Saturday, December 15, 2018

Разбор полетов: Kertši sümptom

Kertši väinas toimunu pole nähtus omaette, see pole "vahejuhtum" selle sõna juhtum ehk juhuslik võtmes. Tegu on sümptomiga, ilminguga mis räägib kaugelelastud haigusest Venemaa enesehinnangus. Soov ja vajadus ennast naabrite arvel kehtestada ning seeläbi vaadata, kui kaugele sellise piiride nihutamisega minna lastakse.

Sel teemal oligi meie selle aasta viimane saade, mida saab järelkuulata siit.

Stuudios, nagu ikka: saatajuht Artur Aukon ja kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür
---
pilt võetud siit

Tuesday, December 4, 2018

Kertši ummik

Seekord pole pealkirjas mingit allegooriat. Venemaa on muutnud Kertši väina üheks suureks ummikuks.

Laevade liikumist kajastavalt veebilehelt saab igaüks, ka kõige poliitikakaugem inimene vaadata, mis toimub Kertši väinas. Liikuvaid laevu (noolekesed) on üksikud, seisvaid / ootel olevaid (täpikesed) hunnikutes.

Ütlete et see on loomulik, kitsas koht ikkagi ja kõik korraga ei mahu läbi? Õige. Ainult et kahe aga'ga:
- Kertši väina liikluskoormus võrreldes muu maailmaga on ikka üsna tilluke, see pole mingi Suessi või Panama kanal
- muu maailma, kümnetes ja sadades kordades suurema liikluskoormusega kitsustes pole kuskil märgata analoogset ummikut.

Nii et järeldusi saab olla samuti kaks:
- kas vene mereliikluse korraldajad on erakordsed käpardid või
- tegemist on teadliku ja pahatahtliku piiranguga, eesmärgiga takistada Ukraina sadamate käivet.

Nii et kokkuvõttes tub vist küsida, et kas Venemaa poolt valitud tee ja pealkirjana kirjapandud sõnad pole mitte samatähenduslikud. Nii et kas siis ikkagi on allegooria või ei ole?
---
kuvatõmmis tehtud laevaradari lehelt

Monday, December 3, 2018

Õpikunäide: enne kui jagad, peatu ja uuri


Üsna massiivselt levival fotodepaaril on tegelikult väga lihtne seletus. Tegemist on Mehhiko traditsioonilise tervitusega oma riigilipule.

Iga kord kui sa näed pilti või uudist või videot, mis paneb sind võpatama ja tekitab nördimust, ärritust, pahameelt ... ning eriti kui sellel on väikseimgi poliitiline alltekst, peatu hetkeks enne kui vajutad "jaga" nuppu. Uuri tausta. kas see mida sulle näidatakse on ikka tõene? kas sellel on olemas mingi mõistlik/alternatiivne seletus?

Olen kindle et 99% kes seda pilti (eriti runetis) jagasid-kommenteerisid, ei vaevunud taolist väikest taustatööd tegema.
---
kuvatõmmi tehtud siit

Kertši väin kui casus belli?

K: kes on võitja ja kes kaotaja Kertši väina kokkupõrkes?
V: see sõltub, kelle mätta otsast vaadata. Kuid universaalne reegel on, et suure ja väikese vahelises kokkupõrkes on üldine sümpaatia väikese poolel

K: kas on võimalik, et olukorrast kasvab välja täiemahuline sõda?
V: see võib juhtuda ainult ja ainult juhul kui Venemaa seda tahab. Kui Moskva leiab et see pole talle kasulik, siis võib Ukraina teha mida tahab ja Venemaa ei lase sellel kaugele areneda. Kui Kreml aga tahab, siis leitakse põhjus sõjaks imelihtsalt.

K: miks on olukord kasulik Putinile?
V: Putini reiting oli langenud Krimmi-eelsele tasandile ning vajas turgutamist

K: missugust mõju võib avaldada Ukrainas sisse viidud sõjaline olukord ja kas on võimalik, et seda pikendatakse
V: minu jaoks on huvitavaim küsimus, et kuidas väljendub see sõjaline seisukord Kertši väina ja Aasovi mere akvatooriumis, mida see endaga kaasa tegelikult toob?

K: Ukraina presidendivalimised - kuidas võib vahejuhtum mõjutada selle tulemusi?
V: Porošenko populaarsus on nii madal, et kui ei juhtu midagi erakordset, siis antud kokkupõrkest ei piisa selle tõstmiseks.

K: kas saab ennustada ette Venemaa käitumist nt lähema kuu jooksul?
V: Venemaa pingutab kõvasti, selleks et see poleks ette aimatav

K: Lääne reaktsioon toimunule? Kas saab väita, et Lääs astus välja ühtse rindena?
V: kuna toimunu tagamaad olid selleks hetkeks veel üsna segased, siis sama segane oli ka reaktsioon. Kuid praktika näitab, et kui isegi enne otsustust (nt sanktsioonide osas) ollakse eri meelt, siis otsuse langetamise ajaks on need erimeelsused maha võetud.

K: Saksamaa ja Prantsusmaa poolt kostab hääli uute sanktsioonide vastu, Austria, Poola ja Eesti on aga poolt. Miks nii?
V: Minu jaoks on kõige huvitavam, miks Austria on asunud Venemaa-vastaste sanktsioonide pooldajate hulka, siiani oli Austria pigem Moskvat toetav. Miks aga Eesti on poolt? Meil on Ukrainaga ühine naaber.
---
Kõigest sellest sai räägitud intervjuus AK+ jaoks, samast on tehtud ka kuvatõmmis

Saturday, December 1, 2018

Gruusia presidendivalimiste teisest voorust

Gruusia presidendivalimiste teine voor kulges rämedate süüdistuste ja hirmutamise õhkkonnas. Mõlemad kandidaadid - Salome Zurabišvili ja Grigol Vašadze - ise rääkisid küll pigem hea meelega Läänega lõimumise eri versioonidest, kuid kogu taustainfo rääkis või pigem isegi karjus seostest Venemaaga. Käis omamoodi võistlus, kes suudab teist poolt rohkem süüdistada vene agendiks olemises.

Minu peamine väide - ei hääletatud mitte niivõrd teise vooru pääsenud kandidaatide endi, kuivõrd nende taga seisnud Bidzina Ivanišvili ja Mikheil Saakašvili poolt või vastu. Ivanishvili tiim osutus olevat edukam äraostmises (600 tuhande lootusetu väikevõla andestamine) ja hirmutamises (koos Saakašvili ja tema karmide poiste tagasitulekuga algab kättemaks).

Lõpptulemus on aga see, et üha õhemaks lihvitavate volitustega presidendi enda isikuomadustest sõltub Gruusias üha vähem. Järgmised presidendivalimised lähevad aga üldsegi parlamendi kätte, nendest tunduvalt olulisemaks saavad olema aga 2020 parlamendivalimised.

Kõigest sellest oli juttu intervjuus Uudis+ jaoks, küsijaks Lauri Varik. 
---
---
PS Huvilistel soovitan juurde lugeda OSCE esialgset raportit, mis räägib üsna korralikust segadusest mängureeglite asjus.

Thursday, November 29, 2018

Kertši konksud


Kertši väina vahejuhtum, mille käigus Venemaa kaaperdas kolm Ukraina alust, nagu varem kaaperdas Krimmi, tekitab ridamisi küsimusi, millest enamik on konksuga.

Konksuga sellepärast, et vastates küsimusele A, toob see endaga kohe ka küsimuse B.

Näiteid.

Küsimus A: missuguse rahvusvahelise mereõiguse akti alusel Venemaa avas tule, rammis ja võttis üle Ukraina alused?

Küsimus B: kas sama akti alusel võiks nt Eesti üle võtta Venemaa piirivalvekaatrid Peipsi järvel või Narva jõel?

---

Küsimus A: kas Azovi mere ja Kertši väina kasutust reguleerib siiani Putin-Kutšma 2003.a leping?

Küsimus B: kui ka see leping enam ei kehti, siis missugune Venemaa poolt alla kirjutatud ka enam ühtlasi ei kehti? Lugege ette terve nimekiri palun! (Огласите весь список, пожалуйста!)

---

Küsimus A: kui Ukraina poolt väljakuulutatud sõjaseisukord puudutab ka Azovi mere ja Kertši väina akvatooriumit, siis mida see päris elus tähendab?

Küsimus B: kui see ei tähenda mitte midagi, siis mida Kiievi otsus sõjaseisukorra kohta üldse tähendab?

Ja oi neid küsimusi on veel palju.
---
pit võetud siit

Wednesday, November 28, 2018

Reitingusõja järgmine vaatus


Vladimir Putini reiting on langenud Krimmi-eelsele tasandile ja Krimmi ümber lähevad asjad jälle teravaks. Ütleks lausa et kineetiliseks. Küsiks ja vastaks selle peale vene esipropagandisti Dmitri Kiseljovi kombel: Kokkulangevus? Ei usu!

Tegelikult aga on asi siiski segasem. Esimene reegel analüütiku jaoks: sõjas olevate osapoolte käest tulevat infot ei saa uskuda. Kummagi poole oma. Esmane õppetund selle jaoks saabus juba kaugetel Iraagi-Iraani sõdade aegadel, kui vaenupoolte info vastase kantud kaotuste kohta ületas summaarselt igasuguse mõistlikkuse määra.

Võib küll väita, et praeguse konflikti asjaomased pooled pole end määratlenud sõjas olevaks, kuid seda tuleb võtta kui kohmakat katset hämada. Iseloomulik detail – nüüd hakatakse vene kroonus ka ajateenijatele õpetama „riigisaladuse kursust“, mille põhisisuks on see, et sotsiaalmeediasse ei tohi postitada infot oma asukoha ja muu nö tundliku info kohta. Noh et oleks vähem seletamist teemal „их там нет“ (neid ei ole seal)

Kuskohas on sündmuste alguspunkt?
Nii et tunnistan ausalt – neid ridu kirjutades ei tea ma tegelikult, mis seal kaugel Kertšis tegelikult toimus, kes alustas konkreetse kokkupõrkeni viinud sündmuste ahela.

Küll aga tean nii mina kui kõik teised üsna täpselt seda, mille tõttu Kertši väin on muutunud de facto Venemaa pool kontrollitavaks. Väina sulgemise ja Aasovi mere staatuse muutmise katseid tegi Moskva juba ammu enne Krimmi annekteerimist, nii et igasugused katsed veeretada põhisüüd Kiievi kaela mõjuvad pehmelt öeldes kentsakalt.

Ukraina manipulatsioon?
Jah ma ei välista seda et Ukraina pool kasutab Venemaa põhisüüd, Krimmi kaaperdamist mingil moel ära. Aga siin on raske ka etteheiteid teha. Kui me ise oleksime samas olukorras, siis kas saame ikka päris kindlalt väita, et ei teeks midagi sarnast?

Vene poole vastuargumentide – et kõige taga on Kiievi enda provokatiivne käitumine – veskile lisab vett ka asjaolu, et Ukraina presidendivalimised on lähenemas ning praegu sel toolil istuva Porošenko maine pole siseriiklikult kiita. Sama loogika järgi ei peaks Putinil olema mingit põhjust muretseda, kinnitati ta ju alles hiljuti taaskord oma ametisse ning mingi reitinguloksumine ei peaks Kremli peremeest loksutama.

Tegelikult lähevad Putinile ja tema meeskonnale reitingud vägagi korda. Asjaolu, et hiljuti harjutati „keha nr.1“ kiirkorras evakueerimist Kremlist kopterite abil ja relvastatud valve all, võib näida tähtsusetu vaheseigana, kuid teglikkuses on reegel see, et mida autoritaarsemaks muutub võim, seda murelikumaks läheb ka autokraat.

Mis saab edasi?
Vähemalt esmaste reaktsioonide põhja võib oletada, et Venemaa-vastaste sanktsioonide laine saab hoogu juurde. Ja vaadates, kui vähe (kui üldse) võtab Venemaa midagi ette, et seda lainet summutada, siis jääb mulje, et Kreml pole asjade käigule üldsegi vastu.

Üks suuremaid positiivseid aspekte, mida Venemaa suhete pingestumisest Läänega saavutab on see, et Lääne enda kätega surutakse vähemalt osa pagenud vene kapitalist koju tagasi. Vaadates vene teleprodukti, on selline surve märkimisväärselt suur. Saade saate järel tõestatakse, kui halb, kuri ja vaenulik on Lääs, kui ebaturvaline on seal liikuda, elamisest rääkimata.

Liites siis kokku kõik erinevad tuntud ja tundmatud muutujad, võib ilmselt tõdeda – isegi kui Kertši väinas toimunud tulistamine, Ukraina meremeeste haavamine, rammimine ja aluste kaaperdamine polnud Venemaa poolt teadlikult kavandatud samm, siis ei näita ka mitte miski, nagu Moskva kahetseks toimunut ja sooviks tagajärgi pehmendada.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis