Donald Trumpi fenomenist kirjutatakse ilmselt veel palju raamatuid ja vändatakse filme, kuid tuleb tunnustada, et see mees on suutnud USA sisemist rahulolematust edukalt konverteerida enda populaarsuseks ja konkreetselt häälteks valimistel.
Tema keskne valimisloosung – MAGA ehk Make America Great Again – pole iseenesest midagi uut, vaid u 40 aastat tagasi Ronald Reagani poolt kasutatud loosungi ülessoojendamine, kuid selline ajalooline detail polegi hetkel oluline.
Sinikraeline raev
Oluline on selle loosungi lihtne ja sinikraeline sisu. Tööstustootmine on USA’st välja viidud mujale ning see on endaga kaasa toonud – oh üllatust – tagajärgi. Antud loo kontekstis on olulisim nägemus, et seeläbi on kannatada saanud USA keskklass, kes sellessamas tööstuses ennem rakendust leidis. Need tublid töömehed, oskustöölised, insenerid jms seltskond, kes nüüd elab nö „roostevööndis“ ehk tühjaksvajunud tööstuslinnades.
Idee on ju lihtne ja selge. Toome tööstuse tagasi ja kõik muutub endiseks. Vastalt MAGA-loosungi viimasele sõnale ehk „again“. Jälle. Taas. Uuesti samamoodi nagu vanasti.
Ainult et siin ongi kogu selle skeemi suurim nõrkus ehk vale. „Nii nagu vanasti“ ei saa enam kunagi olema. Põhimõtteliselt ei saa. Mitte. Kuidagi. Punkt.
Isegi kui see tööstus õnnestub tagasi tuua (milles on põhjust tugevalt kahelda, aga see viiks meid liiga kaugele), siis nii nagu vanasti ei ole see mitte.
Muutunud tehnoloogia
Juhul kui tööstustootmine tuleb USA’sse tagasi, siis hakkavad rohkem töötama mitte needsamad tublid sini- ja valgekraed, vaid robotid. Tööstustootmise loogika on lihtsalt muutnud. Mitte selle tõttu, et vahepeal olid tehased Hiinas, vaid sellepärast et tehnoloogia on edasi arenenud.
Nagu Heido Vitsur hiljuti kenasti välja tõi – Hiinas väljub tehasest iga 30 sekundi tagant elektriauto, mille tootmises pole otseselt osalenud mitte üks inimene. Panite tähele? Mitte üks! Kommunistlikus Hiinas, kus tööinimene peaks kuidagi nagu au sees olema. Ja kui nüüd see tehas avab uksed USA’s, kus peaks nagu vaba turumajandus ja kõike optimeeriv kapitalism olema – mitu inimest siin tööd saab? Seda enam et tööpuudus on USA’s napilt ül 4%, miska ei ole kuskil tänavatel neid tööliste hulki, kes oleks nõus minema sentide eest tegema üliodavat tööd, mis võiks anda tootmise odavuse efekti.
Ma jätan teadlikult kõrvale kogu selle MAGA-loogika muud ning isegi mõistlikud aspektid, sh julgeolekupoliitilised ja geostrateegilised. Selle lühida leheloo raames käin üle vaid selle ühe, sinikraelise raevu ja selle ärakasutamiseks rakendatud populistliku loosungi – pöörame kõik tagasi!
Oht demokraatiale
Selles näiliselt lihtsameelses käigus peitubki suurim nõrkus ja oht. Nimelt saab seesama raevukandja rahvas peatselt aru, et neid hanitati. Et MAGA-poliitika ei toonud õnne nende õuele. See tähendab, et MAGA-meeskond kaotab oma valijate toetuse.
Kui nüüd võtta arvesse väiteid, et Donad Trumpil on silme ees n.ö. Suur Missioon, mille täideviimine ühe presidendi ametiaja jooksul pole ilmselt teostatav, siis ilmnebki suurim oht. Ainuüksi senise rahvusvahelise tööjaotuse põhise majandus-mudeli lõhkumine võtab oma aja, uue ja Ameerika-keskse ülesehitamine veelgi kauem. See aga tähendab, et ülisuureks võib kujuneda kihu jääda ametisse samal moel, nagu on seda teinud Venemaa usurpeerinud Vladimir Putin, kes samamoodi oma meelest Suurt Missiooni täidab. Kihu kasutada mitte-vabade valimiste ja põhiseaduse muutmise võtteid enda võimu põlistamiseks.
Selleks et mitte lõpetada depressiivselt noodil, avaldan veidi irratsionaalset lootust, et USA poliitiline kultuur, institutsionaalne vastuseis, õigusruum ja traditsioonide põhisus ei lase sellisel ohul realiseeruda. Aga paraku mürki ma selle peale võtta ei julge.