Pihkva lennujaamast

PM küsis, et mida kujutab endast see suureks kirjutatud Pihkva lennujaam. Minu poolt läbi messengeri antud põgusatest vastustest kirjutati kokku siis säherdune lugu.

Kordan siinkohale üle aga mõned erisused, mis moodustavad meie peades kokku ühetaolise pudru. "Pihkva lennujaama" moodustavad kokku vähemalt kolm eri nähtust:

- lennuväli ehk maandumisrada, mis peale renoveerimisi on võimeline vastu võtma ka üsna suuri aluseid, kuid millel puudub nt öise navigeerimise jaoks vajalik tehnika; 

- lennujaam kui hoone, mis on ajast ja arust nii oma sisustuse kui varustuse osas;

- kogu kupatust opereeriv firma, mida on üritatud korduvalt vastavalt kuberneri tahtele käima tõmmata küll era-, küll riigi rahadega, kuid seni see pigem sureb kui elab.

Lisaks neljanda faktorina misiganes lennuliine opereerivad firmad, kellele siis kas antakse või ei anta luba. Seni pole ühelegi lennuettevõttele antud luba opereerida Minsk-Pihkva liini. Viimati sai nt Azur Air loa opereerida liine Egiptusse ja Türki Azur Air, kuid see ei tähenda, et need reisid saavad toimuma - selleks on Pihkva oblast liiga vähese elanikkonnaga (u 600 tuh) ja liiga väikese ostujõuga (olles u 60'tel kohtadel u 80 regiooni hulgas). 

Nt Egiptusesse toimusid 90'tel veel päris edukas lennuühendus Egiptusega, kuid sinna veeti lennukite kaupa Pihkvamaal koorunud ühepäevaseid kanatibusid, inimeste lennutamine on aga hoopis teine lugu. Seni on ebaõnnestunud ühenduste loomiste ideed nii Minski kui Riiaga. 

Ühendust Moskvaga ja suviste kuurortendudega nagu nt Sotši on üritatud turgutada sellega, et tõmmati käima lennuliin Kaliningradi, üritades Pihkvat panna toimima nö hub'ina, kuid kõik see lonkab mitut jalga. Minskisse plaaniti käima panna päris pisikest, 9-kohalist parrast, kuid ka see on seni vaid idee tasandil (taotles lennufirma Скол). Juhul kui need lennud käivitatakse, siis võidakse neid küll kasutada migrantide poolt, kuid neid ei planeerita migrantide jaoks. 

Kokkuvõtvalt: puht tehniliselt on Pihkvas olemas võimekus maandada nt tšarterlende, kuid see on vaid võimalus, mille jaoks peaks mh olema ka poliitiline tahe Venemaa poolt näidata ennast selles räpases inimäris ja hübriidsõjas aktiivse osalisena. Kas seda soovi on? Mina seda hetkel ei näe.

Halva ja hea politseiniku mäng

Praegust tantsu Valgevene piiridel võib mh tõlgendada kui klassikalist halva ja hea politseiniku mängu, kus Moskva omistab Minskile teravalt negatiivse tähenduse, muutudes selles paarisrakendis ise muu maailma jaoks läbirääkimis-kõlbulikumaks.

Delfi erisaates sai nendest piiripealsetest asjadest räägitud ajakirjanikuga Krister Paris, saade järelkuulatav siit (samast võetud ka kuvatõmmis)

Kontrollitud kaose taktika

Armastatud taktika, mille abil mingeid piirkondi / riike destabiliseerida, ajada sealne publikum omavahel tülli ja siis kui mitte olukorda juhtida, siis vähemalt jälgida, kuidas teine pool teeb vigu. Väga täpselt välja kalkuleeritud hoop Poola pihta andis täpselt selle tulemuse mida soovitakse. 

Omamoodi boonus on Lukašenka nö kuri-legitimeerimine. Ah et te arvasite, et saate Aleksandr Lukašenkat tühistada? Aga vaata nüüd rääkige temaga! Nutate ja räägite!

Intervjuu Kuku raadiole sel teemal kuulatav siit, pilt võetud siit

Jõhker väljapressimis-taktika

Mis ja miks toimub Valgevene-Poola piiril? Vastamaks sellele, tuleb esitada neli alaküsimust

1- kas seda teeb Valgevene? Jah ja ei. Seda teeb Vene-Valgevene tandem, milles jäme ots on Venemaa käes. Seega - seda teeb Putin Lukašenka kätega. Minski küünilisus oma rolli täitjana peegeldus eriti eredalt sealse siseministri sõnades, mille kohaselt Valgevene jaoks nendes migrantides probleemi pole, kuna nad viibivad riigis seaduslikel alustel.

2 ja 3 on kaks eri küsimust, kuid neid tuleb esitada ja käsitleda koos. Miks rünnatakse seekord Poolat ja miks just sellise (inim-)relvaga? Sest on ette teada, et Poola reaktsioon on jõulisem ja omakorda Euroopa reaktsioon justnimelt Poola käitumisele teravam kui oleks Leedu puhul. Nö vanade tülide* käimatõmbamine on asja juures "meeldivaks lisaboonuseks".

4- miks seda tehaks praegu? Moskva teab ja tajub, et Lääs tervikuna ja EL eriti on valmis Venemaaga läbi rääkima, olgu teemaks Ukraina, energiajulgeolek (loe: gaasitarned läheneva talve eel) vms. Seega on tegu jõhkra läbirääkimiskäitumisega, kus nö partnerile luuakse probleem, mida ollakse valmis leevendama, kui partner käitub mõistlikult. 

See pole Venemaa eriline oskusteave, samasugust mustrit kasutas varem ka Türgi. Tegu on vana ja julma läbirääkimistaktikaga. Venemaa on lihtsalt selliste kahetaktiliste erioperatsioonide kasutamises eriti varmas, arvestades et Moskvas on võimul eriteenistused. Saavutamaks endale soovitav tulemus, on vaja üles leida sihtmärgi (olgu selleks inimene, riik vms) nõrk koht, tema "probleem". Kui seda probleemi pole, siis tuleb see ise luua ... ning siis teha ettepanek koostööks, et leida probleemile leevendus.

---

* vanad tülid: 

- ühest küljest need, kes sooviks piirile kuulipildujaid / teisest küljest need, kes sooviks aidata põgenikke kui inimesi

- ühest küljest need, kes panevad pahaks kõike mis Poola isepäiselt teeb / teisest küljest need, kes kiidavad heaks kõike, mis näib imaginaarset Brüsselit kahjustavat

---

PS1 - kas hetkel on näha ka ohtu Eesti välispiirile? Teemaks oli Minsk- Pihkva lennuliini avamine juba 12 novembrist, kuid vähemalt eilse info kohaselt selgus, et soovi avaldanud ettevõttele öeldi ära. Maismaatsi ei tohi kolmandate riikide kodanikud Valgevene-Venemaa piiri ületada, kuid lennuki abil oleks see tehtav. See mõistagi ei ole 100% garantii, aga vähemalt formaalselt vähendab see tõenäosust, et nood kauged külalised oleks juba lähipäevil meie uksele koputamas.

---

PS 2 - Suwalki moment

kuna kogu mäsu toimub Suwalki koridori vahetus läheduses, peab see ilmselt Läänele meelde tuletama, et vajadusel võidakse tulla oma "piire kaitsma" kahelt poolt korraga

---

PS 3 - on küll olemas võimalus, et kõike seda teeb hoopis Lukašenka, panemaks tanki Putinit, makstes sel moel kätte enda survestamise eest, kuid ma pole kindel, kas Lukašenka on sellise (masohismi) tasemega mängur

---

PS 4 - Mõttekäik tõukus intervjuust Äripäeva raadiole.

---

pilt võetud Postimehest, kus ilmus minu eilne lugu 

Üks piiripealne lugu

Lavrov: Venemaa on valmis NATO-poolseteks provokatsioonideks

Minsk teatab NATO vägede kuhjamisest Valgevene piiride äärde

Leedu saadab vägesid Poola ja Valgevene piiridele

Poola piirivalvurid kasutasid gaasi illegaalsete immigrantide vastu

Zaharova nimetas šokeerivaks teateid migrantide peksmisest EL piiridel

Need on vaid mõned pealkirjad tänasest Venemaa peamisest riiklikust ajalehest Rossiiskaja Gazeta. Kui lugedagi neid nö puhta lehena, veelgi enam, kui omada all varasemat samas võtmes esitatud fooni, on pilt selged: Euroopa Liidu ja NATO riigid korraldavad oma välispiiril mingit sigadust, kasutades migrante oma sõjalise jõu kasvatamiseks ja valmistuvad mingiteks provokatsioonideks Vene-Valgevene ühisriigi vastu.

Meie poolt vaadatuna on lugu aga risti vastupidine: Leedu ja Poola üritavad tagasi tõrjuda relvaks muudetud põgenikelainet. Seda relva kasutavad meie naabrite ja liitlaste vastu Valgevene ja Venemaa, sest ohjad selles paarisrakendis on üha määravamalt Moskva, mitte Minski käes.

Olen kümneid kordi kasutanud seda seletust: iga loo puhul on oluline see, kuhu panna alguspunkt. Praegune kahe idanaabri ühislugu räägib kurjast ja hoolimatust Läänest, kes ahistab oma piiridel põgenikke, kasutades neid ettekäändena jõu kasvatamiseks piirialadel.

„Valgevene õhuväe ülem Anatoli Bulavko nimetas olukorda riigi piiridel ebanormaalseks. „Viimase kahe kuu jooksul toimusid meie piiride ääres luurelende enam kui 200 korral“, konstanteeris ta. Need lennud „tagavad kontrolli meie riigi õhuruumi üle, elektroonilise aparatuuri üle 24 h päevas“. Tema sõnul on piiri äärel 15 km tsoon, kuhu lennuseadmed ilma äärmise vajaduseta sattuma ei pea. Bulavko täpsustas: „viimase kuu jooksul lennati selles tsoonis meie piiride ääres üle 100 korra“

Igaks juhuks kordan, et eelmine lõik oli tsitaat murelikult Valgevene õhuväeülemalt. Järgmine on tsitaat Valgevene televisioonist: „nagu teatavad Valgevene sõjaväelased, on viimasel ajal sagenenud sõja- ja luurelendude arv. Sellele vastuseks me tugevdame oma läänepiiride valvet. Kuid olukorda aetakse aina kuumemaks, Poola sõjaväelaste hulk meie piiride ääres on kasvanud kolmekordseks. Veel veidi ja Poola on valmis tanke Valgevene piiri äärde tooma“

Igor Korol’, Valgevene Kindralstaabi ülema esimene asetäitja: „kogu see ärevuse õhutamine /Poolas/, jutud mingist väga raskest olukorrast piiril, migratsioonikriisist on ainult katse juhtida oma elanikkonna tähelepanu eemale poliitilistest ja majanduslikest probleemidest“

Loomulikult pole see, mis ma praegu esitasin, täielik pilt Venemaa ja Valgevene inforuumis toimuvast. Kuna olen täna saanud miteid küsimusi, et „mida räägitakse VV piiril toimuvast VF ja VV allikates“, siis andsin lihtsalt põgusa ülevaate sellest, mis torkas silma esimese 15 minutise kammimisega.

---

Illustratsiooniks aga suurepärane näide info paigutamisest RG’s: Lavrov räägib võimalikest NATO provokatsioonidest, loo sisse on asetatud viide teisele materjalile, mis räägib Leedu vägde paigutamisest piiride äärde. On ju selge, kes keda provotseerib, eksole, onju?

---

PS - kuna õhus oli ka kuuldus ka Minsk- Pihkva lennuliini avamise kohta, siis täna selgus, et liin plaaniti küll avada juba 12.nov, kuid soovi avaldanud ettevõttele öeldi vähemalt hetkel ära  

Разбор полётов: kliimakonverents, Poola, Usbekistan, Soome

Seekordses saates jõudsime kapata üle nelja teema:

- Glasgow kliimakonverents: poliitikud asuvad järjest rohkem piirama ja suunama majandust

- Poola - EL keerulised suhted: kas Poola saab endale lubada vastuhakku?

- Usbekistani presidendivalimised: teosammul demokraatia poole

- soomlaste muutuv suhtumine Venemaasse: põlvkondade muutus

Saadet saab järelkuulata siit, kõnelemas saatejuht Andrei Titov, ekspertidena Harri Tiido ja Karmo Tüür, heli timmis Ingrid Jans.

Venemaa-Valgevene liitriik: järjekordsed allkirjad

Kahe riigi liidrid allkirjastasid järjekordsed paberid, mis peaks viima Liitriigi ühise asja ajamise uuele tasemele. Kõige märkimisväärsemaks nendest paberitest on ilmselt uue Sõjalise doktriini allkirjastamine, mis teoorias võib tähistada Valgevene loobumist oma senisest neutraalsusest, sh viia Krimmi annekteerimise tunnustamiseni Venemaa poolt.

Samas on enam kui küllalt põhjuseid olla skeptiline järjekordse kohtumise ja järjekordsete allkirjade osas. Kordan, et tegemist oli uue Sõjalise doktriiniga, mille eelmine versioon kinnitati detsembris 2001 ehk enam-vähem täpselt 20 aastat tagasi. Kas see nüüdne paber muudab midagi tegelikkuses või jääb ka see ainult üheks paberiks paljude seas, pole vähemalt minu jaoks küsimus, millele saaks anda ühest vastust.

Kui ajalugu meile midagi õpetab, eriti idanaabrite omavaheliste sekeldamiste osas, siis ainult seda, et enamasti pole taolised lepingud väärt isegi paberit, millele nad kirjutati. Ainuke indikaator, millele tasub tähelepanu pöörata, on see, et kas toimub või ei toimu Putini ja Lukašenka ühisvisiit Krimmi. Kui jaa, saab rääkida vähemalt vormilisest muutusest kahe riigi suhetes. Seniks aga soovitan kõigile säilitada külma närvi ning mitte võtta ülemäära tõsiselt järjekordset rituaalset sammu Venemaa ja Valgevene kummalises paaristantsus.

---

kommentaar kõlas siin (viimased minutid), pildiks on fantaasia sümbolite teemal vastavast FB grupist