- Miks ja millise
plaaniga Putin üldse Trumpiga ja USA eriesindaja Witkoffiga läbi räägib?
Alustuseks selline pisike detail – miks on valitud läbirääkijaks Witkoff – see on üks osa vastastikusest psühholoogilise manipuleerise mängust. Putin külvab Trumpi üle meelitustega, sh portreega, Trumpi meeskond saadab Putini juurde sama pikkuse ja vanusega mehe, kellega Putin peaks ennast mugavalt tundma.
Putini jaoks on läbirääkimised USA’ga eesmärk omaette ning
Ukraina on siinkohal ainult instrumentaalse väärtusega. Trump vähemalt
näiliselt üritab probleemi lahendada, lõpetada see protsess nö võitjana ja
hakata tegelema uute asjadega. Putini jaoks on aga oluline protsessi lõpmatult
venitada, esitades üha uusi ja teadlikult mittetäidetavaid tingimusi – see on
tema võimalus rahuldada oma ego, olla Suurte Meeste liigas. Sõda on tema jaoks
see vahend, muid instrumente ta kas ei tunne või ei taha tunda.
- Rindel on 700 000
Vene sõdurit, kes saavad palka 2000 eurot kuus, mis on neljakordne summa
võrreldes keskmise palgaga neis regioonides, kust sõdurid peamiselt pärit. 800
000 venelast on rindel surnud või vigastatud, nende eest on režiim peredele
maksnud 80 000 eurot hukkunu eest. Milline on võimaliku
rahuplaani suhtes Vene ühiskonna ootus? Ja kuivõrd Putini enda kujundatud
ühsikonna ootus ja meelsus tema valikuid rahukõnelustel mõjutab?
Nii ja naa. Ühest küljest on rahvas valmis sõjaga leppima
seni kuni selle eest hästi makstakse – selles mõttes võib väita, et kogu vene
rahvas on palgaarmee rollis. Aga teisest küljest on ka selles ühiskonnas näha
väsimust sõjast, nad sooviks selle lõppemist Venemaale kasulikel tingimustel.
Seda väsimust on näha nii küsitlustest kui ka nt sellest, et kõikvõiamlikud
kampaaniad, mille käigus ka sealpool piiri kogutakse vahendeid rinde heaks, punutakse
varjevõrke ja tehakse kaevikuküünlaid – need kampaaniad kulgevad üha
vaevalisemalt, vajavad rohkem tagantpiitsutamist.
Kui kaugel on USA
pakutud diil Venemaa nõudmistest? Sündis see USa pakkumine ju peale Steve
Witkoffi mitut kohtumist Putiniga?
Donald Trump ise peegeldab viimast infot, mis temani on
jõudnud ning ilmselt tema kõrvadesse jõuab pigem vene poole agenda kui muu. Peale
kõige muu on üks tema tegevusloogika olla siiamaani anti-Biden, oma enamikes
sammudes ta üritab rõhutada, et teeb kõike teistmoodi, kui isegi mitte
vastupidi. Kui eelmine president pidas vajalikuks toetada Ukrainat – ebalevalt,
ent siiski – siis püüab Trump asju lahendada teisiti
- Kremli pressiesindaja Dmiri Peskov ütles kolmapäeval Prantsusmaa väljaandes Le Point avaldatud intervjuus, et sõda lõppek skohe, kui Donetsk, Luhansk, Zaporižzja ja Hersoni tunnustatakse täielikult Venemaa osana, Ukraina kuulutatakse neutraalseks ja Lääne sõjaline toetus Ukrainale lõppeb. Kas siit võib lugeda välja, et Putini režiim on loobunud nõudmast Ukraina denatsifitseerimist ja režiimi vahetust Ukrainas, ning et Putini režiim on loobunud nõudmisest, et NATO peab relvastuse ja õppustega taganema 1997. aasta eelsele joonele?
See, et Venemaa hetkel ei räägi nendest tingimustest, ei
tähenda, nagu nad olek sellest loobunud. NATO tõrjumine on oma olemuselt
lihtsalt hierarhias kõrgemal olev punkt, millega tegeletakse järgmiseks, kui
Ukraina küsimus peaks saama lahendatd
Mis aga puudutab nende viie, mitte nelja Ukraina piirkonna
tunnustamist Venemaa osaks ja NATO’sse pürgimise loobumisest, siis selle
saavutamiseks peaks Ukraina sisuliselt kapituleeruma, tühistama ja ümber
kirjutama oma põhiseaduse ning sisuliselt lakkama selle riigina olemast. Peale taoliste
tingimuste täitmist võib sisuliselt rääkida Kremli täielikust võidust, mis aga
omakorda oleks stardipakk järgmiste nõudmiste ja sõdade teel
- Mida ja kuidas
räägitakse ja arutletakse Venemaal, mis järgneb Ukrainagaga vaherahu
saavutamisele või konflikti külmutamisele? Meil siin NATO idatiiva kaitsevägede
juhid on hoiatanud, et sõjategevuse lõpetamisest kulub vaid mõni aasta, kuni
Venemaa on sõjaliselt valmis ja võib katsetada mõnd NATO idadiiva riiki
rünnates NATO ühtsust. Milliseid narratiive Venemaa ise oma järgmiste plaanide
kohta levitab?
Arktika on järgmine suur tanner, kus proovitakse koos
Hiinaga USA’d proovile panna – ega siis Donald Trumpi ideed Kanada ja Gröönimaa
suhtes pole tühja koha pealt tekkinud
No comments:
Post a Comment