Venemaa näidisnüpeldamine

Ukraina liitlastel on kanda suur vastutus. Küsimus pole lihtsalt militaar-tehnilises ülesandes tagada Ukraina võit (taevas näeb, pole selleski midagi lihtsat). Küsimus on suuremas õppetunnis, mis tuleb anda laiemale sihtrühmale. Igaühele, kes soovib minna relva jõul naabritele oma tahet peale suruma.

Teise maailmasõja järel toimus Nürnbergi kohtuprotsess ning Saksamaa koos liitlastega pidi lisaks vahetule sõjalisele kaotusele kandma ka hiiglaslikke reparatsioone, hüvitades oma sigadusi. Selle saaga lugu pole veel läbi ning paljudki tolle sõja järelmid hõõguvad ikka veel tuhas, kuid üldjoontes oli õppetund selge. Kui sigatsed, siis tuleb karistus ja pikk ning ränk kahjude kompenseerimine.

Iraak vallutas 1990.a Kuveidi, kuulutas selle oma provintsiks, kuid sai peksa ning pidi välja tõmbuma. Ei toimunud küll kahjuks suurt ja nähtavat kohtuprotsessi, kuid Iraak pidi maksma hiiglaslikke reparatsioone (52 mlrd USD suuruse hüvitise väljamaksmine lõppes muuseas alles 30 aastat hiljem, käesoleva aasta veebruaris). Õppetund selge – kuriteole järgneb karistus.

Nüüd lihtsalt peab järgnema samasugune protsess. Lisaks sõjalisele lüüasaamisele peab järgnema ka sõjakahjude kokkulugemine ning hüvitamine Venemaa poolt Ukrainale. Kõige eest, mis alates 2014.a on toimunud, sh ka Krimmi kaaperdamise ja sealsete ressurside ekspluateerimise eest.

Võimalik, et sama protsessi käigus peaks süüdistuse ja kahjunõudega ühinema ka Gruusia ja Moldova, kuid see on hetkel sekundaarne. Peamine on õppetunni kordamine. Sest kahjuks pole maailmast kadunud (ega tõenäoliselt kaogi) inimtegevuse tume külg. Selle ohjeldamiseks pole aegade algusest saadik muud välja mõeldud kui kuriteole järgnev karistus – mis ühtlasi peaks olema ka hoiatus teistele.

---

pilt võetud siit

Putini pärand (EVN arutelu lühikokkuvõte)

EVN arutelu 10.okt 18.30-20.00

Osalejad: vestluse juht Karmo Tüür, osalejad Indrek Kannik, Kadri Liik, Marko Mihkelson. Tehniline tugi: Anna-Lisa Aavik

Lühikokkuvõte

Eesti Välissuhete Nõukogu veebiarutluse käigus panin kirja mõned vestluse käigus kõlanud märksõnad, mis jäid pinnale. Ehk siis tinglikult moodustavad need mustandi selle lühikese peatüki koostamiseks, mis läheb hiljem ajalooraamatutesse Vladimir Putini pärandina.

Putin sai võimule ja kinnistus selles ametis, kuna tal tõepoolest oli teatud keemia oma rahvaga, selle imperiaalselt häälestatud osaga. Selle meelsuse kasutamine ja süvendamine viis ta üsna paratamatult selleni, mis praegu toimub.

Sisepoliitikas toimus deinstitutsionaliseerumine, usaldamatus institutsioonide vastu, mis oleks veidikesegi lasknud toimida mingilgi võimu/vastutuse jaotamisel. Tsentraliseerimise käigus loovutasid vabatahtlikult oma võimu kõik muud organid, isegi NSVL aegseid kompartei keskkomitee või poliitbüroo laadseid nähtusi pole enam olemas.

Majanduspoliitikas oli Putini poolel nii õnn (kõrged toormehinnad) kui ka konsrvatiivne rahanduspoliitika, mis lubasid riigil koguda reserve, mida rasketel aegadel, sh nüüd sõjapidamiseks kasutada.

Välispoliitikas iseloomustab Putini pärandit usaldamatus ja selle medali teine tahk – kontrollisoov. Usaldamatus rahvusvaheliste institutsioonide osas ja soov kontrollida ka oma lähimaid naabreid. Putinil oleks olnud võimalus säilitada väga palju suurem mõju oma naabrite (sh ka meie, Ukrainast rääkimata) üle, kui ta poleks nii jõhkralt kõigesse sekkunud. Seetõttu on toimunud välispoliitiline iseenda tasalülitamine, eriti läbi praeguse sõja. Venemaa mantra, et bipolaarse maailmakorra järel tekkinud monopolaarne süsteem peab asenduma multipolaarsega on isetoimiv mehhanism, Putini sammud pole seda protsessei ei kiirendanud ega aeglutanud, ehkki talle meeldib endast mõelda kui uue maailmakorra loojast.

Kui praeguse sõja tulemuseks peaks isegi olema Venemaa strateegiline lüüasaamine ja seejärel „puhastumine ja patukahetsemine“ (nagu Saksamaal), siis peab meeles pidama, et revanšismioht ei kao kuhugi. Venemaa naabrid peavad koguma küttepuid ja talvekartuleid nii sõna otseses kui kaudses mõttes ka siis, kui praegu käimasolev sõda läbi saab.

Kuna arutluse lõppedes unustasin enne kaamera sulgemist osalejaid tänada, siis vabandab ja tänan kõiki nüüd. Aitäh nii korraldajatele, kõnelejatele kui kuulatajatele!

Konspiroloogiliselt Kertšist

Alljärgnev on puhas fiktsioon, sündinud Kertši silla „vandalismiakti“ järel.

Mis toimus?

Enamik keskendus pilkupüüdvale tulekahjule raudteesillal. Minu jaoks oli olulisem kõrvalolev maanteesild ja selle vigastuste iseloom. Ma pole sapöör, insener ega militarist, nii et kõik see on diletandi-arvutiroti peas toimuv loogiline sündmuste rida, omamoodi ahelreaktsioon:

- Kõigepealt plahvatab midagi maanteesilla all

- Seejärel detoneerub midagi silla peal

- Kõrvaloleval raudteesillal süttivad kütusetsisternid

Juhul kui (väga suure küsimärgiga KUI?) need kolm asja olid ajatatud kokku ühele hetkele (et silla peal oli millel detoneeruda ja et tsisternid olid piisavas läheduses) siis see tekitab küsimusi, onju.

Miks toimus?

Vladimir Putin on suur kõhkleja, teda üritatakse veenda kasutama tuumarelva. Mitte ähvardusena, vaid päriselt. Olgu peale et taktikalist, kuid ikkagi. Sest et on Väga Vaja!

Kes üritab veenda? Ütleme tinglikult sõjakoolkond. Veel tinglikum hierarhiline kolmik: Kirienko, Turtšak, Kadõrov.

Nüüd, kui Putin nuppu ei vajuta, on ta nõrk ja saab ta kõrvaldada. Kui vajutab, on ta superkurjategija ja saab kõrvaldada.

Fiktsiooni lõpp

Разбор полётов: Vene-Ukraina / Iraan / Läti

- Venemaa tegutsemine Ukraina suunal on rapsiv ja pigem ise ennast, kui Ukrainat kahjustav

- Iraanis kolmandat nädalat kestev ja ainult hoogu koguv rahutuste laine näitab, kuhu viib riigi juhtkonna stagneerumine, samas kui pealekasvav põlvkond tahab muudatusi

- Läti parlamendivalimised: venekeelne valijaskond polariseerub

Saatejuht Andrei Titov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järekuulatav siit.

Venemaa kentsakast laienemisest Välistunnis

Kuidagi väga kentsakalt kukub välja: Vladimir Putin kuulutab Kremlis välja Venemaa territooriumi laienemise, samal ajal kui reaalsuses jääb vallutatud alasid järjest vähemaks.

Vene ühiskonna meelsus on peale mobilisatsiooni väljakuulutamist üsna tugevalt muutunud, tajutakse olukorra ärevust, sajad tuhanded hääletavad jalgadega ehk põgenevad riigist. 

Kogu protsessis on tajuda universaalseid momente - kes see ikka soovib minna relv käes ei tea kuhu, tegema ei tea mida. Kuid samavõrra on siin spetsiifilisi momente - on väga vähe analoogseid näiteid, kus ohvrile ehk rünnaku alla sattunud riigile tullakse appi sellisel moel ja määral nagu Ukrainale.

Kuna Vene impeerium näitab nõrgenemise märke, siis on sobilik aeg hakata üle vaatama ka varasemaid maadehaaramisi - nii näiteks tuleb uuesti päevakorda tõsta Kaliningradi temaatika.

Kõike seda saab järelkuulata siit

Saatejuht Epp Ehand, külalisteks Anton Aleksejev, Mihhail Lotman ja Karmo Tüür

Разбор полётов: Venemaa protestid, Nordstream ja Itaalia

- kuidas mõõta Venemaal kasvavaid protestimeeleolusid? Kui lugeda maalt lahkumist protestivormiks, siis tegu on absoluutse rekordiga massilisuses - lahkunud on u 300 tuhat. Kas see mõjutab aga Venemaad? Lahkuvad ju kõige mobiilsemad ja võimekamad, kohale jäävad aga nood, keda on võimudel kõige lihtsam endale allutada

- plahvatused Nordstreamil - ainuke tõepärane versioon minu jaoks on see, et asja korraldas Venemaa ise kahel eesmärgil: a) vältimaks sanktsioone gaasitarnete katkestamise eest Euroopasse ja b) külvamaks hirmu ja ootusi selle osas, et kogu veealune kommunikatsioon ja seega Euroopa majandusturvalisus on haavatav

- Itaalia ja neofašism? Itaalia on ilmselt ainuke riik ja ühiskond, mille tõlgendamisel termin "fašism" on kuidagigi kohane. Vaatama sellele poleaga põhjust praegust loodavat valitsuskoalitsiooni nimetada mingiski varjundis "fašistlikuks" ja oletada, et Itaalia sellest väga muutub. Itaalias keskmine valitsus püsib maksimum poolteist aastat. Aasta aega ametis olnuid võib nimetada juba veteranideks

Saatejuht seekord Pavel Ivanov, saatekülalisteks nagu ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit.

Surmakultuse kuulutamine Moskvas

Väga harva olen ma tundnud sellist füüsilise jälkuse tunnet, ilma igasuguse liialduseta piirnevat okserefleksiga, kui vaadates SEDA esinemist. 

Kogu Venemaa praegune olemus koondus sellele Lavale Nr 1.

Moskva, 30.sept 2022.a. Vladimir Putin on äsja samalt lavalt kuulutanud uute vallutuste liitmist Venemaaga. Tema järel ilmub lavale mees, kes räägib Pühast Sõjast. Röögatab käre-kimeda hälega „goida!“ ja kuulutab: „karda meid, vana maailm! Me tuleme!“*

Tõenäoliselt ei ütle teile suurt midagi ei selle mehe nimi (Ivan Ohlobõstin) ja veel vähem sõjahüüe „goida!“

Ohlobõstin on kuriskandalist. Marginaal. Omal soovil ametist lahkunud kirikuteener. Monarhist. Näitleja, lavastaja. Relvaõiguslane, homofoob. Veiderdav liba-poliitik, kes on isegi teatanud, et soovib saada Venemaa presidendiks. Tiitleid võiks lisada veel palju, kuid see pole kõik oluline. Oluline on see, et ta on mees, kes on kõige kõrgemalt poolt kooskõlastatuna lubatud esinema lavale nr.1, kus ennem esines Putin. Seega – ta on kurikloun, kes peab edastama sõnumit, mida tsaar ise ei taha/saa öelda.

Ja selleks sõnumiks on „Püha sõda“, „maailm, karda meid“ ja „GOIDA!“

Goida – see on opritšnikute sõjahüüd, mille täpse päritolu ja tähenduse üle vaieldakse. Kuid jällegi – ainuke, mis on oluline, et see on sõjahüüd ajast, mil möödamaad kappasid ringi karistamatult tapvad „sõjamungad“ (nagu opritšnikud end tihti nimetasid) ning kes pidid tarretava hirmu abil suruma maha igasuguse mõttepojakesegi hakata tsaarile vastu.

Lühikokkuvõttes. Venemaa, kes on äsja enda omaks kuulutanud järjekordsed vallutused. Moskva, lava nr.1, kuhu tsaari järel astub kurikloun, küttes rahvast üles vihkamisele, vägivallala ja surmale. Ja seda sõnumit levitab riiklik televisioon nr.1. 

---

* "Существует такое древнерусское междометие «гойда», означающее призыв к немедленному действию. Как же нам не хватает сейчас таких боевых кличей! Гойда, братья и сестры! Гойда! Бойся, старый мир, лишенный истинной чистоты, истинной веры, истинной мудрости, управляемый безумцами, извращенцами, сатанистами! Бойся, мы идем! Гойда!"