Neljast osapoolest on kiire ühel

Igasugune üldistamine toob sisse vigu. Nii ka on sellesse algsesse väitesse, et Venemaa Ukraina-vastase sõja ümber käivas ringmängus on neli osalist, sisse kodeeritud viga. Venemaa ja Ukraina, USA ja Euroopa Liit, olgu peale. Aga Türgi, kuhu tema kuulub? Või Austraalia, Kanada, Suurbritannia jt? NATO? Hiina ja tema külge kuuluv Kuri-Korea????

Aga olgu, lähtume sellest loogikast, et kes on institutsionaalselt esindatud. Nendest neljast osapoolest on kiire vaid ühel - USA praegusel presidendil Donald Trumpil. Ning seda kasutab ära Venemaa troonil istuv Puutin, kes nügib Trumpi kiirema saavutuse nimel survestama Ukrainat, et too lepiks ebaõiglase ja näilise rahuga.

Diilimeistri mätta otsast vaadatuna on tegu ratsionaalse lähenemisega. Pole niivõrd oluline, mis on lepingu tekstis kirjas, leping kas on või ei ole. Selle saavutamiseks tuleb töötada selle materjaliga, mis on. Survestada seda osapoolt, mida näib olevat lihtsam survestada.

Nii ongi Donald Trump ennast ise sättinud olukorda, kus tal on lühiperspektiivis lihtsam teha seda, mida soovib Vladimir Putin. Ka sellesse mõttekäiku on sisse kodeeritud viga, aga nii see juba on. Me elame ebatäiuslikus maailmas, kus peame tegema valikuid ja must-valgelt ühetähenduslikke asju praktiliselt pole, eriti suures poliitikas.

Sel teemal sai mõned mõtted öeldud eestikeelsele AK'le (näha siit) kui ka veidi teise nurga alt venekeelsele (siit)