Umbes aastapäevad rääkisid kõik tõsisemad poliitikavaatlejad, et USA-Venemaa suhetest rääkimiseks tuleb veel pisut oodata. Et mõlemal pool peavad saama valitud uued presidendid ning et enne seda ei saa mingeid järeldusi teha. Nüüd on see siis sündinud, uued mehed said valitud, aeg asjadele uuesti otsa vaadata.Tõsi küll, korrektsuse huvides tuleb tunnistada, et Barack Obama ei ole veel saanud USA presidendiks ning isegi valimiste protseduur pole tehniliselt lõppenud. Valijameeste poolt tehakse lõplik otsus alles 15.detsember ja ametisse astub Obama eeldatavasti 20.jaanuar 2009.a.
Sarnasused
Nii et hetkel on USA’s justkui kaks presidenti – tegelikult võimul olev, nn istuv president ja juba justkui valitud, kui mitte veel tegev järeltulija. Muuseas, see on üks suuremaid sarnasusi, mida kahe riigi vahel leida on. Ka Venemaal oli kevadiste valimiste järel esimest korda üleminekuperiood, mil oli olemas kaks presidenti. Valimiste (2.märts) ja ametisseastumise (7.mai) vahele jäi kaks kuud, mil Dmitri Medvedevi veel polnud president, kuid temast juba räägiti niimoodi.
Teiseks sarnasuseks kahe riigi presidentide vahel on nende suhteline noorus ja hariduskäik. Medevedev (sünd 1965) sai ametisse vaieldamatult kõige nooremana Venemaa senistest presidentidest, Obama on mõni aasta vanem (sünd 1961.a.) ning ehkki mitte noorim oma kolleegide auväärses reas, kuid siiski viies nooruse edetabelis.
Nii Barack kui Medvedev on saanud juristi hariduse ning töötanud hiljem juura-õppejõuna. Tõsi küll, politoloogina ei saa ma jätta mainimata, et ka Obama esmane kõrgharidus oli politoloogias, täiendades end rahvusvahelistes suhetes. Seda trumpi pole Medvedevil lauale panna.
Erinevused
Siinkohal sarnasused lõpevad. Erinevusi on aga palju rohkem ning need näivad tublisti määravamad.
Erinevused algavad kasvõi kampaanias. See tähendab, et ühel oli kampaania ja teisel polnud. Kui Obama sõna otseses mõttes rääkis end presidendiks, siis Medvedev ei saanud või ei tahtnudki osaleda üheski debatis. Vaatamata sellele sai Obama vaid 52,6% valijate häältest ning Medvedev 70,3%.
Tegelikult algavad erinevused juba palju varem. Obama on värvika, et mitte öelda värvilise taustaga mees, kes teab maailma eripalgelisust väga lähedalt ning on ise end tippu võidelnud. Medvedev aga kasvas tüüpilise nõukogude intelligendi peres ning võlgneb oma karjääri suuresti lojaalsusele ja toetusele.
Obama valimistulemuste selgumise järel juubeldas suur osa maailmast, ka need, keda traditsiooniliselt just kuigi USA-sõbralikeks ei peeta, alates Aafrikast ja lõpetades Ladina-Ameerikaga. Medvedevi valimiste järel erilisi pidustusi nagu ei mäleta.
Mõju suhetele
Kui võrrelda ka kahe mehe kõnesid, siis torkab silma rida määravaid erinevusi. Obama valimistejärgne kõne ja Medvedevi pöördumine parlamendi poole on äärmiselt erinevalt laetud. Kuid puht põhimõtte pärast valin lõpetuseks siiski neist kõnedest ühe sarnasuse.
Mõlemad presidendid lubasid vastu hakata. Medvedev lubas, et Venemaa ei taandu kusagile. Obama omalt poolt teatas, et „tahan öelda kõigile, kes soovivad hävitada meie maailma – me võidame teid“
Kuidas see kõik siis võib mõjutada kahe suure riigi suhteid? Arvan, et kuuldused muudatustest on tugevasti liialdatud. Ning kui need muutused tulevadki, siis mitte kahe mehe sarnasustest või erinevustest, vaid hoopis pikema-ajalistest teguritest.
Karmo Tüür
24.11.2008
No comments:
Post a Comment