Monday, May 4, 2020

Venemaast ja Ukrainast Välismäärajas

Venemaa
- Kas ja kuivõrd saab uskuda Venemaalt tulevaid andmeid koronaviiruse kohta?
- Kas saab rääkida Putini populaarsuse langusest ja millega see seotud on?
- Praha väidetav mürgitamis-skandaal Konevi kuju teisaldamise järel

Ukraina 
- Miks kerkis taaskord üles Saakašvili nimi?
- Donetsk / Stalino ja Lugansk / Vorošilovgrad - millest räägib vanade linnanimede taas kasutuselevõtt?

Kõigest sellest sai räägitud 3.mai saates, mida saab järelkuulata siit. Saadet juhtis Erki Bahovski ja juttu ajasid Kalev Stoicesku ka Karmo Tüür

3 comments:

Amaalie said...

Hea saade oli.
Jäi kõrva, et mainisite saates midagi Venemaa hajaasustusest, et seda on palju vmt, mis jääb mulle muidugi segaseks. Venemaa linnad on meie mõistes väga suured ja neid on palju ja 75% venemaalastest elab linnades. Normaalsel ajal on nad harjunud ka palju liikuma (see juba NL-i aegadest omandatud, kui vorsti käidi toomas 600 km tagant poest). IMHO Itaalias on hajaasustust rohkem kui Venemaal. Pindala ja rahvaarvu suhe ei mängi siin sisulist rolli.

KT said...

pidasin silmas seda, et enamik Venemaa territooriumist on väga hõredalt asustatud. lisaks eksisteerib tuhandete kauap asumeid, kus elavad veel vaid üksikud vanurid, nii et hõre ja hajali on enamik Venemaa territooriumist.

Amaalie said...

Territooriumist suurem osa on muidugi tühi, aga suur osa elanikest elab päris tihedalt koos. Kui teemaks on nt viiruse levik, siis tühjal alal pole tal levida (üksikuid vanureid kätte ei saa), aga inimeste koondumine (urbaniseerumise aste) on piisav selleks, et enamik elanikest on ohus.