Rabas sumpav rahvas: Kommentaar presidendi aastapäevakõnele 2025.a 24 veebruar

Vabariigi aastapäeva kõne on üks üsna kindel ja tavapärane formaat, millesse saab mahtuda vaid kõige olulisem. Laias laastus on need teemad ikka majandus, haridus ja julgeolek, mis on seotud nii omavahel kui ka kõigi muude eluvaldkondadega.

Minu vaatlusalas ehk välis- ja jugeolekuteemades on raske leida kõnekujundeid, mida pidukõnes kasutada ilma liigset muret külvamata ühelt poolt ja õõnsasse paatosesse langemata teisalt.

Kuid alati on sellesse võimalik sisse õmmelda mõni oskuslik metafoor, mis annab kõnele sügavust, nii otseses kui kaudses mõttes. Seekordses kõnes haakis mind väljend: „nüüdses maailmas õige tee leidmine on hakanud meenutama rabas sumpamist“.

Selles on midagi nii meile omast, suisa Vargamäelikku ja veelgi ürgsemat, on ju meil ju siin soode ja rabadega oma erisuhe. Rabasaared on pakkunud peidupaika rasketel aegadel, soine pinnas on oskuslikul tegutsemisel muutunud viljakaks põllumaaks. Raba peidab endas ilu ja ohte, hingematvaid vaateid ja võimalust, et kindlana näinud pinnas võib jalge alt ära vajuda.

Kuid me oleme siin soode ja rabade vahel ellu jäänud. Õppinud neid õõtsuvaid aegu ja pinnaseid ära kasutama koguni kindlustena, ehitades sinna vaid omadele teada olevaid salajasi rabaradasid ning kõigile nähtavaid turvalisi laudteid.

Me teame, kuidas seda teha, headel aegadel koos naabritega, „kuid vajadusel ka üksi“ – see on teie märksõna, mis torkas tavapärasest erinevana kõrva. Taoline tegevus nõuab aega ja oskusi, teavet ja vahendeid. Veelgi enam aga pingutust ja tahet see ära teha. Kõike eelnevat me leiame, kui on tahet. Kaitsetahet.

Tahet kasutada tuntud ja tundmatuid, vanu ja uudseid lahendusi, olgu selleks droonid või AI. Tehismõistusvõrgustiku õppimine ja õpetamine omab muuseas laiemat välis- ja julgeolekupoliitilist mõõdet, kui seda esmapilgul hoomata oskame. Kaasaegses, rabana õõtsuvas maailmas on suurem eduvõimalus neil rahvail, kes suudavad end siin sisse seada ja omasena tunda ja teistele võrdväärne partner olla. AI abil saame jälle olla endast suuremad, nii nagu wikipedias on eestikeelseid artikleid rohkem kui mõneski meist suuremas keeles.

Omaette punktina peatun ka presidendi kõnes mainitud ÜRO reformimise vajadusel. Seegi turvalise rabasaarena tundunud nähtus on löönud õõtsuma ning vajab põhjalikku ümberkorraldust. Sookuivendajate agarusest tingituna võib see pidepunkt sootuks kaduda ning ka selleks peame olema valmis. Nagu ütles president rabametafoori juures: „tuleb olla väga tähelepanelik ja osata vaadata kaugemale.“

---

lugu ilmus siin