Eesti meedias kõlavad hetkel etteheited nö saladiplomaatia ajamise asjus. Jutt käib Venemaa ettepanekust valitud riikidele arutada julgeolekuolukorda Läänemere regioonis.
Meedia esitab õigustatud küsimuse: kas me siis läheme selle ettepanekuga kaasa või mitte. Otsusetegijad vastavad: „Jah, meil on otsus tehtud. Kuid ei, me ei saa seda otsuse sisu kommenteerida!“
Ilmselge huvide konflikt, eks ole.
Alustan üldistavalt: meedia ja võimu suhted on alati keerulised. Peavadki olema. Vastasel juhul poleks tegu vaba ajakirjandusega, vaid ketikoeraga. Kuid see ei tähenda, et meedial oleks alati õigus.
Küsimuse kolm kihti
Esmapilgul näib, et meedia ajab õiget asja, üritades vältida otsusetegijate salasahkerdamisi. Seda enam et ajaloolised paralleelid Venemaaga salaläbirääkimiste osas kõlavad hoiatavalt.
Kuid teisalt – julgeolekualased läbirääkimised ei saa paraku kunagi olla 100% avalikud. See on nagu malemäng, kus sa ei saa ette teada anda oma käikude sisu ja mängustrateegiat. Eriti veel, kui ühel pool malelauda on rohkem kui üks mängur. Liitlased peavad ju omavahel enne kooskõlastama enne kui teisele poolele vastata.
Kolmas, antud hetkel kõige olulisem moment – tegu on Venemaa poolse efektse segadusekülviga. Ja hetkel mängime me Moskva poolt seatud mängu. Paratamatult vaatavad kõik siinpool malelauda istujad üksteisele väikese kahtlustusega otsa. Need keda ei kutsutud läbirääkimistele, tahaks kutsututele esitada ilmselgeid küsimusi. Kutsutud piidlevad üksteist. Rahvas/meedia tahaks teada, et mis värk siis ikkagi on?
Mänguteooria klassika
Olen sellest varasemalt kirjutanud, kuid kordan lühidalt. Tegu on Venemaa poolse elegantse käiguga. Kui me läheme ettepanekuga kaasa, on Kremlil pluss kirjas. Kui ei lähe, saab ikkagi linnuke kirja pandud.
Venemaa pani sisuliselt Soome tanki, näidates näpuga soomlastele kui protsessi algatajatele. Regiooni julgeolekut kutsutakse arutama mitte kõiki regiooni riike. Teadlikult jäetakse kõrvale peamine piirkondlik julgeolekuorganisatsioon ehk NATO.
Kogu see teema mõjub kui konspiroloogiaga vürtsitatud mänguteoreetiline katsetus (vt vangi dilemma jms). Kui hetkel Moskvas võimul olev kolmetäheline kontor milleski hea on, siis probleemide külvamisel ning segaduse ärakasutamisel. Pole midagi öelda, professionaalselt tehtud.
Lõpetuseks aga – nii võimul kui meedial on kombeks asuda ringkaitsesse. Võtaks korraks hoo maha? Meedial on õigus küsida, aga võimul on mõnikord õigus ka mitte vastata.
----
Pilt võetud siit
----
Jutt sai kirja pandud, valmistudes TV3 interjuuks, järelvaadata saab siit.
No comments:
Post a Comment