Balti ja USA presidentide kohtumisest - kas siit on midagi välja lugeda?

Toimus riigipeade kohtumine - mis siin ikka erakordset?

Kas Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine USA presidendiga on üks paljudest ja triviaalsetest protokollilistest kokkusaamistest või võib siit midagi oletada ja tuletada? Umbes sellesisulisele Postimehe küsimusele vastasin, tulemust saab lugeda siit.
 -----
Pilt samast

Eesti ja Venemaa kui "eksabikaasad"

Kuigi oleme mõlemad uutes suhetes, ei suuda me suhtuda teineteisesse suhtuda neutraalse ükskõiksusega. Umbes sel moel kukkus see kirjeldus välja intervjuus Ida-Virumaa väljaandega.

Kas piirileping muudab midagi sisulist selles olukorras? Kuivõrd mõjutab seda meie kuulumine EL ja NATO klubidesse? Mida tahab Venemaa Eestist ja vastupidi? Kas ja kui kiirelt võivad meie suhted "normaliseeruda"?

Kõigest sellest saab huvi korral pikemalt lugeda siit.

Venemaa kaubanduspiirangud kui Ukraina võimalus

Ukraina ja Venemaa keerulised suhted muutusid veelgi keerulisemaks, kui viimane rakendas
järjekordselt majanduslikke sanktsioone. Seekord peatati piiril Ukraina kaupade sissevedu Venemaale.

Kiievi ajaleht küsis mh ka minu käest kommentaari. Lühidalt - Ukraina ei peaks seda olukorda võtma kui õnnetust, vaid kui võimalust. Eesti on selle juba läbi käinud. Taolised piirangud võivad olla surmavad konkreetsetele firmadele, valusad tervetele tootmisharudele, kuid majandusele tervikuna võib säherdune piirang olla õnnistuseks, kuna sunnib ümber orienteeruma ja tõusma uuele tasandile.

Kogu lugu ja ekspertkommentaare võib lugeda siit.

Välismäärajas Venemaast

Sutsuke Vene-Gruusia sõjast, killuke Venemaa sisepoliitilisest "sirgendamistest", natuke Tolliliidu ehitamise eripäradest, tsipake koostööst/vastasseisust Euroopa Liiduga. Ühesõnaga, teemasid oli palju ja aega vähe :)

Kel huvi, saab kuulata 18.augusti saadet siit.

Kuritöö ja kahetsus?

Saksa presidendi Joachim Gauk avaldus sellest, et Venemaa peaks patte kahetsema, tekitas tuliseid reaktsioone. Ukraina ajaleht avaldas antud teemal samuti teravas toonis artikli ning palus mh kommentaari ka minult.

Lühidalt minu vastus - ühest küljest on pattude tunnistamine vajalik, kuid teisal kahjustab see Venemaa rahvuslikke huve, nii vähemalt arvavad praeguse Venemaa ideoloogid. Iga riik vajab alusmüüte, Venemaa oma tugineb "suure võidu" ideel ning on tihedalt seotud Nõukogude liidu, sovjetliku režiimi jms meemidega. Igasugust (enese-)kriitikat sel teemal peetakse seda müüti kahjustavaks, mitte puhastavaks. Nii et praegune Venemaa pole Saksamaa presidendi soovitatud patukahetsuseks valmis.

Lugu ennast ja kommentaare sinna juurde saab lugeda siit.

Piirileping ja kaasmaalased

Ajakirjanik püstitas huvitava küsimuse - miks piirilepingu teema ei eruta siinseid venekeelseid inimesi, samas kui eestikeelne meedia seda nii elavalt arutab?

Minu vastus on väga lihtne: eestlaste ja Eesti riigi jaoks on on see küsimus olulineosa meie rahvuslikust ja riiklikust identiteedist (Eesti kui mitte-Vene), venekeelseid inimesi see aga tõepoolest ei puuduta.


Pikemat kirjutist koos teiste intervjueeritute vastustega saab lugeda siit, lugu peegeldus ka venekeelses PM's.

Navalnõi veidravõitu kohtuprotsess

Navalnõi juhtumis võib vaadelda kolme eri aspekti, mis omavahel haakuvad üsna nõrgalt, kuid näitavad üsna ilmekalt kätte Venemaa nn juhitava demokraatia keerdusoleku. Nö mudeldemokraatias on asi lihtne - kes saab rohkem hääli, see ka valitseb. Igasugustes demokraatia derivaatides muudavad selle lihtsa pildi keeruliseks nii nn realpolitik, telgitagused mängud ja lihtlabane hämamine.

Esiteks Navalnõi kohtu alla andmine kui selline. Tegemist on veidral moel Hodorkovski juhtumi analoogiga. Võim annab vastu näppe nendele, kes julgevad liiga iseseisvalt poliitikasse ronida, võime kritiseerida või võimulolijate huve kahjustada.

Veidravõitu kohtuotsus, kus süüdistaja nõuab alul karmimat karistust (nõuti 6 aastat), leebema kohtuotsuse järel (mõisteti 5 aastat) hakkab korraga kaeblema kohtu liigse karmuse üle ning nõuab Navalnõi allkirja vastu vabastamist, räägib kohtu ja prokuratuuri sõltuvusest ülevalt tulevatest korraldustest. Nö kollektiivne Putin on Navalnõi juhtumi osas lõhenenud, üks pool toetab karmi kätt, teine poliitilist manööverdamist. Navalnõi kõrvalejätmine Moskva linnapea valimistest delegitimiseerib kogu protsessi, ehkki valimiste tulemus on niikuinii ette selge.

Opositsiooni reaktsioon ja võimalik edasine asjade kulg sõltub samuti kohtuotsuse karmusest. Kui Navalnõi jääb vabadusse, ei saa ta kunagi olema "kogu opositsiooni kandidaat" - kaugeltki mitte kõik Putini-vastased pole Navalnõi pooldajad. Kui Navalnõi aga kinni läheb, muutub ta samasuguseks märgiliseks süsteemi ohvriks nagu on Hodorkovski, Magnitski või Pussy Riot.
-----------
Arvamus ilmus ERR portaalis