Äsjalõppenud Peterburi majandusfoorumil kurtis Kaliningradi kõrge ametiisik, et regiooni ümberasujate arv on vähenenud. Süüd selles olla ebasõbralikud riigid, kes „väljakujunenud geopoliitilises olukorras“ blokeerivat nii seda regiooni eraldivõetuna kui Venemaa riigiasutuste tööd tervikuna.
Esimene vale algab juba sellest „väljakujunenud geopoliitilisest olukorrast“. Selle mõttekäigu kohaselt olla justkui väljastpoolt loodud mingi olukord, kuhu Venemaa on vastu oma tahtmist sattunud. „Me olime lihtsalt sunnitud reageerima“ – tuleb tuttav ette, eksole? Et on see kuri keegi või miski, mis üritab Venemaad survestada ja siis Moskval-vaesekesel ei jää muud üle kui reageerida.
Tõde seisneb aga selles, et Venemaa on enda hädad enamasti ikka ise põhjustanud. Ka selle asjaolu, et Kaliningrad on sattunud suhtelisse isolatsiooni, on ikka põhjustatud Venemaa enda poolt alustatud sõjast Ukraina vastu, mitte vastupidi.
Teise asjaoluna see, et Venemaa välispiir Euroopaga on muutunud toksiliseks migrantide kasutamise tõttu relvasüsteemina, mille eest tuleb ennast kaitsta. Kaliningradi oblastisse müüdi inimkaubitsejate poolt eriti kalleid „pileteid“ nt Lähis-Idast tulevatele põgenikele, lubades siitkaudu peaaegu otseteed Saksamaa pudrumägede juurde.
Teine vale seisneb selles, et keset Euroopat paiknev Venemaa eksklaav jätab oma jutuga mulje, nagu üritaks Euroopast emakesele Venemaale tagasi pöörduda kaasmaalaste hordid, keda nüüd „ebasõbralikud välisriigid“ oma pantvangis hoiavad, laskmata neil sattuda Kaliningradi oblastisse.
Tegelikkuses on aga Kaliningrad Moskva ja Peterburi kõrval olnud kõige atraktiivsem piirkond, kuhu on soovinud ümber asuda eelkõige Tadžikistanist ja Kasahstanist, aga ka Armeeniast ja Ukrainast ümberasujad. Motiiv oli varem väga lihtne – nn kaasmaalased (ehk siis endised NSVL kodanikud) soovisid asuda võimalikult lähedale Euroopale, et ajada siin maitsvat äri ja nautida võimalust hõlpsalt pääseda Euroopa riikidesse.
See ümberasumise soov on aga alates 2023.a vähenenud kordades nii Venemaale tervikuna ja Kaliningradi oblastisse eraldivõetuna. Piirkonda saabus varem 2-3 tuh inimest aastas (16 aastat kestnud ümberasumis-programmi raames ainuüksi ametlikel andmetel kokku 54 tuh in), siis nüüd on see voog kuivanud sadadesse. Tõepoolest, kes ikka soovib ümber kolida sõdivasse riiki, mis järjest intensiivsemalt peab jahti migrantidele, sooviga neid sõtta saata.
Kolmas vale on aga üleüldse Kaliningradi oblasti kuulumine Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Tegemist on Teise Maailmasõja jäänukiga, mille staatus on siiamaani udune. Noh umbes samamoodi nagu Kuriili saarte ja miks mitte ka Karjala küsimused.
Ma ei kutsu üles piiride muutmisele, ammugi mitte jõumeetoditega – see barbaarne ja kuritegelik moodus on õigusriigile kohatu. Kuid ma soovitan lihtsalt nii endale kui teistele meelde tuletada, et Königsberg on lihtsalt sõjasaak, mis tilpneb siiamaani Vene impeeriumi hambus. Ning selle kuulutamine „õiguspäraseks Venemaa Föderatsiooni osaks“ on lihtsalt üks vale, mis kõlab kõnekamalt kui mõni teine.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment