Võib ju küsida, et mis sellest niiväga suurt kära teha, no oli üks leht ja enam ei ole. Aga küsimus ongi selles, et tegemist oli viimase sõltumatu suure ja kaugele väljapoole riigi ning isegi venekeelse inforuumi piire ulatuva nähtusega.
Nüüd võib sisuliselt öelda, et vene riigi territooriumil on omakeelne inforuum võetud täieliku, totaalse riikliku kontrolli alla. See viimane kanaarilind kaevanduses – Novaja Gazeta – mitte lihtsalt ei hääbunud mürgise õhustiku kätte, vaid ta lämmatati. Kanti vaenulike tegelaste registrisse, jättes ilma igasugusest võimalusest enda tegevust rahastada. Tapeti.
Totalitaarsuse mõõdikud
Selle üle on sõnasõdu peetud ammu, et kusmaalt saab mingit riiki nimetada veel „kõigest“ autoritaarseks ja kustmaalt algab totalitaarsus. Praegusel infoajastul on minu meelest kõige olulisem kriteerium just seesama informatsioon, et kas ja kuipalju riik piirab oma kodanike juurdepääsu sellele.
Selles mõttes on Kreml saavutanud peaaegu täiusliku kontrolli. Võib küll vastu vaielda, et kas see on ikka sotsiaalmeedia tingimustes saavutatav, kus uue konto loomine sekundite küsimus. Vastus kõlab, et laias laastus on ikka küll. Vene vastavad ametkonnad teatavad, et nad jälgivad ainuüksi sõjavastase meeleolude avaldamise tõttu u kümmet miljonit kasutajat. „Valede“ laikide, repostide jne edasi tõttu on algatud kümneid tuhandeid kohtuasju ja inimesed on saanud selle eest ka reaalseid vanglakaristusi.
Kõikvõimalike muude kriteeriumite hulgas ongi olulisim see, et kas ja kuipalju riik sekkub inimeste eraellu, kui palju nõuab riigi ideede/ideoloogia nimel pidevat mobiliseerumist ja pühendumist. Ei ole paremat näidikut kui see, kui agressiivselt surutakse Venemaal naistele peale sünnitusmasinaks hakkamist võimalikult varasest east, premeerides rasestumise eest koolipingist saadik – kõik kahuriliha tootmise huvides.
Natsionaalsotsialismi ilmingud
Kremli praeguse meeskonna – mis koosneb suuresti eri sorti pagunikandjatest, eelkõige eriteenistustest – on järjest rohkem ka natsionaalsotsialismi ilminguid.
Rahvuse/natsiooni küsimuses ilmutatakse täiesti koopainimlikku nürimeelset järjekindlust. Venelaseks tembeldatakse kõiki neid sadu rahvuseid, kes elavad Venemaal (tuletage meelde kõiki neid „ja russkii / ma olen venelane“ kampaaniavideosid. Ja nagu sellest vähe oleks, taotakse sõjanuiaga Russkii Mir / Vene Maailma külge kuulumist pähe ka naabritele, hetkel kõige verisem-vastikumal moel Ukrainas ja Vladimir Putini pseudo-ajaloolistes sõnavõttudes.
Sotsialismi (kui riigikapitalismi värdvormi) mõttes on praegune riigi sekkumine, suisa nelja jalaga sõtkumine üliselgelt ja suurelt näha. Riik võtab lihtsalt tuima näoga edukaid ettevõtteid üle, andes neid ühtedel ajutistelt omanikelt veelgi ajutisematele.
NSVL väärastunud versioon
Lõpetuses – miks kasutasin pealkirjas sõna „taas“? Aga seetõttu, et see ongi toimuva üks võtmekomponente. Venemaa Föderatsiooni nimelise riigi praegune eliit rudjub ennast, rahvast ja riiki üha jõhkramate meetoditega tagasi totalitaarsetesse NSVL aegsetesse praktikatesse.
Ajalugu ei korda ennast kunagi täpselt samasugustes detailides, kuid mustrid on äratuntavad. NSVL’is oli vähemalt mingisugunegi tasakaalude mehhanism parteilise ideoloogia, eliidi huvide ja repressiiv-organite vahel. Nüüd on aga needsamad organid kaaperdanud terve riigi, allutades ilma mingi „õilistava“ ideoloogiata endale ja hirmule kõik.
Lohutuseks olgu aga öeldud see, et sõna „kõik“ puudutab vaid nähtavat osa riigist ja ühiskonnast. Nii nagu ka kõige tumedamatel NSL aegadel ja kõige kuri-repressiivsemates riikides on riigi kõrval alati ka ühiskond. Ja selle ühiskonna sees pole kaugeltki kõik toimuvaga rahul.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment