Nädalakese pärast toimuvad Venemaal parlamendivalimised. Kas on oodata ka mingeid üllatusi?
„Kas venelased üllatavad Putinit?“ Sellise peakirjaga toimus Avatud Eesti Fondi korraldatud arutelu, mille läbiv motiiv oli üsna pessimistlik. Üllatusi ei tule, kuna need valimised ei huvita kedagi. Rahvast ei huvita valimised, kuna kadunud on lootus.
Kui 2011.a valimiste eel võbeles õhus õrn lootus, et Venemaa on muutumiste teel, siis kadus see tegelikult juba enne valimiste päeva, kui tol hetkel presidenditooli täitev Dmitri Medvedev teatas, et peale teda naaseb ametisse jällegi Vladimir Putin. Omaenda lootuste luhtumisest nördinud edumeelsem seltskond oli sestap juba enne parlamendivalimisi valmis protestima ning ilmnenud massilised võltsimised toimisid kui päästik, toimusid Bolotnaja jm protestid.
Nüüd seda ootuste/pettumuste õhustikku pole. Moskoviidid räägivad mitte valimistest, vaid pedofiiliaskandaalist ühes eliitkoolis. Regioonides valitseb apaatiale-lähenev õhustik, kuna tajutakse, et presidendi administratsioon kontrollib kõiki ja kõike (ehk parim näide on Pihkva endise kuberneri katsete rodu valimistel osaleda).
Jevgeni Kiseljov rääkis oma praeguse asukohamaa ehk Ukraina näitest, kui sealne parlament suutis üllatada. Janukovitši põgenemise järel võttis seni täiesti manipuleeritavaks juhitav kogu korraga võimu enda kätte. Kuid selle stsenaariumi kordumist Venemaal pole ilmselt oodata, kuni Putin kenasti ametis püsib.
Kõike seda kuulates tekkis aga mõte – järsku suudab hoopis Putin üllatada? Tuues meeskonnavahetuse käigus mängu ka uue valimiskomisjoni juhi Ella Pamfilova (kes panelistide hinnangul on küll tore inimene, kuid pehme ja allumisaldis), võib president välja visata täiendava vimka. Lubada parlamenti lisaks senisele nelikule (ER, SR, KPRF, LDPR) veel mõne partei. Ei, see ei tähenda mingit liberaliseerimist või kursimuutust. Pigem vastupidi, lubades üle lävendi nt Rodina, süvendatakse senist sõjaka isolatsionismi kurssi.
Loomulikult mügistab nüüd enamik kolleege naerda ja küsib – milleks Putinile seda vaja peaks olema? Miks ta peaks midagi muutma organis, millest nii ehk naa midagi ei sõltu. Kuid kordan vist küll kahekümneviiendat puhku – autoritaarses süsteemis juht peab üllatama. Raputama turvalisena tunduvaid ametikohti, vahetama inimesi, saatma laiali terveid agentuure ja moodustama uusi jne.
Muidugi võib Dugini kombel süngelt kuulutada: need valimised on tähtsusetud, valmistuma peab sõjaks! Kuid võtkem üks samm korraga, vaatleme neid valimisi ja küsime: kas on oodata üllatusi?
-------------
Pildil oleva lendlehe tõlge: „Kui te ei mõista ülemjuhata tegusid, siis see veel ei tähenda, et ta eksib. See tähendab,et te ei tea veel kõike.
Palun, tulge "valimistele" ja hääletage selle poolt, kellele osutab Putin
Talle on väga vaja Teie toetust otsustavaks lahinguks ameerika koloniaalsüsteemiga
Uskuge Putinit
Päästke Venemaa!“
-------------
Pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment