Liimets ja Lavrov: kahe kõne või kahekõne

Üks tegu, kaks tõlgendust. Üks telefonikõne kahe välisministri vahel, kaks pressiteadet. Kokku langevad vist küll ainult kolm asja - telefonikõne kuupäev ning kahe kõneleja nimed: Eva-Maria Liimets ja Sergei Lavrov (vastavalt siis EV ja VF välisministrid).

See on suurepärane õpikunäide välispoliitilisest retoorikast, stiilierinevustest ja seeläbi ka sõnumitest. Veelkord: toimus üks, kõne, mitte kaks. Kuid sellest tekkis kaks erinevat sõnumit, üks Eesti välisministeeriumi veebis, teine Venemaa Föderatsiooni omas.

Eesti tekst on pikk, detailne ja teemaderohke, mainides ligi tosinat teemat alates piirilepingust ja võitlusest inimkaubandusega, lõpetades raudteelepete ja Arktikaga. Jääb mulje, et toimus võrdväärsete partnerite vaheline pikem vestlus, mille käigus võrreldi jutupunkte. Mh Eesti pool räägib oma murest vene vägede kuhjumise pärast Ukraina piiri äärde, aga lõpetab positiivse, tulevikku vaatava teemaga.

Vene versioon on lühike ja tunduvalt karmim. Peetakse vajalikuks rõhutada nö alluvus-suhet: kõne toimus Eesti poole soovil ning Vene pool luges seejärel ette oma pretesioonid, mille kohaselt peab suhete normaliseerimiseks oma käitumist muutma: loobuma ühemõtteliselt territoriaalsetest pretensioonidest ning tegelema oma siseprobleemide lahendamisega (massiline kodakondsusetus, vene keele ja kaasmaalaste staatus, ajaloo võltsimine).

Sõnumite sisu seega: Eesti pool räägib võrdpartnerluse keeles, mainib murekohti ja pakub perspektiive; Vene pool räägib alluvus-suhtest, noomib nooremat partnerit ja käsib korralikult käituda.

Kahe kõne pole veel kahekõne.

---

pilt võetud VF välisministeeriumi vastavalt lehelt

Vene vägede kuhjumisest Ukraina suunal

- vägede/tehnika kuhjamine on fakt, mitte viide mingitele udustele "allikatele"

- sellega tahetakse avaldada survet Ukrainale (et too oleks leplikum nt Krimmi veevarustuse küsimuses), aga eelkõige on siiski osaga suuremast mängust läänega (vähendamaks /uute/ sanktsioonide survet)

- olukord meenutab 2008.a Osseetia operatsiooni eelset olukorda, kus luuakse võimalus vajadusel kiireks sissetungiks "oma kodanike kaitse" ettekäändel, kas see aga realiseerub, pole teada
---
Uudislõiku saab järelvaadata siit, samast tehtud ka kuvatõmmis

"See on minu süü"

"See on minu süü"

----
Ei ole kõik venemaa elanikud lootusetud kollektivistid, kes loodavad ainult hea tsaari peale ning lubavad oma luhtunud lootuste nimel sellelsamal tsaari-nimelisel võimul vägivallatseda.

Ei ole kõik "moskoviidid" impeeriumi-ihalejad, kelle jaoks NSVL lagunemine on suurim geopoliitiline katastroof.

Ei ole nii, et "Venemaal mõtlevad kõik nii" ja "venelased on kõik sellised". Alljärgnev on suurepärane näide sellest, et see pole nii.

Lühike jupike intervjuust ettevõtjaga Dmitrii Potapenko (mehe tausta võiks avada pikalt, kuid see viiks tähelepanu peamiselt kõrvale)
----

"Kuigi ma olen kohtunud Joe Bideniga, siis minu jaoks ei eksisteeri Ameerikat (Venemaa hädade põhjustajana - KT). Ma saan aru, et 99% ulatuses selles, mis toimub siin riigis sees, olen süüdi mina. Mina isiklikult. Ja need kaasmaalased, kes meil on.

 
Me oleme süüdi selles, et me ei hinda seda süsteemi, mille nimi on valimised. Ka mina ise 1990’tel, NVSL lagunemise järel arvasin, et kõik laabub ise-enesest. Ma ei tegelenud /riikliku/ süsteemi ehitamisega, see on minu süü!

Meie selja taga istunud pagunites inimesed lõid aga peopessa plaksu ja hüüatasid: „võim vedeleb maas“ ja tulemus ongi käes. Meil on võimul inimesed pagunites, kes ei jaga midagi ei majanduses, ei poliitökonoomikas, ei sotsioloogias. Nende unistuste lagi on loss, kelder kullakangitega, akvadiskoteek, litsid ja narkootikumid.

Meie lasksime nad võimu juurde. Isiklikult meie. Mis puutub siia Joe Biden või Obama?
See kõik on meie enda mitt-täiskasvanuks-saamine. Me peame töötama enda kallal, mitte ootama, et keegi meie enda eest midagi lahendaks. See on kõige alus!"

---

pilt võetud siit

Разбор полётов: Biden-Putin / Saksamaa / Hong-Kong

Seekordses saates jutuks kolm teemat:

- kas USA-Venemaa suhted võivad muutuda peale seda, kuid Biden kaudselt nimetas Putinit mõrtsukaks

- mida näitavad Saksamaal alanud "supervalimiste" aasta esimesed valimised 

- mida ja miks tahab Hiina saavutada Hong-Kongi tasalülitamisega?

Saates osalesid Harri Tiido ja Karmo Tüür, saatejuhina Andrei Titov, heli pani paika Ingrid Jans. Saade järelkuulatav siit

Venemaast Välismäärajas

USA uus president Joe Biden otsustas oma suhteid Venemaaga alustada nö nullpunktist, et mitte luua mingeid kohatuid ootuseid. Paradoksaalselt võib Vladimir Putin seda aga osata hinnata rohkem kui varasemate Ameerika liidrite pehmeid ja segaseid signaale.

Teise teemana oli jutuks Süüria sõda, mis nüüdseks on juba 10 aastat vahelduva eduga kestnud. Hukkunud on pool miljonit, oma kodudest pagenud u 12 mln, kellest "vaid" üks miljon jõudis otsaga Euroopasse. Taaskord paradoks - tegelemaks edukalt selle ja võimalike järgmiste põgenikelainetega, peaksime meie aitama kaasa seniste riikide (sh ka Süüria) tugevdamisele.

Saatejuht Erkki Bahovski, kõnelemas Kalev Stoicescu ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit.

Разбор полётов: Kataloonia, Armeenia ja Šveits

Seekordses saates kolm teemat: 

- parlamendisaadiku puutumatuse äravõtmine Kataloonia saadikutelt - mida siit saab välja lugeda

- olukord Armeenias - kes nõuab kelle tagasiastumist

- Šveitsis toimus referendum, millega keelati nägude katmine - kuidas see haakub üldise maskikandmise kohustusega?

--

Stuudios olid, nagu ikka: saatejuht Andrei Titov, helirežisöör Ingird Jans, külalistena Harri Tiido ja Karmo Tüür

saade järelkuulatav siit

Разбор полётов: väikeriikide erisaade

24.veebruaril oli eetris erisaade, pühendatud väikeriikidele maailmapoliitikas.

Mis üldse on kriteeriumid, mille järgi jagada riike väikesteks ja suurteks? Territoorium - vaieldav, nii mõnigi territooriumilt väikene riik on palju nähtavam kui tema suurus lubaks (nt Iisrael on pindalalt kaks korda väiksem kui Eesti). Rahvaarv - samuti vaieldav, ka üsna suur elanikkond võimaldab jääda üsna nähtamatuks. Majandus, patentide või Nobeli preemiate arv?

Kas väiksus võib olla ka eelis? Väidan, et vägagi saab, Eesti suurim E-dulugu ehk e-riik on selle väga hea näide. Mitte spetsiifiliselt Eestil, vaid väikeriigil (mille nimi on juhuslikult Eesti Vabariik) õnnestus lahendada universaalne probleem, millest saavad üsna ühetmoodi aru kõik ülejäänud.

Ja minu keskne väide: väikeriike on alati rohkem kui suurriike. Ning need väikeriigid saavad vormida rahvusvaheliste suhete raamistikku selliselt, et suurus pole oluline. Või noh, pole peamine kriteerium. Väikeste majakate valgus võib olla suundanäitav ka kõige suurematele laevadele.

Saatejuht Andrei Titov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür. Heli käänas kuulatavaks Ingrid Jans.

---

saade järekuulatav siit, samast tehtud ka kuvatõmmis