Wednesday, December 30, 2020

FSB mustad näärid

Ilmus järjejutu teine osa. Eelmine ilmus täpselt kolm aastat tagasi :)

---

Sel aastal on kõik teistmoodi. Isegi Kremli pikkades koridorides valitseb hämarus ja jahedus. Kõrgete lagede all plingivad vaid vaikselt kaamerate silmad, jälgides kahtleval ilmel üksteist.

Graniithalli maja maast laeni ulatuvad uksed kääksuvad harva, nende vahelt lipsab läbi poolenisti virvendav ametnik. Keegi ei taha jääda ülemuste silme alla, sest tagajärjed võivad olla traagilised. Läbikukkumiste ja ebaõnnestumiste koorem vajab kellegi õlule lükkamist ning kõrgete pagunikandjate pintsakureväärid puhastamist.

Siiski ei saa aasta viimane koosolek jääda pidamata. FSB kommutaator on viimasel ajal omandanud võime lisaks telefoniliinide ühendamisele ka videokonverentide korraldamise. Pole midagi teha, kui Peremees on Punkris peidus ja ei lase kedagi lähedale, siis tuleb kohaneda ja kõikidesse harukontoritesse turvalise videosilla võimekus luua. Või noh, täpselt nii turvalise kui vaja, sest alati peab jääma võimalus teha lisa- ja varusalvestusi ilma et ka piirkondlikud pintsakud sellest teaks.

Karm aasta

Nii ongi nüüd pikk ja pimedusse kaduva laega külm saal pooltühi. Vaikselt võtavad kohad sisse vaid need üksikud, kellel pole võimalik kohaleilmumist vältida. Ei mingeid külmapiiskades karahvine ega hõbedasi kaaviarikausikesi, ei mingeid vaikseid omavahelisi nalju ega silmapilgutusi. Kalbed ekraanid ja kalbed näod.

Kontori ülem, vana ja kindlameelne hall pintsak ei lase end kuhugi sulgeda ning ilmub ka seekord laua otsa. Otse Portree alla. Nagu alati. Kuid kui varem piisas tema pilgust, et panna alluvad ettekandeid tegema, siis seekord tuleb arvutis midagi klõpsida ja kõnelejaid sisse-välja lülitada. Selleks puhuks on kaasa võetud nooruke adjutant, äsja kurusused lõpetanud leitnant, kelle õhetavad palged on kohatus vastuolus ülejäänud õhustiku halli külmusega.

Ei mingeid ilukõnesid, vaid karmid faktid. Üksteise järel lülituvad sisse ekraanid ning tavapärase suurustamise asemel kostavad rasked teated vankumalöönud nähtamatult rindelt. Jah, kaitse peab vastu ning luure töötab, kuid vaenlane on alatu ja salakaval.

Vaenlane on aktiviseerunud

Tšehhide ülbus on sel aastal olnud ennekuulmatu. Teatada, et nad avastasid diplomaatilise passi varjus liikuva agendi juurest mürki, millega plaaniti kätte maksta kuulsusrikka marssal Kononevi kuju kõrvaldamise eest – see on lihtsalt häbematus!

Hollandlastel on midagi tõsist viga – nad ei plaanigi pooleli jätta kohtuprotsessi Ukraina kohal allatulistatud reisilennuki teemal. Veelgi enam, nad toovad nüüd juba välja Kontori kõrgete ohvitseride nimesid, kes on otseseslt toimuvada seotud. Haagi kohtus jätkatakse ka Jukose kaaperdamise juhtumi menetlemist.

Saksa kliiniku patsiendi juhtum ületas aga kõik lubatavad piirid. Nüüd, kui oldi lõpuks jõutud peale metoodilist tööd õige doosi rakendamiseni, julges objekt ellu jääda. Veelgi hullem, vaenulikud eriteenistused ja muu ajakirjanduslik vabakond kaevas välja tööka meeskonna nimed ning mõnitab nüüd neid! Seesama kommutaator siin meie ees on osutunud mitte meie tugevuseks, vaid nõrkuseks – tema nimel ja numbril on võimalik helistada otse lihtsameelsete kaastööliste taskutelefonidele!

Võitlus jätkub!

Kuulates ühte sünget ettekannet teise järel, muutuvad noorukese adjutandi põsed üha kahvatumaks. Ta saab aru, et peale kõige selle ärakuulamist jääb vaid kaks sammu: Kontorit karistatakse raskelt läbikukkumiste eest ning teda kui tunnistajat saadetakse parimal juhul kuhugi kaugele väikesele saarele morskade ja jääkarude seltsis signaaljaama hooldama. Miks, oh miks laskis ta ennast sellesse segada?!

Viimane ekraan lõpetab rääkimise ja sõna võtab Kontori ülem. Vana kindral tõuseb püsti, ropsib harjumatusest vildaka pintsaku sirgeks ning vaatab kaamerasse, mille teises otsas on Punker. Ohkab vaikselt ja alustab. Verisulis, aga selle tunnikese jooksul halliks läinud adjutant kuulab ja hämmeldub sõna-sõnalt üha enam.

Lühike ja järskude lausete ning allaneelatud vägisõnadega kokkuvõttev kõne toob kogu hädaorgu valguse. Jah, on tagasilööke. Jah, meid rünnatakse. Jah, need (vaevu arusaadav pomin) kodanikud! Aga see kõik tähendab vaid ühte. Meile on vaja rohkem ressursse, tulemaks kasvavate ohtudega toime.

Kõne lõpp. Vana kindral taandub, kiigates vaevumärgatavalt Portree poole, kitsastel huultel õhkõrn muigevirvendus. Adjutant toibub ning sulandub hallide seintega ühte. Kiirelt tühjenenud saalis pilguvad vaid üksteist jälgivad kaamerad. Kõik teavad, et järgmine aasta on otsustav ja seega saab neid olema rohkem. Nagu alati.

---

seekordne lugu ilmus siin



No comments: