Tuesday, April 12, 2022

Impeerium vs vaba tahe

Venemaa on impeerium ning see defineerib ta maailmanägemuse. Impeeriumi jaoks koosneb kogu maailm võistlevatest ja võitlevatest impeeriumitest, igasugune jutt riikide ja rahvaste vabast tahtest on häma. Impeeriumil ei ole kindlalt fikseeritud piire, ta võib mingitel hetkedel kahaneda, kuid impeeriumi olemus, tema funktsioon on uude alade haaramine ning sealsete rahvaste muutmine impeeriumirahvaks.

Üks suur viga, mida me alatihti teeme, on Venemaa Föderatsiooni ehk Vene Impeeriumi praeguse kehastuse samastamine Venemaaga kui venelaste riigiga. See viga on lihtne tulema, kuna meie kui etniliselt defineeritud vabariik (kas siis kokku või lahku kirjutatuna) kipume teisi samasugustena tajuma.

Rahvusriik ja riigirahvas on kaks eri mõistet. Impeeriumimeelsus ja rahvuslikkus on kaks eri mõistet. Vene impeeriumi ideed pühaks / õigeks pidavad inimesed võivad olla etnilised venelased, kuid ei pruugi seda olla, kas pole nii? Vene impeeriumi eliit on erinevatel aegadel koosnenud väga eri rahvusest inimestest ning isegi vene keel pole olnud tihti nende asja-ajamises esimene valik.

Veelgi enam, etniline enesemääratlus ehk natsionalism on impeeriumi jaoks suisa destruktiivne jõud. Natsionalismi kahjulikkusest, rahvuslikkuse esmatähtsaks seadmisest kui hävitavast jõust on rääkinud vene impeeriumi eestkõnelejad ammu ja veendunult. Impeerium peab oma olemuse tõttu endasse neelama ja absorbeerima uusi rahvaid, kes peavad muutuma impeeriumi idee ustavateks vasallideks. Grusiin või tatarlane või juut võid sa olla nö teisasena, kuid impeeriumi sõdur ja omand pead sa olema esmajärjekorras. Vene keel kui peremeeskeel teenib selles süsteemis vaid instrumentaalset rolli, samuti kui otsesem või varjatum venestamispoliitika.

Impeerium kui meelenihestus

Impeerium on geopoliitiline konstruktsioon, omamoodi vaimuhaigus või meelenihestus. Selle definitsiooni kohaselt peab Vene impeerium valitsema nö Südamaad, mille geograafiline ulatus kattub praeguste Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladega. Nendel aladel elavatel inimestel / rahvastel ei saa ega tohi selle loogika järgi olla teist valikut kui kanda Impeeriumi ideed.

Seega on nii ukraina rahvuslus, kui valgevene ja isegi vene enda rahvuslus impeeriumi seisukohalt midagi sellist, mida tuleb kui mitte hävitada, siis vähemalt alla suruda. Mäletate nn nõukogude rahva definitsiooni: „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik“ ehk siis puhtalt ideoloogiline konstruktsioon. Tol ajajärgul peeti vajalikuks Impeeriumi aade rüütada sotsialismi valekuube, varjamaks selle tõelist olemust.

Praegusel Venemaal pole muud ideoloogiat kui suurriigi taastamise idee. Selle eesmärgi saavutamiseks pole ükski ohver liiga suur, rahanumbrist rääkimine selle taustal on aga üldse naeruväärne. See impeeriumi-ihalejale nii armas ja hoomamatult mahukas sõna velitšije on meiesuguse väikerahva meelde ja keelde väga raskesti isegi tõlgitav.

Rahvusluse toetamine Läänes

Selle kõige taustal võib tunduda kummastav, et miks siis Venemaa nii meelsasti toetab ja rahastab rahvusluse loosungeid lehvitavaid, eriti selle äärmuslusse langevaid esindajaid Euroopas? Aga seletus sellele on äärmiselt lihtne. Impeerium näeb kogu maailma läbi impeeriumite prisma, mäletate?

Venemaa tajub nn kollektiivset Läänt samamoodi impeeriumina. Sellise maskeerunud impeeriumina, mis räägib midagi demokraatiast, rahvaste enesemääramise õigustest ja (mis suisa narr!) inimeste vabast tahtest ning inimõigustest. Aga tegelikult on see Vene Impeeriumi tornist vaadatuna samasugune impeerium, mida valitsetakse USA’st ning kus kõik ülejäänud on vaid vasallid, impeeriumi omand, ei enamat.

Noh ja selle Lääne impeeriumi nõrgestamiseks toidab ta Läänes sedasama jõudu, mille vastu ta oma Südamaal võitleb – nimelt rahvuslust. Selle loogika kohaselt peavad Lääne rahvuslased murendama Lääne ühtsust, võideldes Brüsseli või Washingtoni diktaadi vastu. BREXIT oli selle poliitika parim näide.

Hiina eeskuju

Mõistlik on õppida edukatelt, eksole. Ehkki Venemaal meeldib rääkida oma Impeeriumi tuhande-aastasest ajaloost (mis on tõde vaid osaliselt), on ta siiski vaid poisike võrreldes Hiinaga. Hiina on oma – samamoodi kontinentaalse – impeeriumi üles ehitanud unifitseerimise peale. Läbi lõputute sisesõdade on hiinlased jõudnud arusaamiseni, et igasugused erimeelsused tuleb tasaseks triikida.

Kes Hiinas vähegi käinud, see teab, kui meelsasti pannakse seal ka väliskülalised kandma ühetaolist riietust ja sooritama ühesuguseid rituaale. Töökollektiivide sisene ühistegevus, pidev parteiline järelvalve, paranoiline kontroll infoliikumise üle jne.

Praeguses sõjas Ukraina enesemääratluse vastu on nüüd juba lahtise tekstiga soovitatud sisuliselt teha sama mida Hiina teeb uiguuridega või Tiibetiga – vähemused tuleb „ümber kasvatada“, tule ja mõõga abil „deukrainiseerida“, muuta Impeeriumi osaks ja omandiks. Ei midagi isiklikku, lihtsalt Impeerium enneõike!

Lõpetuseks on mul aga nii häid kui halbu sõnumeid. Hea sõnum on see,et ka impeeriumis elab inimesi, kes peavad vaba tahet ülemaks. Halb aga see, et ka vabas ühiskonnas elab inimesi, kes peab Impeeriumit vabadusest ülevamaks.
---
lugu ilmus siin

No comments: