Miks „nö katk“ – sest no vaata ega me ju täpselt ei tea, mis oli selles ampullis, mille väidetavalt pillas põrandale hooletu laborant, kellest sai indeks-patsient, kes hiljem haiglas suri. Ja kelle tõttu on nüüd paarsada inimest karantiinis. Koos nendega ka kogu regioon. Ja koos sellega tinglikult ka kogu Venemaa.
„Annuška oli juba õli trammirööbastele pillanud“ – niimoodi algas sündmuste ahel, milles edasine asjade kulg oli tolle hooletu koduabilise kohmakuse poolt ette määratud. Selle tänane versioon kõlab siis „Darjuška oli juba katseklaasi põrandale pillanud“ (Darja Šipilova Irkutsi instituudist). Kuid jätkem lüürika kõrvale, asume poliitika kallale.
Enne pandeemiat oleks ilmselt asi tähelepanuta jäänud, nüüd aga lendas pisike infokilluke suurde ja ahnelt kõikevõimendavasse ventilaatorisse.
Sisemine infopoliitiline protsess
Siseriiklikult oli vene riigi reaktsioon etteaimatavalt vaikimisse sulgumine. Kui mingit sündmust pole nende eriteenistused ise ette valmistanud, siis on see vene riigi tüüpiline reaktsioon.
Meenutagem kasvõi Tšernobõli juhtumit, kus kogu NSVL riigimeedia vaikis nagu sukk, samal ajal kui rahvusvahelne üldsus oli juba infoleketest tagajalgadel. Või Kurski allveelaeva juhtum. Või veel kümned ja sajad juhtumid, kus riik, eelkõige oma juhtkonna tasemel on vait, sest ei taha ennast negatiivsete uudistega siduda. Ei taha jätta muljet, et midagi juhtub väljapool riigi kontrolli.
Vastupidised näited, kui vene riik väga hästi teab, et midagi peab toimuma, siis on infopadrunid juba aegsasti rauas ja mõnikord tulistatakse nad välja isegi ennem päriselus toimuvat. Nii näiteks oli 2022.a veebruaris riiklikele infoagentuuridele juba kätte jagatu tekstid Ukraina langemise ja „uue reaalsuse“ tekkimise kohta ning need läksid lendu, ootamata ära selgust, et Ukraina ei kavatse alla anda.
Selle infovaakumi tingimustes hakkavad koheselt punguma vandenõuteooriad ja muud „alternatiivsed tõed“, millele leidub alati ahneid kuulajaid. Nii olen kohanud seletust, mille kohaselt pidi välja kuulutatam „uus pandeemia“, mille kattevarjus hakkavad Venemaa, USA ja Hiina omavahel maailma ümber jagama. Et olla käimas varjatud „suur kokkulepe“, mida tõestavat muuhulgas CIA pealiku ootamatu ja seletamatu visiit Moskvasse.
Rahvusvaheline reaktsioon
Siberiga piirnevad Kesk-Aasia riigid on juba teatanud piiride tinglikust lukkupanemisest, Venemaalt saabujate põhjalikumast monitoorimisest ning teatanud vajadusel võtta kasutusele karmimad meetodid võimaliku haiguspuhangu leviku vältimiseks.
Sellest palju kõlavam on olnud maailmameedia keskpunktiks pürgiva Donald Trumpi avaldus USA valmisoleku kohta Venemaale appi tulla. Arvan isiklikult et seekord pole siiski tegu tähelepanusõltlasest mehe soologa, vaid tema kaudu üritavad USA luureringkonnad survestada oma vene kolleege, et nood jagaks infot toimunu kohta.
Selles kotekstis võiks veel rääkida ka Venemaa regionaalpoliitilistest eripäradest, Moskva-Siberi erisuhetest jne, kuid protsess on veel toores ning tõenäoliselt tekib põhjuseid selle kõige juurde veel tagasi tulla.
Igatahes üks on selge – analoogid väidetavalt ühest Hiina laborist putku pannud korona-pandeemiaga on liiga ilmsed, et poliitilised protsessid sellest mõjutamata jääksid.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment