Iisrael-Palestiina konflikti kirjeldamise peal on üles kasvanud nüüd juba mitu põlvkonda väliskommentaatoreid. Tegu on ilmselt ühe parima näitega, mille peal vaadelda ja lahata erinevate narratiivide kujundamist. Et kes mida räägib ja miks.
Iga lugu algab ju millestki, esimeste lausetega pannakse paika mingi raamistik, mille sisse istutada järgmised, täpsustavad laused.
Oletame et lugu algab sellest: A andis B pihta massiivse raketilöögi, millele B oli sunnitud reageerima. Raamistik on selge, nö hea ja halva raamistik paika pandud, edasi järgnevad juba tehnilised detailid: kes kui palju ja kuhu pihta sai ning mis saab edasi.
Aga alustame teisiti: A andis B pihta massiivse raketilöögi, kuna B oli varem teinud seda ja toda. On ju teine raamistik?
Iisrael-Palestiina konflikti lugu sõltub sellest, kas me paneme selle alguspunkti eilsesse päeva, aastasse 1967, 1948, 1917 või hoopis 2000 / 10 tuhande aasta tagusesse aega. Kas tegu on "ajaloolise õiguse" (brrrr, milline sõnapaar) ja õigluse taastamisega või siis vastupidi, uue ebaõigluse loomisega.
Aga kui tahate teada, mida ma rääkisin R4 jaoks antud intervjuus, siis kuulake siia :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment