Kertši väin kui casus belli?

K: kes on võitja ja kes kaotaja Kertši väina kokkupõrkes?
V: see sõltub, kelle mätta otsast vaadata. Kuid universaalne reegel on, et suure ja väikese vahelises kokkupõrkes on üldine sümpaatia väikese poolel

K: kas on võimalik, et olukorrast kasvab välja täiemahuline sõda?
V: see võib juhtuda ainult ja ainult juhul kui Venemaa seda tahab. Kui Moskva leiab et see pole talle kasulik, siis võib Ukraina teha mida tahab ja Venemaa ei lase sellel kaugele areneda. Kui Kreml aga tahab, siis leitakse põhjus sõjaks imelihtsalt.

K: miks on olukord kasulik Putinile?
V: Putini reiting oli langenud Krimmi-eelsele tasandile ning vajas turgutamist

K: missugust mõju võib avaldada Ukrainas sisse viidud sõjaline olukord ja kas on võimalik, et seda pikendatakse
V: minu jaoks on huvitavaim küsimus, et kuidas väljendub see sõjaline seisukord Kertši väina ja Aasovi mere akvatooriumis, mida see endaga kaasa tegelikult toob?

K: Ukraina presidendivalimised - kuidas võib vahejuhtum mõjutada selle tulemusi?
V: Porošenko populaarsus on nii madal, et kui ei juhtu midagi erakordset, siis antud kokkupõrkest ei piisa selle tõstmiseks.

K: kas saab ennustada ette Venemaa käitumist nt lähema kuu jooksul?
V: Venemaa pingutab kõvasti, selleks et see poleks ette aimatav

K: Lääne reaktsioon toimunule? Kas saab väita, et Lääs astus välja ühtse rindena?
V: kuna toimunu tagamaad olid selleks hetkeks veel üsna segased, siis sama segane oli ka reaktsioon. Kuid praktika näitab, et kui isegi enne otsustust (nt sanktsioonide osas) ollakse eri meelt, siis otsuse langetamise ajaks on need erimeelsused maha võetud.

K: Saksamaa ja Prantsusmaa poolt kostab hääli uute sanktsioonide vastu, Austria, Poola ja Eesti on aga poolt. Miks nii?
V: Minu jaoks on kõige huvitavam, miks Austria on asunud Venemaa-vastaste sanktsioonide pooldajate hulka, siiani oli Austria pigem Moskvat toetav. Miks aga Eesti on poolt? Meil on Ukrainaga ühine naaber.
---
Kõigest sellest sai räägitud intervjuus AK+ jaoks, samast on tehtud ka kuvatõmmis