---
Caesar pole veel tapetud
Kuulduste kohta, et Puutin on hääbumas ja kohe-kohe kaob moel või teisel keisritroonilt, vastaks nii – Caesar pole veel tapetud. Jah, illusioon sellest, et Venemaa president kontrollib kõike ja kõiki, ei ole veel murenenud ... aga kuulge, selle illusiooni ülesehitamisega on tegeletud juba paarkümmend aastat.
Vladimir Putini legitiimsus valitsejana on läbi teinud mitmeid etappe, olen sellest korduvalt kirjutanud ja rääkinud (alates päriselt toimunud valimistest kuni nüüdse pool-religiooosse sõjapealikuni). Kuid läbiva niidina on kõigis nendes neljas staadiumis olnud illusioon võimuvertikaalist, mis ulatub Vladimirist kuni Vladivostokini, viimase kui külakeseni, lekkiva katuseni ja suitseva prügimäeni. Kõikidele probleemidele leiti abi siis kui saavutati Tema Enda tähelepanu.
Loomulikult on selle süsteemi sees piisavalt neid, kes saavad aru, et tegemist on illusiooniga, kuid seni pole ka keegi seda illusiooni purustada tahtnud. Nimetu hirm muudatuste ees on ühtlasi hirm seniste toiteahelate katkemise ees.
Praegu on mesilastarus nimega Venemaa rahutum kui muidu. Suminat on rohkem kui tavaliselt, eriti selle tõttu et keegi on justkui vist tungimas tarusse. Kes ja miks ja kuidas ning kes on süüdi, need küsimused võivad vaevata paljusid, kuid reamesilaste arvamus pole siin oluline.
Tsaaritapjad peavad alati tulema tema lähikonnast. Keiser Julius Caesari mõrvasid tema ümber seisvad inimesed, mitte sõdurid kaugetest garnisonidest, rääkimata siis linnarahvast.
Jah, ma olen valmis uskuma, et pistodasid ihutakse. Kuid kes julgeb olla see, kes lööb esimesena, riskides ebaõnnestumise korral kõigega?
Nii et kuivõrd me ka ei sooviks näha Vladimir Putini kadumist Venemaa presidendi troonilt ning veel enam tema sattumist kohtupinki, ei maksa tegeleda innuka soovmõtlemisega. Caesar pole veel tapetud.
---
lugu ilmus siin
Kuulduste kohta, et Puutin on hääbumas ja kohe-kohe kaob moel või teisel keisritroonilt, vastaks nii – Caesar pole veel tapetud. Jah, illusioon sellest, et Venemaa president kontrollib kõike ja kõiki, ei ole veel murenenud ... aga kuulge, selle illusiooni ülesehitamisega on tegeletud juba paarkümmend aastat.
Vladimir Putini legitiimsus valitsejana on läbi teinud mitmeid etappe, olen sellest korduvalt kirjutanud ja rääkinud (alates päriselt toimunud valimistest kuni nüüdse pool-religiooosse sõjapealikuni). Kuid läbiva niidina on kõigis nendes neljas staadiumis olnud illusioon võimuvertikaalist, mis ulatub Vladimirist kuni Vladivostokini, viimase kui külakeseni, lekkiva katuseni ja suitseva prügimäeni. Kõikidele probleemidele leiti abi siis kui saavutati Tema Enda tähelepanu.
Loomulikult on selle süsteemi sees piisavalt neid, kes saavad aru, et tegemist on illusiooniga, kuid seni pole ka keegi seda illusiooni purustada tahtnud. Nimetu hirm muudatuste ees on ühtlasi hirm seniste toiteahelate katkemise ees.
Praegu on mesilastarus nimega Venemaa rahutum kui muidu. Suminat on rohkem kui tavaliselt, eriti selle tõttu et keegi on justkui vist tungimas tarusse. Kes ja miks ja kuidas ning kes on süüdi, need küsimused võivad vaevata paljusid, kuid reamesilaste arvamus pole siin oluline.
Tsaaritapjad peavad alati tulema tema lähikonnast. Keiser Julius Caesari mõrvasid tema ümber seisvad inimesed, mitte sõdurid kaugetest garnisonidest, rääkimata siis linnarahvast.
Jah, ma olen valmis uskuma, et pistodasid ihutakse. Kuid kes julgeb olla see, kes lööb esimesena, riskides ebaõnnestumise korral kõigega?
Nii et kuivõrd me ka ei sooviks näha Vladimir Putini kadumist Venemaa presidendi troonilt ning veel enam tema sattumist kohtupinki, ei maksa tegeleda innuka soovmõtlemisega. Caesar pole veel tapetud.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment