Diplomaatia palus kommenteerida:
---
Katseid Venemaa „positiivselt hõlmata“ on tehtud ikka ja jälle, nii kahepoolsel kui kollektiivsel tasandil. Absoluutne enamus neist on läbi kukkunud, aga need põrumised annavad hea võimaluse analüüsida tehtud vigu. Selle tänuväärse töö võttiski nüüd teha Kalev Stoicescu, mille eest võib teda vaid kiita.
Samas aga tõstab autor ava- ja seega juhtmõtte staatusesse kuulsaks korratud luulerea, mille kohaselt Venemaad ei saavat mõista ja mõõta. Sellele teesile tuleb alati vastu vaielda, sest Venemaa ei ole ainu- ja erakordne nähtus rahvusvaheliste suhete süsteemis, mis ei alluks analüüsile. Venemaad saab lugeda küll, sellek tuleb vaid mõista (mitte heaks kiita, nagu ka autor rõhutab) Venemaa motiivistikku, eesmärke ja nende eesmärkide saavutamiseks kasutatud vahendeid.
Üks võimalik meetod on võrdlus. Kujutage ette kooliaegset tülinorijat. Kas selle tegelase käitumise taga on madal enesehinnang (Lääs elab minust paremini) ja sellest tulenev vajadus ennast suuremaks kakelda (Lääs ise ju provotseeris meid!), see polegi niivõrd oluline.
Katsed kraadet „positiivselt hõlmata“ seavad hõlmaja enda igal juhul naeruväärsesse olukorda, mis varem või hiljem lõppeb sellega, et kraakleja annab meeldida üritajale tappa. Lihtsalt selle pärast et nii on vaja. See on just säärane tulemus, mille eest ka Stoicescu hoiatab.
Ainuke võimalus seda stsenaariumit vältida on tegudega tõestamine, et igal reeglite rikkumisel on tagajärg. Tegudes, mitte Facebooki lipukestes või sügava nördimuse avaldamises.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment