Tõsi küll, kõik osapooled saavad aru toimuva petturlikust olemusest, kuid kes soovib – mis iganes põhjusel – sellesse uskuda, see ka teeb seda. Mina ei soovi ja seletan miks.
Demokraatlikud protsessid tuginevad kindlatele protseduurireeglitele. Kui neid järgitakse, on toimuv legtiimne, kui ei järgita, siis ei ole.
1- eriti ebalegitiimsed toimingud. Alates 2014.a on need juba kolmandad parlamendivalimised, mida viiakse läbi okupeeritud territooriumitel, see on aga absoluutselt ebaseaduslik. Vallutatud ja allutatud territooriumite elanike valimisurnide juurde ajamise ja seeläbi vallutuse „legitimiseerimine“ kuulub küll selle riigi traditsioonide juurde, kuid ei muuda toimuvat legitiimsemaks.
Alates 2022.a alanud täiemahulisest sõjast arvestades on need „valimised“ esimesed, kuid siin pole oluline sõja mahukus ega vallutatud alade ulatus, küsimus on põhimõttes. Need territooriumid pole Venemaa Föderatsiooni omad rahvusvahelise õiguse kohaselt ja punkt.
2- see on "referendum". Sisuliselt korraldab Kreml mitte valimisi, vaid usaldushääletuse sarnast rituaali. Omamoodi referendumit, mis peaks näitama rahva toetust Kremli kursile, eelkõige toimuvale sõjale. Samamoodi nagu korraldati „referendumid“ Krimmi jm kaaperdamise järel piiratud mahus, nüüd siis üleriigiliselt. Jällegi – territoriaalne ulatus ega kaasatud inimhulk ei muuda seda legitiimsemaks.
3- toimuv pole vaba, võistlev ega aus. Ka kõige pimepatriootilisem inimene ei saa eitada riigis valitsevaid probleeme alates interneti-/infoleviku piirangutest ja lõpetades bensiiniga, muudest pisiasjadest nagu sõnavabadus jms rääkimata. Kui sellistes tingimustes saab võimupartei enamuse ja poliitilisel turul pole ühtegi sisulist protestiparteid, siis ei saa mitte keegi toimuva aususesse ega vabalt võistlevasse olemusse uskuda.
4- Jabloko peksmine. Ainuke partei, mis veidikesegi, veerand suuga ja ebaveenvalt üritas rääkida midagi toimuva sõja lõpetamise vajadusest, peksti sisuliselt valimistelt minema. Nimekirjana nad osaleda ei saa, seni on veel võimalik osaleda üksik-kandidaatidena mõnedel selle seltskonna liikmetel, kuid jällegi – vabadest ja võistlevatest valimistest pole juttugi.
5- Uued inimesed (Новые люди). Ainukene intriigikesene selles valimistsirkuses on Kremli poolt loodud taskupartei, mida on ausalt öeldes mis iganes kriteeriumi alusel keeruline parteiks nimetada. Jabloko turuniši ülevõtjaks disainitud projekt pakub huvi ainult niivõrd, kuivõrd on põnev vaadata, kui suureks joonistatakse nende toetusprotsent. Üsna alguses ennustati neile lausa teist kohta, nüüd aga, kuna nad on vastumeelselt pidanud hakkama rääkima üksikuid sõnu sõja mittetoetamisest, siis see nägemus ilmselt enam ei päde.
6- Naval’nõi vari. See on lausa narr, kuivõrd seda juba tapetud inimest ja tema pärandit vene võimude poolt kardetakse. Ainuüksi selle eest, kui mõne inimese aastate tagustest sotsiaalmeedia postitustest leitakse kasvõi vihje poliit-märtrile, visatakse inimesi kas suisa türmi või vähemalt poliit-protsessidest välja.
7- opositsiooni valikud. Kuna ka kõige rajurepressiivsemates ühiskondades on inimesi, kes tahavad kuidagi oma opositsioonilisust väljendada, siis pakuvad nad üksteisele välja kolme hädapärast tegevusvarianti: a) rikkuda valimissedel, b) hääletada võimupartei vastu, c) keskpäevane protest, st tulla põhilise valimispäeval valimisjaoskondadesse, lihtsalt et näidata et teisitimõtlejad on olemas.
Kokkuvõttes – sõltumata Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjoni poolt mingil hetkel välja öeldud tulemustest on see valimistsirkus ebalegitiimne.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment