Jerevani eeslinnas 2016. a suvel toimunud pantvangikriis tõi eredalt esile ilmingu, millest käib läbi enamik sõjajärgseid ühiskondi.
Nö vabadussõjalaste fenomen seisneb selles, et oma riigi ja rahva nimel võidelnud inimesed
avastavad end ühel hetkel kõrvale tõrjutuna. Nende nägemuse kohaselt kulgeb riigi areng vales
suunas, võimul on valed inimesed jne. Õilsalt kõlavate loosungite à la „kas me selle eest
võitlesimegi?“ taga on enamasti aga suhteliselt lihtne olukord: osad võitluskaaslased on otsuse- ja
toiduahelatest kõrvale jäetud ning nö õiglust üritatakse taastada konflikti aegadest tuttava vahendiga
ehk vägivallaga.
Armeenia juhtumis on ridamisi nii universaalseid kui spetsiifilisi elemente, antud mõttepaberis
vaatleme neid lähemalt.
-----------------
tekst ilmus Eesti välispoliitika instituudi mõttepaberite seerias ja täismahus saab lugeda siit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment