- Venezuela juhtum on taandatav ühele lihtsale kontrollküsimusele, mis asetab toimunu erinevatesse kontekstidesse. Juhul kui Madurot käsitleda kui legitiimset riigipead, siis oli USA poolt tema röövimine räme õiguserikkumine ja sisuliselt sõjaline sissetung, milleks Trumpil polnud ei rahvusvahelist ega siseriiklikku õigust. Juhul kui Madurot võtta aga kui usurpaatorit (sest ta võltsis valimistulemusi) ning kurjategijat (sest osales narkokaubanduses), siis oli tegu küll õiguslikult väära, aga moraalselt arusaadava teoga, omamoodi politsei-operatsiooniga
- Gröönimaa paikneb küll Venezuelaga samal, USA poolt "omaks" kuulutatud poolkeral, kuid on oma olemuselt teine juhtum. Gröönimaalt ei lähtu USA'le ohtu. Samas nii ühel kui teisel juhtumil tegeleb USA oma peamise rivaali - Hiina tõrjumisega. Nii nagu kinnisvara-äris, nii ka rahvusvahelises poliitikas rakedub siin sama läbirääkimistaktika - alguses lajatada lauale võimalikult jõhkrad nõudmised, selleks et hiljem leevendumine tunduks mõistliku kompromissina
- Ukraina "rahuprotsessis" on eurooplased lõpuks saamas jalgu kõhu alt välja. Paraku pole päris aru saada, kas nad oma viimatisel Pariisi kohtumisel rääkisid sellest, mida teha PEALE rahu saabumist, või et mida teha selleks et see rahu SAABUKS - need on kaks väga erinevat asja.
Saatejuht Andrei Titov, kõnelemas Igor Gretski ja Karmo Tüür. saade järelkuulatav siit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)


No comments:
Post a Comment