"Sanktsioonid ju ei toimi!"

„Sanktsioonid ju ei toimi! Kõik kulgeb Venemaal endiselt, kogu vajaminev kaup sokutatakse sinna ikka sisse!“ Venemaad ja toorest jõudu salamisi imetlevad, kuid seda avalikult välja ütelda pelgavad tegelased esitavad seda argumenti tihtilugu kui näidet, et igasugune katsegi Venemaad tema kuritegude eest karistada on naeruväärne. Et Venemaa olla lihtsalt nii suur ja „müstiline“, et katsegi teda mõjutada on mõttetu ja et mõjutaja ise on veel kõiges süüdi kah.

Tõsi, ükski sanktsioon pole absoluutne. Isegi Kuri-Korea on õppinud karistusmeetmete piiramisrõngas elama, muudest Hiinadest, Kuubadest ja Iraakidest rääkimata. Kuid lubage mul tuua mõned näited, mis annavad ise vastuse sellele küsimusele, et kas me peaksime siis seetõttu sanktsioonide/karistuste kehtestamisest loobuma.

Liikluseeskirjad ju ei toimi! Liikluses toimub ikkagi kurat-teab-mis, inimesed istuvad purjuspäi rooli, kihutavad kuidas torust tuleb ja ignoreerivad liiklusmärke. Kas peaksime siis loobuma neist eeskirjadest, lakkama rikkujaid püüdmast ning karistamast? Et kui mõnel mehel on ikkagi tankisuurune auto hoovis ja ülbus ajudes, et siis ta võib sõita kuidas tahab ning isegi lapsevankri alla-ajamise peale me vaid vaatame häbenedes maha ja räägime ebamäärasest hukkamõistust?

Kriminaalseadusik ju ei toimi! Tapmised, vägistamised, narkokaubandus ja muu kuritegevus ei kao ju sellest ära. Tõsi, kuid kas me peaksime siis loobuma vähemalt katsetest jõustada mingeid ühisnorme?

Vangla ju ei toimi! Vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele sokutatakse sinna ikka kõiki keelatud kaupu ning toimub ka vanglasisene kuritegevus. Tõsi, kuid kas peaksime loobuma katsetest panna nt sarimõrvareid kinnimajja, lihtsalt kasvõi selleks et neid isoleerida ühiskonnast, isegi kui pole suuremat lootust konkreetse isendi meelemuutuse esilekutsumiseks?

Mis on siis selle lühikese loo moraal? Aga see, et ükski inimese poolt välja mõeldud ja kehtestatud poliitika / karistusmeede pole absoluutse toimega. Julgeolek ja turvalisus ongi ideaalid või isegi illusioonid, kuid me ilmselt ei saa siiski loobuda vähemalt üritamast sisse seada ühiselulisi reegleid ning karistamast nende rikkujaid?

Kas kõik need, kes teatavad, et „sanktsioonid ju ei toimi“ sooviks siis veel rangemat kontrolli kõigi ja kõige üle või siis üleüldse reeglitevaba elu? „Suveräänset“ õigust rakendada jõudu naabrite kallal, nagu seda soovib Venemaa? Või siis ikkagi rahvusvahelise õiguse rakendamist, olgu ta siis täpselt nii ebatäiuslik kui ta on.

Ehk siis iga kord, kui keegi purtsatab „sanktsioonid ju ei toimi“, siis esitage talle küsimus. Kumb on elamisväärsem keskkond, kas see, kus kehtib jõu õigus või siiski õiguse jõud?

---

lugu ilmus siin

---

pilt võetud siit