Teiseks aga pagesid Armeeniasse nüüd enam kui 100 tuhat nn Artsahhi kodanikku, etnilist armeenlast, kellel enamikul pole peale pikka piiramisrõngas elamist sisuliselt mingeid vahendeid. Nad lahkusid oma kodudest väheste kaasahaaratud isiklike asjadega, kuid ühtlasi ka täis viha, raevu ja solvumist.
Väheoluline pole ka asjaolu, et nad pidid pagema "tänu" Venemaale, kes nö reetis Artsahhi, lubades selle üle võtta Aseri/Türgi tandemil.
Ilmselt ei pea olema just raketiteadlane, et panna kokku esimene ja teine asjaolu ning näha siin potentsiaali konfliktiks Armeenias resideeruvate venelaste ja armeenlaste vahel. Jah, mõlemad pooled on pagenud sõja eest, kuid VÄGA erinevatel motiividel ning lõppeks - veri on paksem kui vesi. Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus võib sellele ainult hagu alla kütta.
Oleksin üsna hämmeldunud, kui seda negatiivset energiat ei üritaks kapitaliseerida ka mõni radikaalsem jõud. Või näen ma asju liiga mustades värvides?
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment