Ei, see abi pole tasuta, vaid selgelt Hiina poolele kasumilikus võtmes. See on eriti selge, kui me räägime majanduslikust koostööst – siin on Hiina küüned halastamatult enda poole.
Ühest küljest toetab ta Venemaad ostjana – rämedate allahindlustega, kuid siiski olles suurim vene energiakandjate ostja (umbes pool kogu Venemaa väljamüügist).
Teisest küljest kahetiste kaupade müüjana Venemaale – seda juba ilma mingite oluliste allahindluseta. Nii näiteks droonide komponentide osas on Hiina osakaal 70-90% (elektroonilised, optilised jms komponendid) kuni 100% (valguskaablite osas).
Majanduslik ja poliitiline mõõde
Aga sellest mõneti veel olulisemgi on üldine poliitiline toetus, laskmata Moskval sattuda välispoliitilise isolatsiooni olukorda. Kõige nähtavam ja mõõdetavam on nende ühistegevus ÜRO hääletamistes. Üldkogu hääletustes nad langevad kokku 72-78%, Julgeolekunõukogu raames nt pole kunagi olnud olukorda, kus nad oleks kasutanud veto-õigust üksteise vastu.
Kuid kõik see ühistegevuse muster ei anna vastust pealkirjas esitatud küsimusele „miks?“.
Mõnikümmend aastat tagasi oleks võinud vastata, et põhjuseks oli ideoloogiline kuuluvus nö sotsialismilaagrisse, kuigi selles „laagris“ olid nad pigem väga eri nurkades ning tihti omavahel suisa tülis ning isegi mõnikord sõjalises vastasseisus.
Peale selle ideoloogilise sirmi (mida mina isiklikult pean fiktiivseks niikuinii) langemist oleks see ühistegutsemine pidanud ju lakkama. Hiina ühe-parteiline totalitaarne režiim on küll siiani eksitav-formaalselt „kommunistlik“, kuid Venemaal on igasuguse proletaarsuse hõng ammuilma surnud ning maha maetud, jättes veidra atavismina maha matmata Lenini-nimelise nähtuse.
Rahulolematus kui üldnimetus
Ka koondnimetus „anti-amerikanism“ toimib selle koostoimimise seletusena üsna hädiselt. Eri perioodidel on nii Peking kui Moskva vägagi hästi osanud teha koostööd Washingtoniga, isegi kui jätta praegune kaootiline hetk Valges majas kõrvale.
Väga laias laastus võib küsimusele „miks“ vastata määratlusega „rahulolematus kehtiva olukorraga“. Erineva perspektiiviga, kuid sarnase rahulolematusega vaatavad nii Venemaa kui Hiina seisundile, kus domineeris keegi teine.
Venemaa impeerium elas oma mentaalse rahulolu tipus NSVL aegadel ning ihaleb seda tagasi. Tahab taas olla üks maailma vägevaist, kes otsustavad kõige teiste, vähemoluliste riikide ja rahvaste üle, pidades samal ajal oma eneseteadvust kõditavat või(s)tlust endaväärsetega.
Hiina rahulolematus näeb pinnapealsel vaatlusel välja samasugune, kuid on oma olemuselt määratult sügavam. Hiina nägemuses on nö „normaalsus“ see, kui nemad on maailma keskpunkt ja KÕIK teised on perifeersed jõud. See normaalsus katkestati vahepeal arusaamatul kombel mingisuguste barbarite poolt ning nüüd tuleb lihtsalt see algne normaalsus taastada.
Globaalsed ambitsioonid
Viimase viie aasta jooksul on Hiina vaiksel nohinal välja käinud rea kükloopseid, sõna otseses mõttes globaalseid nägemusi ümberkorraldustest: Globaalne Arengualgatus (2021), Globaalne Julgeolekualgatus (2022), Globaalne Tsivilisatsioonide algatus (2023), Globaalne valitsemisalgatus (2025). Noh ja sinna juurde puht-rakenduslik Tee ja Vöö taristuprojekt.
Tajute maštaapi? Kui nüüd kõik need ühte kimpu siduda ja lihtsamasse keelde tõlkida, siis tegu on senise maailmakorra korra lammutamise ja uue rajamisega. Hiinale mõistes ebanormaalse korra demonteerimisega ja Taevaaluse riigi keskse normaalsuse taastamisega.
Noh ja nüüd siis selles lammutamise protsessis toimib Venemaa omamoodi väikese jäälõhkujana, mis peab tõestama et Pekingil on õigus. See on põhjus, miks Moskva käitub nii enesekindlalt, arvates et tal on selja taga suur ja oluline liitlane, mis ei lase tal kaotada. Pekingi vaates pole Hiina küll kellegi liitlane, kuid ta suunab erinevaid suuremaid ja väiksemaid taraane, mis peaksid teed rajama uuele/vanale normaalsusele. Nii Ukraina kui Taiwan on vaid suurde plaani sobituvad killud.
Lõpetuseks siis lühike ja selge vastus küsimusele „miks Hiina toetab Venemaad?“. Vastus – sest Venemaa teeb Hiina-keskse maailmakorra kehtestamisele vajalikku eeltööd.
--
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment