Sunday, October 19, 2014

Разбор полётов: Läti valimised ja Ebola

Saate esimeseks teemaks on Läti valimised. Salvestamise hetkeks olid küll teada valimistulemused, kuid veel mitte see, kellele tehakse ettepanek valitsuse moodustamiseks. Räägime Läti parteipoliitilise maastiku stabiilsest ebastabiilsusest; paradoksist, mis teeb valimiste võitjast ühtlasi selle kaotaja jne.

Teiseks kõne alla Ebola viirus, selle tõsisus või küsitavus.

Stuudios muutumatult Harri Tiido ja Karmo Tüür ja seesama Jevgenia, kuid nüüd juba muutunud perekonnanimega Värä ... mille puhul ka õnnitlen :)

Saadet saab järelkuulata siit

----------
pilt siit

Wednesday, October 8, 2014

Soome-Vene suhted ... kas siis on erisuhe või ei ole?

"Olukord Ukrainas on kaasa toonud lääneriikide Venemaa suunalised sanktsioonid. Soome on nende kehtestamise suhtes olnud aga kõhkleval seisukohal. See omakorda paneb küsima, kas Soome panustab endiselt erisuhetele Venemaaga ning miks meie ja Soome seisukohad selles küsimuses nii erinevad on.

Stuudios on ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli, Soome Suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki, Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür ja Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni juhtimise professor Kaja Tampere."

Saadet saab järelvaadata siit

Mitmekihiline Ukraina

Ukrainast rääkimine läheb tihtipeale väääga pikaks ja laiaks teemade ringiks.

Siin on jutuks Ukraina enda lähenevad parlamendivalimised, millest rääkisime Raadio 4 jutusaates.

Siis peab kindlasti kõnelema Venemaa soovist konstrueerida mingit oma alternatiivset Ukrainat / Novorossiat, millest rääkis Prohanov intervjuus heale kolleegile Piirsalule ning mida paluti kommenteerida ka minul.

Noh ja muidugi tuleb vaadelda Ukraina soovi ja võimet vastu hakata nendele Moskva plaanidele, mis teemal sai kõneldud ühele Ukraina päevalehele antud intervjuus.

------
pilt võetud siit

Sunday, September 21, 2014

Põhi-lõuna konflikti olemus

Kui modernse aja konflikt toimus põhiliselt riikide vahel, siis nüüd on konflikti allikaks ja selle
kandjaks pisut teistsugused jõud. Väga lihtsustatult - varem toimus sõda, kui üks riik tahtis teiselt midagi, olgu see siis maad või lihtsalt varasid. Nüüd on konflikti tõukejõuks puudus ning puudustundjad ründavad riike, millel neid ressursse on või vähemalt näikse olevat.

Juba paarkümmmend aastat tagasi hakkas välja joonistuma muster, kus ühel pool oli nn „kuldne miljard“ ehk tinglikult põhjapoolkera riigid ja nende asukad. Teisalt aga ekvatoriaalvööndisse kuhjunud mass, mis toona oli u 5 mlrd, nüüd vist juba üle 6. Ja tollel seltskonnal ei jagu ei vett, maad ega leiba. Ja mis peamine – neil on nüüd teadmine, et mujal elatakse paremini ja sinna saab kohale minna. Relvaga või ilma.

Nii ongi uue konflikti põhiolemuseks tinglikus Lõunas kuhjunud pinged ... ja ei saa salata, et nn Põhi on neid pingeid ka kaasa torkinud. Kas need pinged rüütavad end etniliste või religioossete konfliktide kesta, polegi niivõrd oluline. Oluline on see, et seal on olemas kriitiline mass inimesi, kes tahavad olukorda muuta. Nüüd ja kohe, mitte seniste usukuulutajate poolt lubatud paradiisis ja/või kunagi hiljem saabuvas Kalifaadis.

Uus seltskond, kes praegu kõigil pinnuks silmas, on nn islamiriik, mis pakubki „lihtsat ja efektiivset“ lahendit, väljapääsu kogunenud ängile. Kalifaat siin ja nüüd. Püha sõda kõigiga, kes kalifaadile vastu on. Ning selle loogika järgi on kalifaadile vastu omal paradoksaalsel moel ka Lähis-Ida enda riigid (mis, tuletagem meelde, on suuresti kunstlikud moodustised) ja nende praegused eliidid, mis ei taha oma positsioone loovutada. Ja loomulikult Euroopa ja „Suur Saatan“ ehk USA, kes ei lase nn pühal riigil (mis ei ole ei püha ega riik) võidutseda.

Kuid jättes detailid kõrvale, on suur pilt siiski lihtne. Ühel pool on riigid, kes üritavad praegust korda ja senist ressursside jagamise skeemi laias laastus säilitada. Teisel pool mitteriik ehk halvasti ohjeldatav vaesus ja viha, ahnus ja hirm. Pange kokku kõik teile juba niigi tuntud märksõnad – ressursisõjad, demograafiline ebaühtlus, migratsioonivood jne. Mida te näete? Kuum, pulbitsev mass lõunas ja loid ning mugav seltskond põhjas.

Rahvus ja rass pole siinkohal olulised, isegi usuline kuuluvus on teisejärguline. Kõiki neid võib ära kasutada masside käimatõmbamiseks ja märgistamiseks. Oluline on see, et ühel pool on ja teisel pool ei ole. Klassikaline revolutsiooniline situatsioon, võib kõvera muigega konstanteerida. 

Selle blogi seisukohalt on aga vajalik küsida - mis poolel on siis Venemaa? Kas ta saab endale lubada olla "mitte-põhi?" Kas ülejäänud tinglik "Põhi" saab endale lubada kaotada Venemaad selles vastasseisus?

-----------

pilt siit ja peegeldab vaid ühte konflikti tahku

Saturday, September 20, 2014

"Islamiriik" kui taasühendaja?

Uue massiteadvusesse süstitava meemina on esile kerkinud nn Islamiriik (ISIS,
ISIL, Daʿesh ...). Kui enne Gruusiat ja kindlasti veel enne Ukrainat oli Venemaa Läänega laias laastus ühes paadis läheneva põhi-lõuna vastasseisu valguses, siis nüüd näikse kõik olevat muutunud.

Venemaal eksisteeris veendumus, et Lääs ei saa endale lubada Venemaa kaotust ja seetõttu on valmis tegema talle vähemalt taktikalisi, aga ka strateegilisi järeleandmisi. Tõsikindlalt usuti, et Lääs on andnud lubaduse pidada nn lähivälismaad enda omaks. Et kuna Moskva tõmbas välja nt oma baasid Kuubalt ja leppis Iraagi, Liibüa jms asjus, siis sai Venemaa vastutasuks endale "päris omale" naaberriigid. See, et Lääs keeldus tunnustamast ja isegi nägemast Venemaa poolt juhitavaid integratsiooniprotsesse, seda võeti solvanguna. 


Nüüd annab Venemaa viimast korda mõista, et näete, me ju ütlesime, et te ei saa üksinda hakkama. Nn islamiriik ehk järjekordne kuid senistest verisem katse välja kuulutada kalifaat peaks teile seda meelde tuletama, et meil on ühine vaenlane. Kui tahate, et me oleksime teie poolel, siis meil on oma vastunõuded - te peate lõpetama meie lähinaabrusesse tungimise katsed!
-----------
pilt võetud siit

Разбор полётов: "Islamiriik" ja Šoti referendum

Selle hooaja teises saates jutuks nn islamiriik ja Šoti referendum.

Kas "islamiriigil" on midagi pistmist islami ja riigiga? Miks ronivad konfliktikolletesse vabatahtlikud ja miks muutuvad nad veelgi ohtlikumaks, kui õnnestub tagasi tulla? Milles peitub selle ürituse ligitõmbavus ja mis on eesmärk?

Missuguste argumentidega liikusid šoti referendumile vastu "jah" ja "ei" pooled (saade läks eetrisse enne referendumit)

Seda kõike saate kuulata siin. Saates osalesid nii nagu juba mitu head aastat: saatejuht Jevgenia Garanža, ekspertidena Harri Tiido ja Karmo Tüür.

----------
pilt võetud siit

Friday, September 19, 2014

"Kiievi fašistlik hunta"

Üks suuremaid ja omamoodi jaburamaid infoväändeid, mida olen viimasel ajal vene (sotsiaal-)meedias kohanud, kõlab "Kiievi fašistlik hunta".

Miks Kiievi? Aga nii kinnistatakse muljet, et ega siis Ukraina tervikuna ei ole separatismi vastu. 

Miks fašistlik? Sest "fašist" on muutunud universaalseks kurjuse märgiks, millega võib õnnistada nii lohakat kojameest kui külmakõhulist linnaametnikku, alaliselt remonti tegevast naabrist rääkimata. Ning selle konksu neelavad alati alla klikihimulised kanalid.

Miks hunta? Sest see on üks võimsamaid ja negatiivsemaid meeme, mida saab võõr-riigi valitsuse kohta kasutada. Nagu ka "genotsiid", "apartheid" jne. Ja jällegi, selle peale reageerib meedia ning alateadvus.


See, et ükski nendest väidetest paika ei pea, pole oluline. Venemaa okupatsiooni vastu sõdib iseseisvust taotlev ukrainlane, mitte Kiiev või Ukraina kui tervik. Fašismi tähendus on nii moondunud, et soovitan vaadata lihtsalt sõnastikust järgi, mida see tähendab - ja Ukraina võimudega pole sellel mitte mingit pistmist. Hunta kui sõjaväelise riigpöörde järel võimustunud kolonelid ... kas oskate öelda, kuidas see Ukraina parlamendi ja presidendiga haakub?
----------
pilt võetud siit