MAGA-raevu suurim nõrkus

Igas ühiskonnas on alati rahulolematuid, see on lihtsalt loodusseaduse tasemel seaduspära. Ideaalset ühiskonda pole olemas ja mida vabam ühiskond, seda enam on seda rahuolematust näha ja kuulda. Seda rahulolematust kui energiat saab toita, suunata, manipuleerida ja kapitaliseerida. Olgu siis suitsevateks tõrvikurongkäikudeks või häälteks valimistel.

Donald Trumpi fenomenist kirjutatakse ilmselt veel palju raamatuid ja vändatakse filme, kuid tuleb tunnustada, et see mees on suutnud USA sisemist rahulolematust edukalt konverteerida enda populaarsuseks ja konkreetselt häälteks valimistel.

Tema keskne valimisloosung – MAGA ehk Make America Great Again – pole iseenesest midagi uut, vaid u 40 aastat tagasi Ronald Reagani poolt kasutatud loosungi ülessoojendamine, kuid selline ajalooline detail polegi hetkel oluline.

Sinikraeline raev

Oluline on selle loosungi lihtne ja sinikraeline sisu. Tööstustootmine on USA’st välja viidud mujale ning see on endaga kaasa toonud – oh üllatust – tagajärgi. Antud loo kontekstis on olulisim nägemus, et seeläbi on kannatada saanud USA keskklass, kes sellessamas tööstuses ennem rakendust leidis. Need tublid töömehed, oskustöölised, insenerid jms seltskond, kes nüüd elab nö „roostevööndis“ ehk tühjaksvajunud tööstuslinnades.

Idee on ju lihtne ja selge. Toome tööstuse tagasi ja kõik muutub endiseks. Vastalt MAGA-loosungi viimasele sõnale ehk „again“. Jälle. Taas. Uuesti samamoodi nagu vanasti.

Ainult et siin ongi kogu selle skeemi suurim nõrkus ehk vale. „Nii nagu vanasti“ ei saa enam kunagi olema. Põhimõtteliselt ei saa. Mitte. Kuidagi. Punkt.

Isegi kui see tööstus õnnestub tagasi tuua (milles on põhjust tugevalt kahelda, aga see viiks meid liiga kaugele), siis nii nagu vanasti ei ole see mitte.

Muutunud tehnoloogia

Juhul kui tööstustootmine tuleb USA’sse tagasi, siis hakkavad rohkem töötama mitte needsamad tublid sini- ja valgekraed, vaid robotid. Tööstustootmise loogika on lihtsalt muutnud. Mitte selle tõttu, et vahepeal olid tehased Hiinas, vaid sellepärast et tehnoloogia on edasi arenenud.

Nagu Heido Vitsur hiljuti kenasti välja tõi – Hiinas väljub tehasest iga 30 sekundi tagant elektriauto, mille tootmises pole otseselt osalenud mitte üks inimene. Panite tähele? Mitte üks! Kommunistlikus Hiinas, kus tööinimene peaks kuidagi nagu au sees olema. Ja kui nüüd see tehas avab uksed USA’s, kus peaks nagu vaba turumajandus ja kõike optimeeriv kapitalism olema – mitu inimest siin tööd saab? Seda enam et tööpuudus on USA’s napilt ül 4%, miska ei ole kuskil tänavatel neid tööliste hulki, kes oleks nõus minema sentide eest tegema üliodavat tööd, mis võiks anda tootmise odavuse efekti.

Ma jätan teadlikult kõrvale kogu selle MAGA-loogika muud ning isegi mõistlikud aspektid, sh julgeolekupoliitilised ja geostrateegilised. Selle lühida leheloo raames käin üle vaid selle ühe, sinikraelise raevu ja selle ärakasutamiseks rakendatud populistliku loosungi – pöörame kõik tagasi!

Oht demokraatiale

Selles näiliselt lihtsameelses käigus peitubki suurim nõrkus ja oht. Nimelt saab seesama raevukandja rahvas peatselt aru, et neid hanitati. Et MAGA-poliitika ei toonud õnne nende õuele. See tähendab, et MAGA-meeskond kaotab oma valijate toetuse.

Kui nüüd võtta arvesse väiteid, et Donad Trumpil on silme ees n.ö. Suur Missioon, mille täideviimine ühe presidendi ametiaja jooksul pole ilmselt teostatav, siis ilmnebki suurim oht. Ainuüksi senise rahvusvahelise tööjaotuse põhise majandus-mudeli lõhkumine võtab oma aja, uue ja Ameerika-keskse ülesehitamine veelgi kauem. See aga tähendab, et ülisuureks võib kujuneda kihu jääda ametisse samal moel, nagu on seda teinud Venemaa usurpeerinud Vladimir Putin, kes samamoodi oma meelest Suurt Missiooni täidab. Kihu kasutada mitte-vabade valimiste ja põhiseaduse muutmise võtteid enda võimu põlistamiseks.

Selleks et mitte lõpetada depressiivselt noodil, avaldan veidi irratsionaalset lootust, et USA poliitiline kultuur, institutsionaalne vastuseis, õigusruum ja traditsioonide põhisus ei lase sellisel ohul realiseeruda. Aga paraku mürki ma selle peale võtta ei julge.

---

lugu ilmus siin

Trumpi-Putini "läbirääkimised"

- Miks ja millise plaaniga Putin üldse Trumpiga ja USA eriesindaja Witkoffiga läbi räägib?

Alustuseks selline pisike detail – miks on valitud läbirääkijaks Witkoff – see on üks osa vastastikusest psühholoogilise manipuleerise mängust. Putin külvab Trumpi üle meelitustega, sh portreega, Trumpi meeskond saadab Putini juurde sama pikkuse ja vanusega mehe, kellega Putin peaks ennast mugavalt tundma.

Putini jaoks on läbirääkimised USA’ga eesmärk omaette ning Ukraina on siinkohal ainult instrumentaalse väärtusega. Trump vähemalt näiliselt üritab probleemi lahendada, lõpetada see protsess nö võitjana ja hakata tegelema uute asjadega. Putini jaoks on aga oluline protsessi lõpmatult venitada, esitades üha uusi ja teadlikult mittetäidetavaid tingimusi – see on tema võimalus rahuldada oma ego, olla Suurte Meeste liigas. Sõda on tema jaoks see vahend, muid instrumente ta kas ei tunne või ei taha tunda.

- Rindel on 700 000 Vene sõdurit, kes saavad palka 2000 eurot kuus, mis on neljakordne summa võrreldes keskmise palgaga neis regioonides, kust sõdurid peamiselt pärit. 800 000 venelast on rindel surnud või vigastatud, nende eest on režiim peredele maksnud 80 000 eurot hukkunu eest. Milline on võimaliku rahuplaani suhtes Vene ühiskonna ootus? Ja kuivõrd Putini enda kujundatud ühsikonna ootus ja meelsus tema valikuid rahukõnelustel mõjutab?

Nii ja naa. Ühest küljest on rahvas valmis sõjaga leppima seni kuni selle eest hästi makstakse – selles mõttes võib väita, et kogu vene rahvas on palgaarmee rollis. Aga teisest küljest on ka selles ühiskonnas näha väsimust sõjast, nad sooviks selle lõppemist Venemaale kasulikel tingimustel. Seda väsimust on näha nii küsitlustest kui ka nt sellest, et kõikvõiamlikud kampaaniad, mille käigus ka sealpool piiri kogutakse vahendeid rinde heaks, punutakse varjevõrke ja tehakse kaevikuküünlaid – need kampaaniad kulgevad üha vaevalisemalt, vajavad rohkem tagantpiitsutamist.

Kui kaugel on USA pakutud diil Venemaa nõudmistest? Sündis see USa pakkumine ju peale Steve Witkoffi mitut kohtumist Putiniga?

Donald Trump ise peegeldab viimast infot, mis temani on jõudnud ning ilmselt tema kõrvadesse jõuab pigem vene poole agenda kui muu. Peale kõige muu on üks tema tegevusloogika olla siiamaani anti-Biden, oma enamikes sammudes ta üritab rõhutada, et teeb kõike teistmoodi, kui isegi mitte vastupidi. Kui eelmine president pidas vajalikuks toetada Ukrainat – ebalevalt, ent siiski – siis püüab Trump asju lahendada teisiti

- Kremli pressiesindaja Dmiri Peskov ütles kolmapäeval Prantsusmaa väljaandes Le Point avaldatud intervjuus, et sõda lõppek skohe,  kui Donetsk, Luhansk, Zaporižzja ja Hersoni tunnustatakse täielikult Venemaa osana, Ukraina kuulutatakse neutraalseks ja Lääne sõjaline toetus Ukrainale lõppeb. Kas siit võib lugeda välja, et Putini režiim on loobunud nõudmast Ukraina denatsifitseerimist ja režiimi vahetust Ukrainas, ning et Putini režiim on loobunud nõudmisest, et NATO peab relvastuse ja õppustega taganema 1997. aasta eelsele joonele?

See, et Venemaa hetkel ei räägi nendest tingimustest, ei tähenda, nagu nad olek sellest loobunud. NATO tõrjumine on oma olemuselt lihtsalt hierarhias kõrgemal olev punkt, millega tegeletakse järgmiseks, kui Ukraina küsimus peaks saama lahendatd

Mis aga puudutab nende viie, mitte nelja Ukraina piirkonna tunnustamist Venemaa osaks ja NATO’sse pürgimise loobumisest, siis selle saavutamiseks peaks Ukraina sisuliselt kapituleeruma, tühistama ja ümber kirjutama oma põhiseaduse ning sisuliselt lakkama selle riigina olemast. Peale taoliste tingimuste täitmist võib sisuliselt rääkida Kremli täielikust võidust, mis aga omakorda oleks stardipakk järgmiste nõudmiste ja sõdade teel

- Mida ja kuidas räägitakse ja arutletakse Venemaal, mis järgneb Ukrainagaga vaherahu saavutamisele või konflikti külmutamisele? Meil siin NATO idatiiva kaitsevägede juhid on hoiatanud, et sõjategevuse lõpetamisest kulub vaid mõni aasta, kuni Venemaa on sõjaliselt valmis ja võib katsetada mõnd NATO idadiiva riiki rünnates NATO ühtsust. Milliseid narratiive Venemaa ise oma järgmiste plaanide kohta levitab?

Arktika on järgmine suur tanner, kus proovitakse koos Hiinaga USA’d proovile panna – ega siis Donald Trumpi ideed Kanada ja Gröönimaa suhtes pole tühja koha pealt tekkinud

Küsijaks Arp Müller, intervjuud täies mahus kuuleb siit

Разбор полётов: paavst, läbikukkunud läbirääkimised, Hollandi luureraport

- paavsti lahkumine ja uue valimine annab mõnikord rohkem kõneainet kui tema jooksev tegevus

- USA-Euroopa-VF-Ukraina läbirääkimised käivad üle kivide ja kändude, USA vappub sise- ja välis-skandaalide käes

- Hollandi luure raport on järjekordne kinnitus asjaolule, et mitte ainult see riik, vaid kogu Euroopa on hallis tsoonis sõja ja rahu vahel Venemaaga

Saatejuht Pavel Ivanov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järekuulatav siit

Sihikus Mordorist

- kas iga plahvatus ja süütamine Venemaal on ikka "ukraina partisanide" tegevus?

- vene riigimeedia käsitlus "ülestõusmispühade vaherahule"

- Ukraina alade loovutamine pole Ukraina põhiseaduse kohaselt võimalik. Parim analoog on Azerbaidžaan, kes kunagi ei tunnustanud Karabahhia kaotust ja lahendas selle probleemi lõpuks teisiti.

- Putini populaarsus Venemaal on pool-religioosne nähtus. usku juhi suurusesse ei kõiguta mingid alternatiivsed infovood

Kõigest sellest ja muustki veel sai rääkida saates Sihik, mille salvestust saab kuulata siit

Idapettus vene moodi

Pekingi pool teadlikult ja pikalt levitatud müüt Hiina ülivõimust on pähe kulunud paljudele. Legende algavast „Hiina sajandist“ on räägitud nii kaua ja nii suurtest suudest, et sellesse on uskuma jäänud kui juba sündinud fakti.

Venemaal on seda müüti üheaegselt nii usutud kui ka ära kasutatud. Varem tehti juttu võimalikust „nihkumisest itta“ rohkem suusoojaks, lootuses ennast huvitavamaks muuta kolmnurgas Venemaa-Hiina-Lääs. Arvestus oli lihtne, sellise kahe jõukeskuse vahel eduka balanseerimise korral võiks mõlemad üritada Moskvat enda poole meelitada, pakkudes magusamaid diile ja muid präänikuid.

Nii ka kippus minema, eriti Lääne poolelt üritati joonistada suuri skeeme, kus Venemaad kujutati „globaalse Põhja“ osana, mis pidanuks paratamatult saabuvas vastasseisus „globaalse Lõunaga“ olema kui mitte otsustavaks, siis oluliseks kaalukeeleks.

Lõunamaine kokteil ei püsi koos

Minnes aga omaenda upsakusest ja valearvestusest tülli Läänega, üritab Venemaa nüüd ennast joonistada sellesama Lõuna osaks, nimetades seda küll omaloominguliselt (ja tõepoolest osavalt) ümber „Maailma enamuseks“. Puhtalt rahva-arvuliselt on tõepoolest sellel skeemil sisendus-jõudu ja ideel vägevust.

Ainult et nüüd, kui oleks vaja seda ida- ja lõunamaist kuuluvust kuidagi kapitaliseerida, selgub et too lõunamaine kokteil ei kipu sugugi ühes rütmis tegutsema. Peamine vene geopoliitikute palavikuliselt esilemanatav „strateegiline kolmnurk“ Venemaa-Hiina-India ei kannata aga üldse mingit tõsiseltvõetavat analüüsi. Liiga eriilmelised on need osapooled.

Pealegi on eriti üks nendest osalistest – nimelt Hiina – tõepoolest niivõrd omaenese suuruses ja ülevuses kinni, et Venemaa pole Pekingist vaadatuna suurt enamat kui suur ja halvasti hallatav territoorium.

Hiina perspektiivis on Moskva ebaoluline

Hiina esindja vastus USA praegusele administratsioonile: „Hiina on olemas olnud 5000 aastat ja seda enamasti ilma USA’ta, ning saab ka järgmised 5000 aastat ilma hakkama“ näitab selle suhtumise olemust parimal moel. Kui sellisena paistab juba USA, millega on Hiina (finants-)majandus nii üüratul määral seotud, siis Venemaa on selles võtmes suisa olematu suurus.

Venemaa üritas ennast hiina kapitalile samamoodi huvitavaks muuta, pakkudes sealsetele ettevõtetele võimalus üle võtta need nišid, mis jäid tühjaks peale Lääne firmade lahkumist reaktsioonina Venemaa kuritegelikule sõjale Ukraina vastu.

Paraku aga selgus, et Venemaa turg on esiteks liiga väike hiina perspektiivist vaadatuna ja teiseks venelased ise liiga läänemeelsed. Mõlemad väited kõlavad esmapilgul jaburana ning vajavad seletust.

Hiina autotootjad on nüüdseks hakanud massiliselt lahkuma vene turult, kuna selgus et siinsed müügid on liiga napid. Aastaga on sulgunud juba u 450 automüügisalongi, kuna nende müüginumbrid on jäänud mõnekümne sõiduki juurde aastas.

Hiina autotööstuse näide

Hiina autodele kuulub küll praegu u 60% vene autoturust, kuid vene tarbijad on peale esimest tutvust hiina „odavate analoogidega“ kiirelt jahtunud nii sõidukite enda kvaliteedi, probleemse järelteenenduse kui varuosade vähese kättesaadavuse tõttu.

Vene klientide nö läänemeelsus seisneb aga asjaolus, et kuna on ennustatud, et lääne, Jaapani ja Korea tuntud brändid võivad naaseda juba lähiaastatel, siis jätab enamik oma ostu pigem ootele, lootuses parematele aegadele ja autodele.

Sõidukid on vaid jäämäe veepealne osa. Suurem osa on olulisem ja strateegilisem võrgustik alates gaasitrassidest, nafta-tarnetest ja kuni sõjalise/kõrgtehnoloogilise koostööni välja.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Moskva poolt deklareeritud idapartnerlus – või teisiti öeldud üleolev-upsakas tees „need Lääne sanktsioonid meid ei mõjuta“ on lihtsalt enesepettus vene moodi. Peamine, et meie seda pettust uskuma ei jääks ja kordama ei hakkaks.
---

lugu ilmus siin

Разбор полётов: Ukraina, Soome, Balkan, Valgevene

- Venemaa raketilöögid Sumõ linna pihta kandsid selgelt terroristlikku pitserit, vaatamata sellele, et väidetavaks sihtmärgiks olid Ukraina sõjaväelased. kui peale esimest lööki antakse aega, et kohale saaks ilmuda päästjad ning siis antakse uus löök, siis on tegu terrori-taktikaga

- Soomes toimusid valimised, mis näitasid sealse partei-poliitilise süsteemi suhtelist stabiilsust. Mõneprotsendised nikhed siia-sinnapoole võivad küll nihutada kohti edetabelis, kuid mitte suurt pilti. ainuke märkimisväärne muudatus - kui eelmine kord anti protestihääled Põlissoomlaste poolt, siis nüüd nende vastu seoses valusate sotsiaalpoliitiliste ümberkorraldustega

- Balkanil toimuvad sõjalised ühistegevused, mille keskmes on Serbia, tõmbavad mõistagi tähelepanu, kuid selle taga on vähe sisu

- Valgevene-Pakistani äkiline armupuhang paneb ainult imestama, et milleks peaks Minskil vaja minema 100-150 tuhat pakistani spetsialisti

Saatejuht Andrei Titov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav siit

Разбор полётов: USA, Hiina, Iraan

- USA praeguse administratsiooni poolt algatatud tollipiirangute sõda näib läbimõtlematu tööõnnetusena, mis destabiliseerib mitte ainult rahvusvahelist majanduslikku tööjaotust, vaid ka USA'd ennast

- Elon Musk roll selles kaost-külvavas seltskonnas näib olevat tasakaalustaja, vaheldumisi nö halb politseinik (riigi efektiivsuse nimel lammutades) ja nüüd hea politseinik (kutsudes üles vabakaubandusele USA ja EU vahel)

- Hiina kodanikud Ukraina rindel - isegi kui nad pole Hiina režiimi lähetatud, on nad kindlasti infokandjad Hiina jaoks. Kõik maailma armeed on praegu eluliselt huvitatud Ukraina sõja käigus toimuvast sõjatehnika arengust.

- Iraan on üks osa sellest sündmuste-mõjutusmängude ahelast, mida USA üritab enda huvides painutada. Iraani puhul on eesmärk laias laastus üks - mitte lasta Iraanil luua endale tuumarelva, USA'l on selle eesmärgi saavutamiseks vahendeid mitmeid alates majanduslikest kuni sõjalisteni (nt löögid Jeemenis tegutsevate hussiitide pihta)

Saatejuht Pavel Ivanov, kõnelemas Harri Tiido, saade järelkuulatav siit