Aga usaldusreferendum sees siiski oli, saadi näiline kinnitus, et Suur Juht teeb ju kõike õigesti
Absurd kui allutamismeetod, kui juhtimisvõte. Meie korraldame protsessi nii nagu tahame ja teie peate alluma, tulemusega leppima. Võrdlus spordivõistlusega, kus mingi riik korraldab oma võistlusi ilma dopingukontrolli ja kohtuniketa ning lihtsalt kuulutab kellegi või mingi meeskonna võitjaks ... ja kõik noogutavad ning ütlevad, et ju siis nii ongi. Vat see noogutamine ja allumine ongi eesmärk omaette, see on erakordselt küünilise võimu nautimine
Nii-öelda valimiste korraldamine okupeeritud aladel oli sellises mahus esmakordne. Mõneti üllatav, et selle vastu pole esitatud tõsiseid proteste võimsatelt suurriikidelt. Kõik on justkui selle Putini siseriikliku näidendiga leppinud?
Vähemalt EU tasandil on öeldud, et tulemusi ei tunnistata. Aga üldiselt jääb selline mulje, et keegi ei viitsi isegi selle probleemiga tegeleda ja jaurata vene võimude ebalegitiimsuse teemal, sest see on tülikas ja vähetulemuslik
Valimisaktiivsus oli ligi 60 protsenti. Bensiinipuuduses ja internetipiirangutega riigis kahtlane, aga võib-olla kõiki piirkondi arvestades isegi reaalne?
Umbes sama reaalne kui Kadõrovi valimistulemused, millel kuulutati valimisaktiivsuse näitajaks 95,2% ja tulemuseks 98,5%
Statistlise modelleerimise alusel (kus hinnati tõenäosusi nö normaalsusest kõrvalekaldumise mõttes) saadi tulemuseks u 40% valimisaktiivsus ja 35% ER poolt. Mulle tunduvad need arvud üsna usutavad
„Teise tasandi“ valimiste fenomen, mis ei saa tõmmata palju tähelepanu – parteid ise olid väga loiud, mh rahapuuduse tõttu, valimiseelsetesse fondidesse suudeti koguda väga vähe vahendeid.
Viimaste Vladimir Putini presidendiks tagasivalimiste protsessi osalus oli 77 protsenti. Kui vägivaldne võib olla väide, et Putini huvides oli kindlasti see, et Riigiduuma hääletusel osalenute ametlik protsent oleks väiksem, kui presidendi hääletusel?
See on täiesti loogiline väide, sest küsimus on ju hierarhias. Jäigalt hierarhilises riigis peavad ka tulemused olema hierarhilised – president on olulisem!
Mingi probleem tekkis tulemuste kajastamisel Kremlile kuuleka ajakirjandusega. RIA Novosti teatas, et Riigiduumasse pääses üle 80 Ukraina vastases sõjas osalenu, aga võimuerakond Ühtne Venemaa käskis selle teate tühistada. Oskate teie seda probleemi seletada – kas taas võltsing, mis oleks võinud välja tulla?
Alguses öeldi 86, hiljem vähendati see 49 peale.
Keskvalimiskomisjoni andmetel registreeriti valimistele kokku 186 sõjaväelasest veterani, sh ER nimekirjades 82, nii et esmane arv 86 oli lihtsalt viga.
Kokku sai Duumasse 53 „veterani“, lisaks 49 ER omale veel kaks LDPR’is, 1 SR ja üks ükskikkandidaat
Sellest lõbusam on lugu, et vähemalt osad „veteranid“ pole rindel käinudki, et väidetavalt ka seda staatust sai osta, makstes vastava väeosa komandörile, kes väljastas tõendi osalemise kohta. Niimoodi vähemalt jauravad need solvunud veteranid, kes tahtsid ka kandideerida, aga kellele seda võimalust ei antud
Riigiduumasse pääses ka erakond Uued Inimesed. Kõlab väga opositsioonimeelselt ja ettevaatlikult on nad rääkinud ka sõja lõpetamisest, aga tõsiseltvõetav opositsioon nad ei ole. Kes need “Novõije ljudi” õigupoolest on?
Nad pole enam niiväga uued, sest partei loodi kiirkorras ja väidetavalt presidendi administratsiooni poolt 2020.a, misjärel pääses kohalike valimiste kaudu nö poliitilisele põllule ja 2021.a sai juba ka Duumasse 5,3% ja kokku 15 mandaadiga, nüüd siis 20.
Tinglikult peaksid olema liberaalse serva peal, nö spoiler-partei, mis pidi ära võtma hääli Jablokolt ning talle anti ka ülesanne olla mõõdukalt rahupooldaja rollis. See tõi muuhulgas ka selle fenomeni, et välismaal asuvates valimisjaoskondades sai ta kuni 60% tulemuse, samas kui ER sai vaid mõne %.
Koos Riigiduumaga toimusid ka Venemaa kaheksa piirkonna juhtide nii-öelda valimised ja neist seitsmes võitsid Ühtse Venemaa esindajad. Kõige muljetavaldavam oli muidugi Ramzan Kadõrovi tagasisaamine Tšeenimaa juhiks. Tema poolt andis hääle 99,85%. Selline tulemus oleks isegi Putini jaoks liig?
Kusjuures siin võib tõesti olla (mitte küll sellise numbriga) aga nö „esimese taseme“ valimiste fenomen, mis motiveerib osalema
Tõelise diktatuuri alla elaval Tšetšeenimaal võltsiti ülisuure hooga. Või lubas kadõrov kõik, kes hääletama ei lähe ja tema poolt ei hääleta, maha lasta?
Valimisjaoskondade ülemad teevad selle töö ära, näitamaks oma innukust.
Heaks uudiseks võib pidada seda, et Eestis elavatest Venemaa kodanikest, keda on umbes 78 000, käis hääletamas umbes 500. Lätis, kus elab rohkem Vene kodanikke, käis hääletussedelit täitmas alla 300 ehk alla ühe protsendi. Võib sellest välja lugeda, et siinsed Vene passiga inimesed on siia ühiskonda siiski integreerunud ja Venemaa sisemised protsessid ei lähe neile enam otseselt korda?
Pigem mängib siin rolli motivatsioonipuudus. Seesama mis oleks mänginud ka Venemaal endal. Milleks minna valimistele (seda enam et anult üks valimisjaoskond Tallinnas), kus sa paned ennast väikese „riski“ alla, sinu osalemist pannakse tähele. Ja milleks minna, kui sellest midagi ei muutu?
---
saade järelkuulatav siit
No comments:
Post a Comment