Friday, February 7, 2020

Разбор полётов: Palestiina "rahuplaan"


Palestiina-Iisraeli konflikt on formaalselt sama vana kui Iisraeli riik. Või noh nii umbes kaks tuhat aastat vanem, ulatudes oma juurtega piiblilugude aegadesse. Või siis lihtsalt osa kõigist neist konfliktidest, mis on selles kandis pulbitsenud inimasustuse tekkest alates.


Ja nüüd tuli välja Donald Trump omanimelise rahuplaaniga. "Sajandi tehinguga", nagu ta ütleb. Oeh.

Igatahes sai sel teemal räägitud koos saatejuhi Artur Aukoni ja diplomaat Harri Tiidoga. Saadet saab järelkuulata siit.
---
PS - see konflikt on vanem isegi kui Harri Tiido!

Tuesday, February 4, 2020

Kobarsõda


Alustuseks väidan midagi, mis ajab ilmselt üllatusest silmad kuklasse, seejärel aga seletan, mida ma selle väitega silmas pean. Tõsimeelsed inimesed, eriti ajaloolased, võiksid siinkohal lugemise lõpetada.

Algne väide – Teist Maailmasõda pole olemas. Pole olemas selle lihtsas, lineaarselt mõistetavas mõttes. Lineaarne sõda toimub A ja B vahel kindla eesmärgi saavutamiseks, algab sõja kuulutamisest ja lõppeb rahu sõlmimisega koos kindlalt fikseeritud tulemusega.

Päris elus toimub enamasti rida sündmusi, mis ei allu pahatihti juhtimisele ega ka loogikale, kuid mida hiljem ajaloolased hakkavad nimetama ühe või teise nimega, muutmaks seda segapudru kuidagigi hoomatavaks. Mis aga tähendab, et nad kirjutavad ajalugu ümber. Vastavalt enda nägemusele või tellimusele.

Ajaloomullid
Populaarses ajalookäsitluses Teise Maailmasõja nime all tuntud sündmuste jada on vaid väga suurte mööndustega mahutatav selle eelpool toodud lineaarse loogika sisse. Tegelikkuses sobiks toimunu kirjeldamiseks pigem termin „kobarsõda“, kus erinevatel ajahetkedel sattus või sekkus sõtta väga erinevaid osapooli.

Oluline seejuures on näha, kuidas üldtundtud Teise Maailmasõja nimelise mulli sisse ja juurde saab joonistada erinevaid väiksemaid mulle. Nii näiteks on Venemaa kirjutanud valmis endale sobiva mulli nimega „Suur Isamaasõda“. Selles mullis on olemas suhteliselt selge ja lihtne mõttekäik – halb Saksamaa tungis kallale süütule Nõukogude Liidule, kes lõi aga vaenlase tagasi ning on seetõttu hea.

Kuna selle ajaloo-versiooni kohaselt on NSVL poolt peetud sõda õiglane kaitsesõda, siis on ka kõik selle sõja tulemusena kaaperdatud varad ja territooriumid õiguspäraselt Venemaale kuuluvad. Igasugune katse isegi küsida, et kas „ametlik“ ajalookirjutis on ikka tegelikkusele vastav, saab kimeda vastulöögi. Kõige vähemalt süüdistuse katses ajalugu ümber kirjutada, raskemalt kujul aga fašismi õigustamises.

Seletus, et tegelikkuses polnud tegu kurja ja hea, fašistliku Saksamaa ja kommunistliku NSVL kokkupõrkega, vaid kahe sotsialistliku režiimi ühise kuriteoga, ajab ilmselt paljudel juhtmed sassi. Vastulöök saab olema aga seda karmisõnalisem.

Ümberkirjutamise hädavajalikkus
Et nüüd aga ei jääks mulje, et tegemist on järjekordse russofoobse sonimisega, lisan siia üldistuse – see kõik eelpoolkirjeldatu pole ainult Venemaale omane käitumine. Iga riiklik moodustis on tegelenud ajaloo ümberkirjutamisega enda riiklike alusmüütide kinnistamiseks.

Taolise ajalookirjutamise näiteid pole vaja kaugelt otsida. Soome Talvesõda pole selles mõttes parem ega halvem näide – ka see on vaid üks osake Teise Maailmasõja nimelisest kobarsõjast. Ehk siis suuremast sõjalisest mullist, mille sees ja juures toimus palju väiksemaid sõdu, milles osalejad tõenäoliselt sel hetkel mitte kuidagi ei adunud, millise sõja nime saab see hiljem kandma.

Ja et asja veelgi lähedasemaks-mõistetavamaks (ning ühtlasi vaieldavamaks) ajada, väidan et ega ka Eesti pole siinkohal erand. Meie oleme endale valmis kirjutanud Vabadussõja nimelise loo, mis tegelikkuses on aga üks osa Esimese Maailmasõja nimelisest kobrutusest. Ja paljude meelest on I ja II MS osad ühest ja sellest-samast kobarast.

Lõpuks aga – miks see kõik on hetkel oluline? Aga sellepärast et lähenemas on 9.mai, raskelt ideoloogiliselt laetud ajaloo-versiooni sümbol. Ning juhul kui me võtame seda tähistada, siis teatame, et oleme osa sellest sümbol-ruumist. Koos kõige sellest tulenevaga.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Thursday, January 30, 2020

Venemaa kaitseb oma lugu


See pole Venemaa erijuhtum, iga riik ja rahvas vajab oma alusmüüti. Praegune Venemaa on selleks valinud nn Suure Isamaasõja ehk siis endale sobiva jupikese Teisest Maailmasõjast.


Miks seda vaja on? Üks väga lihtne näide - ilma II Maailmasõja kontekstita oleks väga keeruline ära seletada, et miks peaks Venemaa külge kuuluma nii Kaliningrad kui Kuriilid.

Ja mis veel olulisem, Moskva peab näitama, et tegu on nö õiglase sõjaga, kus Venemaa on korraga nii kallaletungi ohver kui Euroopa vabastaja. Sest niipea kui ta peaks tunnistama, et oli ise sõja lõkkelepuhuja, niipea kuuluks vaidlustamisele ka kõik selle sõja tulemused. Minimaalselt avataks uks kõikvõimalikele kahjunõuetele, maksimaalselt aga ...

Sel teemal AK'le antud intervjuust näeb lühikest sutsakat ka siit. (Pealkirjas viidatu ajaloolane on samas lõigus esinenud Meelis Maripuu)

Tuesday, January 28, 2020

Super-Putin

Venemaa poliitilisel põllul pole hetkel mitte kedagi olulist peale Vladimir Putini. Mitte. Kedagi. Punkt.

Mõtlesin sellest kirjutada terve pikema leheloo, kuid kogu asi taandubki sellele esimesele lausele. Homme möödub kaks nädalat on sellest hetkest (15.jaanuar), kui Venemaa praegune president tõestas, et Kremli selles tornis, kus istub tema, pole mitte kedagi peale tema.

Kõik need Venemaa vägevad ja lugupeetavad allusid välise aplausi ja sisemise vaikse ohke saatel ühe mehe tahtele. Nad kõik asuvad umbes kolm korrust allpool, kõrvalhoonetes. Nende arvamusel pole tähtsust.

Jah võib-olla kunagi hiljem selgub, et konstitutsioonimuudatused loovad uue poliitilise süsteemi, milles hakkavad olema olulised ka mingid institutsioonid ja nendes võtmekohtades töötavad inimesed. Kuid hetkel on kõik see tulevik. Teadmata ja sõltuv ühest mehest.
---
pilt võetud siit

Friday, January 24, 2020

Putiniaana jätkub

Kas teie teadsite, et Postimehel on olemas ka oma taskuhääling? Aga näe on! Või õigemini - kuule, on! :)

Igatahes - siit on võimalik järelkuulata u 35 min pikkust salvestist, teemaks ikka see saag, mille Vladimir Putin 15.jaanuaril käia tõmbas ning mille järellainetused veel pikalt üle Venemaa veerevad.

Küsijaks Margus Parts.

Tuesday, January 21, 2020

Venemaa võimumängust Välisilmas


Vladimir Putin on suutnud külvata väga korraliku kaose, mis kajab vastu ka Venemaa enda analüütikute ja reakodanike peades. Anton Aleksejev käis asja uurimas Moskvas, meie Astrid Kanneliga proovisime toimuvat lahata Tallinna stuudios.

Lugu saab järelvaadata siit, samast on tehtud ka kuvatõmmis.

Sunday, January 19, 2020

Putini poolt liikumalükatud lumepallist ...


Putini poolt liikumalükatud lumepallist sai räägitud ka Kanal2 Reporterile.  Tõsi küll, u 25 minutisest mustast materjalist tegid nad u 5 minutise loo, keskendudes kõige negatiivsemale variandile - võimalikule sõjale.

Jah tõepoolest, seda varianti on nüüd juba mitmed vene enda analüütikud toonud välja kui ühte võimalust. Aga mina käsitleks seda ikka veel kui psühholoogilise manipuleerimise katsena, Lääne survestamisena, näidates kõige rängemat stsenaariumit kui võimalikku kolli. Nö kauplemisläbirääkimise musta võtet, et "mis saab siis kui te ei tee nii nagu mina tahan"

---

ilmunud lõiku saab näha siit, samast on tehtud ka kuvatõmmis