeste jaoks vastuõetamatu. Hea et Eestil õnnestus sellest taustast ja koodist väljapool olla, muidu ähvardataks meidki.

BRICS’ist kui Venemaa välis-impeeriumist rääkimine on mõistagi väike kunstiline liialdus, kuigi nn mõjusfääride mängu juurde käib see üsna olemuslikult. Vaadake kasvõi seda läänevastasuse magnetit, millega üritatakse BRICS lipu alla kokku koguda neid, keda varem nimetati kolmandaks maailmaks.

Ukrainast kui osa-impeeriumist mõtlemine on ilmselt kõige üld-arusaadavam, ehkki kõik need kolm on vaid ühe õuna eri palged. Õnneks see osa hakkab vastu ning ühtlasi muudab esimese kahe püsimise hapramaks (eriti Kurski erioperatsiooniga).

Aga et asi veel keerulisem oleks, siis näitan BRICS ümber toimuvaid varjumänge. Äsja tuli teade, et näiliselt Venemaast eemalduv Armeenia otsustas tippkohtumisel osaleda, ehkki näiteks Venemaa juhitavast sõjalisest ühendusest ODKB ta justkui taandub. Ja teisalt tuli uudis, et Moskvaga näiliselt ühtehingav Serbia ikkagi ei saa osaleda, sest äkitselt olla selgunud, et riiki tulevad kõrged külalised.

Tõden taaskord, et kuningat teeb õukond. Need tegelased, kes on nõus kuninga ümber seisma ning kasvõi teeseldud õhinaga heakskiitu esitama. Või siis kasvõi mitte vastu hakkama, nagu Mongoolia. Moskval tema imperiaalsete ambitsioonidega on õukonda väga vaja. Nii sise- kui välisõukonda.

Ning lõppeks parafraseerin hiljuti ajakirjas Diplomaatias välja öeldud mõtet „Rahvusvahelise õiguse vastu suunatud kuritegusid panevad toime inimesed, mitte abstraktsed üksused. Vaid siis, kui karistada selliseid kuritegusid toime panevaid indiviide, saab rahvusvahelise õiguse sätteid jõustada.“

Minupoolne ümber-ütelus kõlab nii: „Venemaa imperiaalsed instrumendid on inimesed, mitte abstraktsed üksused“. See on igaühe enda otsustada, kas ta soovib olla instrument või vaba inimene.
---
lugu ilmus siin

No comments: