Miks ma ütlen „hästi ajastatud“ – möödus täpselt kaks kuud nn Wagneri mässust. 23.juunil hakkas Moskva peale liikuma relvastatud kolonn, mis näitas Vene riigi ja rahva sisulist soovimatust asuda oma senise juhi kaitsele, panustades igaks juhuks uuele ja kurijulgemale jõule. 23.augustil hävis lennuk, millel väidetavalt viibis Wagneri juhtkond.
Miks „efektselt teostatud“ – no paremini, nähtavamalt ja meeldejäävamalt seda hukkamist lavastada oleks tõepoolest raske. Ausalt öeldes isegi Wagneri jõhkruse sümboliks olnud kuvalda kahvatub pisut selle kõrval. Maffiariik tõestas, et tema kättemaks on karmim ning käed pikemad.
Kas kujutate ette, et Jevgeni Prigožin, Dmitri Utkin jt oleks antud kohtu alla ning oleks toimunud pikk ja veniv kohtuprotsess, mille käigus vanglas istuv ning selle süsteemiga süvitsi ja ülispetsiifiliselt kursis olev seltskond oleks saanud kasutada kõiki infokanaleid enda asja ajamiseks.
See oleks olnud esiteks keeruline ja problemaatiline võimude seisukohalt ning teisalt sellele riiklikule formatsioonile absoluutselt ebaomane, suisa kohatu käitumine. Reeglipärane, õigusriigile ja normidele kohane käitumine oleks selles taustsüsteemis mõjunud pehmekoelise narrusena. Jõuline ja jõhker karistus aga peaks tõestama, et praegune meeskond kontrollib olukorda ja vajadusel annab kõigile peksa.
Lõpetuseks aga lisan väikese, ent olulise momendi – isegi kui selgub, et kõik see oli vaid lavastus ühelt või teiselt poolt, siis see pole lühiperspektiivis oluline. Signaal on edastatud, mässajad on karistatud, vana hundikarja juht on edasi pealikurollis.
Aga pikemas perspektiivis pole mäng veel kaugeltki läbi. Juurutades maffia-stiilis tegutsemist (alates naabruskonna terroriseerimisest kuni omavaheliste arveteklaarimisteni) süvendab seesama seltskond kriminaalset spiraali, mis puhtalt mängureeglite kohaselt ei saa lõppeda tsiviliseeritult.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment