----
Nädalavahetusel toimusid üle Valgevene suured meelavaldused. Meelt avaldati nii praeguse režiimi toetamiseks, aga suuremaarvulised olid need meelavaldused, kus nõuti uusi ja ausaid valimisi ja presidendi lahkumist. Lisaks andis siis nädalavahetusel kõneainet ka Venemaa presidendi Putini ja Valgevene liidri Aleksandr Lukašenko telefonivestlus. Kremli pressiteenistust tsiteerides, siis on Venemaa ja Valgevene liider veendunud, et Valgevenes presidendivalimiste järel tekkinud probleemid lahenevad peatselt.
Mida Lukašenko Putinilt soovib ja mida Putin Lukašenkolt võiks tahta, sellest nüüd räägime. Tere, politoloog Karmo Tüür. See oli iseenesest oodatav, et kui Lukašenkol asjad piisavalt kiiresti kontrolli alla ei saa, pöördub ta Kremli poole või siiski, midagi on pildil valesti?
Kõigepealt rahva poole, sest ta loeb ennast ja rahvast üheks. Seejärel aga, tajudes et teda reedetakse, Putini poole – ega tal väga palju muid variante jäänud pole
Teoreetiliselt oleks muidugi veel kaks varianti. Esimene riigimehelik – astuda tagasi, võttes vastutuse toimuva eest. Teine – minna pagendusse, jättes kogu vastutuse teiste kanda.
Kes kontrollib praegu Valgevenet? Kas armee, miilits, eriüksused, on need Lukašenko kontrolli all?
Kontroll, nagu ka turvalisus, on alati illusioon. Küsimus pole kunagi „kas“, vaid „mil määral“. Sõjaväeliste käsuahelate puhul ei peaks selliseid küsimusi kunagi tekkima, aga ajalugu teab küllalt nii neid näiteid, kui sõjaväelased ise on kontrolli enda kätte võtnud; kui ka näiteid, kui sõjavägi on jäänud kasarmutesse, lastes poliitilistel protsessidel omasoodu minna.
Oskan vastata vaid nii, et mida väiksem riik, seda raskem on sõjaväel minna rahva vastu. Valgevene on siiski väike riik.
Samas, kas Lukašenko saab kindel olla, et kui Venemaa teda enam ei toeta, siis armee ja muu mainitu temaga on. Venemaa armeel on ju üsna tihedad sidemed Valgevene armeega. Küsimus on selles, kelle sõna maksab.
Valgevene armeed ja eriti selle ladvikut on hoolega puhastatud. Olulisematest kohtadest on vähemalt üritatud kõrvale puksida need, kes on väljaõppe saanud Venemaa sõjakoolides ning seetõttu omavad tihedaid sidemeid. Samas on aga kindlasti teine pool tööd teinud, et need sidemed säiliks, ehk ainult veidi varjatumal kujul.
Juhul kui küsimus on püstitatud selle mõttega, et kas samade kasarmute ja meeste kohal võib homme lehvida teine lipp nagu Krimmis, siis 100% välistada ei saa, kuid tõenäosus on palju väiksem.
Lukašenko püüab sõjaga hirmutades oma rahvast praegu kontrolli alla saada või siis neis segadust tekitada. Eile teatas avalikul ta avalikul esinemisel, et NATO koondab Valgevene piiri lähedusse vägesid. Ta väitis, et NATO tankid ja lennukid on Valgevene piiridest 15 minuti kaugusel. „NATO väed roomavad meie väravate lähistel. Leedu, Läti, Poola ja kahjuks ka meie vennalik Ukraina ning selle valitsus nõuavad meilt uute valimiste korraldamist. Kui me järgiksime nende korraldusi, väljuks olukord kontrolli alt," ütles Lukašenko kõnes oma toetajatele Iseseisvuse väljakul. Kas ta see võib olla samm eriolukorra väljakuulutamiseks ja sõjaväe tänavatele toomiseks?
NATOga hirmutamine on kõikide valimiste eel kõlanud retoorika, kuid seekord on asi tõepoolest teistmoodi – see retoorika kõlab valimiste järel. Kas see võib viidata erakorralise olukorra väljakuulutamisele? Jah võib, kuid oletan et see äärmuslik instrument võetakse kasutusele juhul kui Venemaa väed on juba sees ning on vaja vaid korraldada viimane provokatsioon selle võtte legitimeerimiseks.
Rahumeelne võimu üleminek Valgevenes on võimalik üksnes siis, kui seda soovib Putin või on veel teisigi variante?
Rahumeelne üleminek on võimalik ka siis, kui Putin seda ei soovi. Selles mõttes ei tasu omistada Putinile ka üli-inimlikke võimeid kontrollida kõiki ja kõike. Kordan, et on olemas ka variant, et Lukašenka ise teatab oma tagasiastumisest, olgu siis kasvõi järjekordse insuldi tõttu. Ta on küll öelnud, et „oma riiki ma kellelegi ära ei anna“, aga looduse vastu ei saa keegi.
Kas pigem kiire lõpplahendus või jääb Valgevene meie uudisteemadesse veel väga pikaks ajaks?
Kiire lõpplahendus eeldab vägivalda, poliitilised lahendused kiirelt ei sünni. Olen seda varem öelnud ja kordan: minu ennustus on, et järgmistele korralistele presidendivalimistele Lukašenka kandidatuuri üles ei seata.
No comments:
Post a Comment