esitatakse üha enam ja tõsisemalt. Küsiti ka minult:
---
Kui veenev on Euroopa
vastus Venemaale.
Euroopa vastus tervikuna ja Eesti vastus eraldi mõjub
tõsiseltvõetavana ainult juhul kui seda tehakse koordineeritult.
Diplomaatide väljasaatmine ise-enesest ei avaldaks Venemaale
suuremat mõju, seda survevahendit kasutatakse pidevalt kõikvõimalikel juhtudel
ning kuulub pigem rutiini kui millegi erakordse rubriiki. Kuid ühine
väljasaatmise sõnum on hoopis teine. Venemaad on alati hämmastanud ja ärritanud
see, kui Euroopa eraldi ja Lääs tervikuna teevad midagi ühise rindena. Mitte
igaüks oma huvide, vaid üheskoos ühiste väärtuste kaitsel. Selline
solidaarsusele tuginev tegutsemine meenutab Venemaale ühte väga lihtsat asjaolu
– lääneriikidel on liitlasi ja Venemaal neid pole.
Kas see võib olla
Eestile ohtlik?
Vastus sellele küsimusele tuleneb eelmisest vastusest. Jah
kindlasti võiks vaenuliku reaktsiooni esile kutsuda misiganes meiepoolne tegu,
olgu selleks diplomaatide väljasaatmine, nn Magnitski nimekirja alusel
sissesõidukeelu rakendamine või Nordstream-2 projektile vastuhakkamine. Kuid
kui me tegutseme ühiselt koos oma liitlastega, siis on ka riskid suuresti
maandatud.
---Teema oli eilse AK esimene ja põhiline süzhee, minu jupike algab u 10:50 paiku
1 comment:
Venemaa korralekutsumine on nagu mingi neetud nõiaring.
Allan Espenberg kirjutab eilses Õhtulehes nii:
"Ükski maailma riik pole julgenud seni Putinile piiranguid seada. Samal ajal näevad venemaalased, et lääs kardab Venemaad ja Putinit ning on oma presidendist veelgi rohkem vaimustuses. Mida rohkem lääneriigid riiki survestavad, seda üksmeelsemalt venemaalased käituvad ja tegutsevad."
Post a Comment