Wednesday, April 25, 2018

Разбор полетов: Armeenia


11 päeva tänavarahutusi ja peaminister astus tagasi. Mis sai selle põhjuseks, mis on peamiste osalejate taust, miks Venemaa reaktsioon on teistsugune kui oli Ukraina puhul ... ja kas võrdlus Ukrainaga meile üldse midagi annab?

Kõigest sellest oligi juttu 25.apr eetris olnud saates, saatejuht Artur Aukoni juhtimisel rääkisid Harrit Tiido ja Karmo Tüür.

Saade järelkuulatav siit, pilt võetud siit.

Tuesday, April 24, 2018

Armeenia paradoks

Eilse seisuga valitses Armeenias veider paradoks: justkui oli toimunud tohutu muutus ... ja teisalt pole veel juhtunud midagi.

Tohutu muutus - senine president / peaminister astus tänava survel tagasi. Pole juhtunud veel midagi: seni on võimul ikka veel sama seltskond.

Kuid Serž Sargsjani tagasiastumine laskis tänaval pulbitsenud meeleolust suuresti auru välja ning seda sammu tuleb kiita.

Kõigest sellest sai räägitud Vikerraadiole, intervjuud saab kuulda siit. Küsijaks Lauri Varik.
---
Pilt võetud siit

Thursday, April 19, 2018

Venemaa päästab maailma

„Meie päästame maailma. Ma ütlen seda ilma igasuguse paatoseta. Meie päästame maailma, hoides elus rahvusvahelise õiguse süsteemi!“ Need sõnad lausus mõne päeva eest Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juht Konstantin Kosatšov. 

Vahetult peale seda, kui oli teatavaks saanud, et USA koos liitlastega andis raketilöögi Süüria väidetavate keemiarelva-laborite pihta, paiskas Venemaa peamine telekanal eetrisse vastava erisaate, mille raames ka sündis see suurepärane tsitaat. Muuseas, tegemist oli otse-eetriga, mis pole taoliste jutusaadete puhul üldse mitte tavaline. Erakordne olukord nõuab erakordseid meetmeid.

Taoliste jutusaadete vaatamine on erakordselt frustreeriv tegevus. Ma päriselt ka ei soovita neid vaadata, sest see agressiivsuse, solvava ülekarjumise ning otsese mõnitamise tase mõjub psüühikale äärmiselt koormavalt. Seekord oli aga saate üleshitus veidi teine, kohale polnud kutsutud tavapäraseid peksupoisse, kelle elaval näitel tõestada publikule Venemaa poolt valitud poliitika ainuõigsust.

1000 aastat maailmapäästmist
Me võime ju loo alguses toodudd lause üle muiata. Öelda, et see on ju lihtsalt ilus retoorika, millega oma huve varjutada ja kaitsta. Kuid tegelikkuses on siin taga sajanditepikkune messianistlik maailmanägemus, mille kohaselt Venemaal ongi kanda erakordne missioon.

Mille või kelle eest on siis vaja maailma päästa? Eks ikka selle hingetu ja küünilise maailmakorra eest, mida „teised“ püüavad ülejäänudele peale suruda. On selleks „teiseks“ siis parasjagu Inglismaa või USA, rahvusvaheline imperialism või sionistli vandenõu, polegi niivõrd oluline. See on detailid.

Oluline on Venemaa enda kui nn Kolmanda Rooma tajumine. Meeletu vastustusekoorem pahelise maailma õigele rajale juhtimise eest. Hakaku see ülejäänud maailm kasvõi vastu, kuid päästetud peab ta saama, olgu kasvõi ühe riigi kaupa korraga, lähinaabritest alustades. Nagu valgustatud monarhismi idealiseeriv Žirinovski seda kunagi geniaalselt sõnastas: „me veel päästame Euroopa USA diktaadi alt!“

Rahvusvahelise õiguse eritaju

Kui meile võib jääda mulje, et rahvusvahelise õiguse näol on tegu millegi universaalsega, millest kõik saavad ühtemoodi aru, siis nii see muidugi pole. Alustame kasvõi sellest, et igasugune õigussüsteem on vaieldav ja tõlgendatav ja lõpetame sellega et rahvusvahelist õigust pole olemas ühtse kompaktse kirjapandud tekstina (nagu nt kriminaalmäärustik).

Venemaa nägemus rahvusvahelise õiguse süsteemist suur-riikide keskne. Suur-riikidel on oma loomupärased huvisfäärid, mida teised suur-riigid peavad austama. Ja see, mis on nt minu huvifääris, seda ei pea teised mitte näppima. Mõjusfääri kuuluvatel riikidel iseotsustamise õigust ei ole, soov sellest mõjuväljast lahkuda on kuritegelik ja karistatav. Ning kui keegi soovib Venemaa tagahoovist lahkuda, siis ei juhtu see mitte Moskva vigade, vaid kurjade konkurentide ehk teiste suurriikide mahitamisel. Noh nt küpsiste abil, mida Maidanil jagatakse.

Praegu on Venemaa nägemuse kohaselt rahvusvahelise õiguse süsteem katki. Miskipärast ei austa teised enam Moskva õigus- ja loomupärast suur-riiklikku rolli ja ajab käsi Venemaa puhvertsooni. See olukord on vaja ära lõpetada, asjad korda ajada. Ehk siis maailm on vaja päästa ja rahvusvahelise õiguse süsteem taas korda seada. Täpselt nii nagu rabava otsekohesusega ütleski Konstantin Kosatšov.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Tuesday, April 17, 2018

Süüriast Reporteritunnis

Süüria väidetavate keemiarelva-objektide pihta antud raketilöökidel on mitmeid huvitavaid kõrvaltahke. Üks ja esimene on see, et rünnaku sooritajateks olid ÜRO Julgeolekunõukogu kolm alalist liiget, näidates sellega, kuidas on võimalik ülejäänud kahe vetostamise-taktikast üle, ümber ja mööda astuda. Kas ja kuivõrd õiguspärane säärane tegutsemisviis on? Kuivõrd saab siit tuult tiibadesse Venemaa retoorika, mille kohaselt tema päästab maailma ja on rahvusvahelise õigus alustugi? Miks on see Venemaa huvides, et USA end Süüriast välja ei tõmbaks?

Kõigest sellest sai räägitud Reporteritunnis, mida saab järelkuulata siit. Saatejuht Indrek Lepik oli ekspertideks stuudiosse kutsunud Karmo Tüüri ja Eerik-Niiles Krossi.
---
pilt võetud siit

Saturday, April 14, 2018

Ungaris võitis hirm


Hirm on üks kummaline loomake, tema vastu ratsionaalsete argumentidega ei saa. Sa võid küll kolmel erineval moel seletada, et kolli voodi all ei ole, kuid piisab vaid kahtlasest krõbinast kui su hirmust tarduv aju taastoodab kõike need põhjused, miks ikkagi koll olemas peab olema.

Ungaris viimatiste parlamendivalimiste aegu olid kampaaniavankri ette rakendatud kolm kolli: migrandid, Georg Soros ja eurobürokraadid. Nende kasutamine valimisretoorikas on seda lihtsam, et igaüks eraldi on ju täiesti olemas, kuigi kohapeal ja lihtsa Ungari valija jaoks neid ju silmaga näha pole.

Kolmandat korda valimisi võitev võimupartei on midagi, mis paneb politoloogi kergelt haigutama. Kuid poliit-tehnoloogiliselt on äärmiselt põnev jälgida, kuidas see ulatuslik mõjutus-operatsioon ära vormistati. Seda enam et sarnasusi meie enda oludega on enam kui küll.

Ungari Suur Sein

Euroopasse massiliselt voolanud migrantide voog on küll suuresti lakanud, kuid see on pigem pausi laadne hetk kui asjaolude jäädav muutumine. Demograafiline surve pole kuhugi kadunud ja pigem süveneb kui suureneb – Ungari endagi demograafilised näitajad on üsna sarnased kui kogu ülejäänud Euroopal.

Migrantide jaoks pole Ungari mõistagi sihtriik, vaid läbipääsla. Hetkel u 160-kilomeetrise piiritara ehitamise järel on läbikõndijate voog lakanud, ehkki see on just see kord, kui midagi juhtus „peale seda“, mitte aga „selle tõttu“ (kokku plaanitakse rajad enam kui 500 km pikkune tara).

Riigi õigus oma piiri kaitsta illegaalse piiriületuse eest on midagi, mida ei saa vaidlustada. Kuidas konkreetne riik seda teeb, on juba suuresti tema enda otsustada. Kuid fakt on see, et valimised võideti hirmuga migrandi ees, keda hetkel riigis sisuliselt pole.

Georg Soros kui Goldstein

Kurikuulsast romaanist 1984 Tuntud Emmanuel Goldstein on omamoodi Georg Sorose prototüüp ... või oli see nüüd vastupidi. Umbes pool aastat tagasi Budapesti külastades imestasin, miks on maanteede ääres hiigelsuured plakatid, kujutades kurjalt irvitavana kujutatud multimiljardäri.

Visalt kultiveeritav meem „Sorose plaan“ elab jätkuvalt omaette elu. Selle kohaselt olla olemas kindel tegutsemiskava, õõnestamaks riiklikke suveräänsusi ning lõpetamaks rahvusriikide kui sellise eksistentsi. Tõsi küll, ka ungarlaste endi hulgas läbi viidud küsitlus näitab, et tegelikult usub selle plaani eksisteerimise sisse vähemus.

Valimiste lähenedes see näopilt muutus üha korduvamaks. Kokku pandi hirm number üks ehk migrant ja hirm number kaks – kõikvõimas kuri geenius, kes tahab tavapärast elu-olu pea peale keerata. Kuid fakt on see, et valimised võideti hirmuga Georg Sorose kurja plaani ees.

Eurobürokraatia ebamäärane oht

Brüsseli käsulaudade vastane võitlus on midagi üsna loomulikku ja universaalset. Igasugune protsess kutsub esile vastureaktsiooni. Oleks üsna veider, kui üle-euroopastumine ei tooks endaga vastuhakku. See on nö vaikimisi maas vedelev poliitiline kapital, ole ainult mees ja korja see üles.

Ungari praegune valitsuspartei on selle üsna kenasti ka ära teinud. Tõsi küll, üsna silmakirjalikult, sest samal ajal võetakse meelsasti vastu Euroopa ühtekuuluvusfondidest jm antavat raha (nt on nende abil loodud eri andmetel kuni 175 tuh töökohta). Ühtlasi rääkides, kui halb see kõik on, ning kuidas Brüssel magab ja näeb und EL liikmesriikide enesele allutamisest.

Need kolm koledat asja – migrandihirm, Georg Soros ja eurobürokraatia seoti oskuskliku retoorilise vitsakese abil üheks pundiks ning pühiti sellega poliitiline plats üsna puhtaks. Igaüks eraldi poleks ehk andnud tulemust, kuid fakt on, et Ungaris võideti valimised hirmu abil. Ja kes saab öelda, et see hirm on alusetu? Kui sa kardad midagi, siis see on alati põhjendatud. Vähemalt sinu enda jaoks.
---
lugu ilmus siin
---
pilt võetud siit

Thursday, April 12, 2018

Kas proxy-sõjast saab otsene kokkupõrge?

USA lubab anda raketilöögi Süüria pihta, Venemaa sellele vastata juhul kui vene sõjaväelased peaks pihta saama. Kas sellest võib alata täiemahuline sõda?

Praegu toimub kahe alfaisase vastasseis, mõlemad võtavad võimalikult ähvardavamaid poose. See on nö kokkupõrke mäng, kus see, kes esimesena kõrvale pöörab, jääb kaotajaks.

Oletan aga et see lahendatakse nii, et mõlemad pööravad veidi kõrvale, säilitades seejuures näo. USA annab löögi kuhugi sinna, kus teadaolevalt pole vene pagunikandjaid või muidu instruktoreid. Venemaa teeb selle peale näo, et midagi pole juhtunud. Juhul kui isegi hukkub mõni Venemaa kodanik ... noh see pole Moskvale esimest korda kõike eitada.

Ühest küljest ei saa Vladimir Putin Süüriast lahkuda, see on muutunud tema jaoks oluliseks ja toimivaks tööriistaks mitme ülesande lahendamisel. Samamoodi ei saa Donald Trump jätta reageerimata nn "punaste joonte" ületamisele, sest siis ta oleks liiga oma eelkäija moodi.

Teisalt aga sõdib Venemaa niigi kahel rindel - Ukrainas ja Süürias, kolmandat ja suurt sõda USA'ga ta endale lubada ei saa. Suhted kahe riigi vahel on erakordselt teravad, kuid USAl on võimekust seda vastasseisu jätkata veel pikalt, Venemaal aga mitte väga.

Kõigest sellest sai räägitud TV3 Seitsmestele uudistele, vastavat lõiku näeb siit, samast tehtud ka kuvatõmmis.

Разбор полетов: Ungari valimised, Skripali juhtum, USA sanktsioonid

Seekordses saates jõudsime üle käia kolmest teemast: kuidas Ungaris vormistati ära valitsuserakonna võit parlamendivalimistel kolmandat korda järjest; Skirpalgate; USA uues sanktsioonid Venemaale.

Stuudios nagu ikka ekspertidena Karmo Tüür ja Harri Tiido, saatejuhiks seekord Andrian Tšeremin

Saade järelkuulatav siit, pilt võetud siit