Venemaa lähinaabrus: kes ja kuhu?

Välistunnis võtsime vaadata, et kuhu ja kuidas on liikunud endiste NSVL vabariikide arengutee. Lähtepunkt oli neil ju suhteliselt sarnane, aga edasine trajektoor?

Saatejuht Astrid Kannel, küsimustele vastasid Igor Taro ja Karmo Tüür

---

Sündmused Mägi-Karabahhis ja Valgevenes annavad põhjust mõtiskleda teemal, millises seisus on täna endised Nõukodude Liidu liiduvabariigid.

Kas Baltimaad on ainsad, kes on Vene võimust reaalselt vabanenud?

Võim ja mõjuvõim. Võimust oleme vabad, aga mõjuvõimust? Aga pehmest mõjust?

Karabahhia - kas see mõjuhoob on nüüd läinud?

Karabahh on territoorium, Artsahh aha sellel paiknev riiklik moodustis. See küsimus pole veel läbi, sest Venemaa jaoks pole kasulik, et see probleem kaoks

Valgevene juhtum. Milline näib tulevat lahendus?

Kaks võimalust: Lukašenka stsenaarium ja mingi ootamatu areng, nt putši võimalus

Ukraina. Kas nad on siis nüüd Venemaast sõltumatud? 

Sõltumatum, kuid mitte sõltumatu. Ühe uuringu järgi on Ukraina vähem mõjutatav Kremlist kui näiteks Ungari - otsene sõjaline konflikt Venemaaga on Ukrainat muutnud vähem vastuvõtlikuks

Gruusia. Kas me näeme mingeid positiivseid arenguid riigi terviklikkuse taastamisel?

Kui vaadata nt Abhaasia juhtumit, siis kolmest osapoolest - Gruusia, Venemaa ja Abhaasia - kaks ei soovi endise olukorra taastumist ning Gruusial on väga vähe võimekust seda muuta

Kesk-Aasia liiduvabariigid. Kas tegemist on piirkonnaga, mis on pigem juba Hiina, mitte Venemaa mõjusfääris. Mida arvata Kirgiisia rahutustest, on see demokraatia, mida nad otsivad? Kas Kesk-Aasia monarhiadki pole mitte üpris iseseisvad?

Lisaks Venemaale ja Hiinale tuleb arvesse võtta ka Türgi huve. Ja ega USA'gi pole kuhugi siit piirkonnast kadunud. Nii et kui võrrelda nö algusaegadega, siis on Venemaa mõju vähenenud selle võrra, kui on kasvanud teiste mõju.

---
saade järelkuulatav siit, samast tehtud ka kuvatõmmis