Putini sümboolselt tühi paraadkõne

Putini 9.mai paraadkõne meenutas mõneti seda, mis toimub Ukrainas. Mõlemal juhul oodati midagi suurt ja grandioosset, kuid reaalsus osutus palju tagasihoidlikumaks. Ukraina puhul oletati, et Vene väed võtavad mõne päevaga võimu üle, kuid reaalsuses ei saanud nad selle ülesandega hakkama. Putini paraadikõne puhul oodati, et nüüd kuulutab ta välja täiemahulise sõja Ukrainale, kuid seda ei juhtunud.

Oli ootus, et üle Punase väljaku sõitval tehnikal saab olema Z-sümboolika ja teatatakse, et need üksused lähevad nüüd rindele, lahendamaks sõjalisi ülesandeid võitluses fašismiga ja kõige muu kurjaga, kuid seda ei juhtunud. Tõsi küll, mainiti, et mõned paraadil osalejad on kohale saabunud otse lahingutest (muuseas, vältides sõna „rindelt“, mis oleks olnud võrdne tunnistusega, et käimas on sõda).

Lõppeks oli ootus, et V- või Z formatsioonis lendab üle Moskva lennnuvägi, kuid isegi seda ei juhtunud. Väidetavalt jäeti lennuväe demonstratsioon-esinemine ära ilmastiku tõttu – taevas oli tõepoolest vahelduva pilvisusega. Kuid selleski on sümbolismi – ka Ukrainas on vene õhuvägi tegutsenud palju tagasihoidlikumalt ja suuremate kaotustega oodatust, ehkki algsete teadete kohaselt purustati ju Ukraina õhutõrje ja seega pidanuks ülemvõim õhus olema täielik.

Ehkki ootuspäraselt ei olnud kohal ühtegi ametlikku välisdelegatsiooni (sellest anti juba ette teada, et isegi Aleksandr Lukašenka osalust ei saa olema), pidas Vladimir Putin veidi tavatul moel vajalikuks ära mainida vähemalt liitlaste osalust Teises Maailmasõjas. Seda tegi ta küll torkavas võtmes, öeldes, et USA veteranid tahtsid küll Moskvasse paraadile tulla, kuid neil keelati seda teha. Aga Venemaa tänab ikkagi nii ameeriklasi, inglasi kui prantslasi ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa võidule.

Siia juurde haakub ka Putini korduv retooriline käik, mida ta kasutas ka nüüd. Selle kohaselt pole rahvused olulised, kui nad ei takista olla koos üks Venemaa rahvas. Eks selle teesi ümber on ju ehitatud ju kogu praegu sõjakäik Ukrainasse – ukrainlasi karistatakse nende „vale identiteedi“ pärast, selle eest et nad soovivad omada omaette riiklust, erinevat Venemaast.

Venemaa aga võitlevat seal õige asja eest, kaitstes „meie inimesi Donbassis“. Seistakse vastu bandeeralastele, kes ameeriklaste mahitusel, välismaiste instruktorite õpetusel ja kohaletoodud relvastuse abil olla neid Venemaa „oma inimesi“ ahistanud, valmistudes ette rünnakuks Venemaa vastu. Moskva aga nägi selle salakavala plaani läbi ja tegi ennetava rünnaku.

Lõpuks veel ühest momendist, mida kõike selles lühikeses ja õigustavast retoorikast tulvil kõnes ei olnud. Mitte kordagi ei mainitud sõna „Ukraina“. Toimetus võib kinnitada, et ma saatsin päev ette lühikese ennustuse: „ainuke, mida ma oskaks/tahaks ennustada, on see, et sõda Ukrainale ei kuulutata - see poleks väärikas peale kahekuulist ponnistust.

Esiteks oleks see juba täiesti otsene ÜRO reeglite vastane ning valaks vaid õli tulle soovile VF sellest organisatsioonist välja kangutada. Teiseks pole Ukrainat ju Putini maailmas olemas, selle vastu sõja kuulutamine oleks Ukraina võrdsustamine subjektsuses Venemaaga“

Nii et kokkuvõtteks kordan – Putini paraadkõne osutus üsna sama tühjaks kui Venemaa võime saavutada suurt ja säravat võitu milleski muus kui lühiajalises kaaperduses.

---

lugu ilmus siin