Venemaa ja Euroopa suhted on taaskord teravnenud. Kui võtta pikemas ajaloolises plaanis pole siin midagi uut, Vene-Lääne suhetes on olnud ka nö kineetilisi perioode, kuid Euroopa Liidu ja praeguse Venemaa Föderatsiooni suhetes (ehk siis alates aastast 1991) on säherdune vastasseis uus. Kui võrrelda 1990-2000'te aastate sooje suhteid (kus räägiti strateegilisest partnerlusest), siis võib rääkida lausa ligi 180-kraadisest suunamuutusest.
Üks detail sellest muutusest on Tšehhi sündmuste jada, kus 2014.a laskemoonaladude plahvatuste taga paistavad mitte ainult vene eriteenistuste kõrvad, vaid ka nimed ja näod. Omaette küsimus, et miks Tšehhi vastuluure ja muud vastavad organid pidasid vajalikuks vaikida seni, kuni need nimed ja näod eraviisiliste uurijate publikatsioonides esile ujusid.
Samamoodi on huvitav vaadata seda erinevust solidaarsuse määras, mida ilmutasid lääneriigid Suurbritannia pinnal kasutatud keemiarelva juhtumi järel (Skripalide mürgitamine) ja Tšehhi pinnal kasutatud kineetilise juhtumi järel.
Teine moment on Venemaa enda sisekliima muudatus - siin astutakse massiliste repressioonide ajastusse, kuulutades nö nimekirjade alusel inimesed juba ette süüdiolevaks ekstremismi/terrorismi paragrahvi alusel (Naval'nõi staapide kandmine vastavasse nimekirja, mille tõttu on süüdi kõik kes kasvõi servakesegagi on osalenud/toetanud).
Neid momente on saates jutuks veel mitmeid, kõike seda saab kuulata siit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment