Saturday, April 29, 2017

29. veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias


Veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias. Saatejuht Karmo Tüür

Makedoonia parlament sattus protestijate rünnaku alla peale spiikrivalimisi. Mis ja miks toimub, ning mis on laiemad jõujooned piirkonnas, sellest rääkisime EV suursaadikuga Makedoonias Daniel Schaer

---

Alustuseks lihtne „mis“ küsimus – mis toimus Makedoonia parlamendis

Esimene „miks“ – miks rahutused alguse said? Missugused loosungid olid tänaval, protestijate retoorikas

Teine “miks” – miks nähakse makedoonlaste ja albaanlaste vastuseisu kui „multipolaarse“ (ehk Venemaale sobiva) ja „monotsentristliku“ (ehk mittesobiva) maailmakorralduse kokkupõrget.

Balkan on üks keerukamaid piirkondi Euroopas. Et mitte uppuda detailides, mis on need peamised jõujooned, millele peaks kõrvaltvaateja tähelepanu pöörama, üritades mõtestada praegu toimuvat ja pikemaid arenguid.

---

pilt võetud siit
---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Thursday, April 27, 2017

Разбор полётов: Prantsusmaa ja Põhja-Korea

Seekordses saates Prantsusmaa presidendivalimiste esimene tuur ja järjekordne olukorra teravnemine Põhja-Korea ümber.

Prantsusmaa presidendikandidaadid on tavaliselt nö peavooluparteidega väga tihedas koostöös, seekord on aga olukord risti vastupidine. Emmanuel Macron on küll eks-sotsialist, kuid praegu pole tal mitte mingit parteilist esindust parlamendis. Marine Le Pen kodupartei on küll parlamendis esindatud 2 liikmega, kuid nüüd taandas Le Pen end om parteilisest kuuluvusest.

Põhja-Korea on sattunud ärevusse USA jõudemonstratsioonidest Süürias ja Afganistanis ning on taas asunud ähvardama nii USA'd kui tema liitlasi.

Nendel teemadel rääkisid Artur Aukoni juhtimisel Karmo Tüür ja Harri Tiido. Saadet saab järelkuulata siit, samast on tehtud ka ekraanitõmmis.

28.veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel


Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel. Saatejuht Karmo Tüür

---

Kõige üldisemalt – minu väide on, et nähtused mida me tunneme nn värviliste revolutsioonide, hiljem „araabia kevade“ nime all ning nüüd ka Euroopa ja USA valimistel, on ühe ja sama protsessi eri ilmingud. Lihtsalt jäikades, autoritaarsetes riigimudelites on selle avaldumised järsemad ja rabedamad, demokraatlikke ventiile pakkuvates süsteemides aga avaldumisvormid leebemad. Kuidas kommenteerid sellist väidet?

Prantsusmaa presidendivalimiste hetkeseisu me teame – teise vooru said Macron ja Le Pen. Ehkki me oleme harjunud käistlema Prantsusmaad pigem presidendtaalse vabariigina, on äärmiselt oluline ka presidendi ja parlamendi suhe. Presidendi üks peamiseid poliitilisi hoobi on võime nimetada peaministrit, kuid parlamendi alamkojal ehk Rahvusassambleel on õigus peaminister maha võtta. Sel aastal on tulemas ka parlamendivalimised – kuidas on kummagi kandidaadi suhe parlamendiga?

Oletame et võitjaks osutub siiski Le Pen. Kui suur on tõenäosus, et ta teeb selles mõttes Trumpi, et alguses lubab küll „teha Prantsusmaa taas suureks“ (antud juhul küll vabastada Prantsusmaa), kuid saades võimule, loksub siiski pigem suurriigi juhile ootuspärasesse rolli?

Kas see mida me näeme, võib olla samm Kuuendasse Vabariiki?

Mida peaks Eesti tegema, kui Prantsusmaa siiski käivitab EL’ist lahkumise mehhanismi? Kas peaksime valmistuma eluks peale Euroopa Liitu?

---

pilt võetud siit

---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Monday, April 17, 2017

Vene jälg Soome valimistes

Sel aastal saab valimistel olema senisest rohkem venekeelseid kandidaate – sellise tõdemusega tulid välja mitmed venekeelsed kanalid, kes pidasid vajalikuks kajastada Soome kohalikke valimisi.

Tõsi küll, ükski väljaanne ei podisenud erilisest optimismist. Soomes elab viimatise rahvaloenduse järgi u 75 tuhat venekeelset inimest, mida ligi 5,5 mln elanikkonna kohta pole just kuigi palju. Vaatamata sellele on tegu suuruselt kolmanda rahvusgrupiga soomlaste ja rootslaste järel.

Kokku osales Soome valimisnimekirjades 164 venekeelset kandidaati. Justnimelt eri nimekirjades, sest nö vanade erakondade esindajad asusid ise juba varakult meelitama oma ridadesse neid, kes võiksid juurde tuua kasvõi veidigi hääli, kõnetades venekeelseid valijaid. Kohalike valimiste reeglite kohaselt omavad hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikud, kui on kohapeal elatud vähemalt kaks aastat.

Peterburi 5 kanali vastavas saates pakuti välja oma nägemus, miks soome poliitikud otsivad tuge venekeelselt elektoraadilt. Reporter laskis kaamerapilgul libiseda nii üle tänapildi kui valimisnimekirjade, kus mõlemas oli näha nö uus-soomlaste tavalisest tunduvalt tumedam nahavärv.

Teisalt kostab aga kohalikke olusid paremini tundva venekeelse kohaliku ajakirjaniku suust ka hoiatavat häält. Nii ütleb Helsinkis ilmuva venekeelse ajalehe Spektr peatoimetaja Eilina Gusatinskaja, et nö vene kaarti käiakse laualt ka Moskva poolelt. Selleks kasutatakse nii nn kaasmaalaste organisatsioone kui ka otseseid Moskvas instrueerimisi.

Lõppkokkuvõtteks polnud aga venekeelne valimiskampaania kuigi edukas. 164 tinglikult venekeelsest kandidaadist osutus valituks vaid neli. Miks tinglikult – paljude puhul pole nende vene taust aimatav ei nimest ega ka keelekasutusest. Nii näitkeks vene piiri lähedal asuvas Joensuus osutus valituks Maria Roivas, kelle valimiseelne enesetutvustus käis lobedas soome keeles ning kes kasutab vene keelt vaid oma teisel pool piiri elavate sugulastega suhtlemiseks. 221 häält saanud Maria oli Roheliste nimekirjas teisel kohal ning osaleb nüüdsest aktiivsemalt oma linna asjades, panustades enim sotsiaalsele ja ökoloogilisele turvalisusele.

Miks see kõik aga üldse meile oluline on? Eks ole ju sügisel meilgi kohalike volikogude valimised tulemas ning ehk tasub midagi põhjanaabrite kogemusest õppida. Mis sest, et nii ajalooliselt taustalt kui praegustelt oludelt on nö vene teema käsitlus kohati kardinaalselt teistsugune.
---
lugu ilmus Postimehes, lugeda saab siit.
---
ekraanitõmmis tehtud siit

Wednesday, April 12, 2017

Разбор полетов: USA "signaalraketid" Süürias ja terror Peterburi metroos


Seekordses saates kõne alla USA "signaalraketid" Süürias ja terror Peterburi metroos

Või siis, nagu ütles saate enda leht: ""Ракетные удары США по Сирии. Бомбардировки в Идлибе с применением химического оружия. Теракт в метро Санкт-Петербурга.

На эти темы рассуждают дипломат Харри Тийдо и эксперт Института внешней политики Кармо Тюйр.

Ведущий – Андриан Череменин."

---

saade järelkuulatav siit

---

pit võetud siit

27. veerandtund väliskommentaatoriga: Peeter Raudsik – Süüria konflikt: vaade Katarist


Veerandtund väliskommentaatoriga: Peeter Raudsik – Süüria konflikt: vaade Katarist. Saatejuht Karmo Tüür

---

– Eestist vaadatuna on Katar üks kauge maanurk, millele on keeruline omistada mingit rolli Süüria konfliktis. Samas vaadates vene erialast kirjandust, peetakse Katari vahel vaata et kõige kurja juureks. Kas ja kuivõrd Kataris endas nähakse enda seotust käimasoleva konfliktiga

– kuidas kohapeale publikum, meedia ja eksperdid reageerisid USA raketirünnakule

– missugusena nähakse Venemaa rolli, kas nö orgaanilise mängurina, kellel on piirkonnas õigustatud huvid?

– rääkides Süürias toimuva tulevikust, siis on alati võimalik rääkida vähemalt kahest versioonist: soovitav ja tõenäoline. missugused need kaks varianti on Katari mätta otsast vaadatuna?

– mõni soovitus Eesti välispoliitika mõtestajatele – millele senisest rohkem tähelepanu pöörata, mida teistmoodi teha?

---

pilt võetud siit

---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Tuesday, April 11, 2017

Reporteritund. Süüria, USA ja Venemaa


"USA president Donald Trump on vähem kui saja päeva jooksul teinud kannapöörde oma kampaania ajal välja käidud Süüria-poliitikas. Möödunud nädalal andis ta käsu Süüria presidendi Bashar al-Assadi (pildil) vägede keemiarünnakule tulega vastata.

Kas tegu on pöördelise sündmusega kuue-aastase konflikti loos? Kuidas suhtub ameeriklaste sekkumisse Moskva?
Kas Assadil on pärast järjekordset keemiarünnakut Damaskuses kohta ühtse Süüria riigi juhina?

Neile küsimustele otsivad vastuseid Venemaa ekspert, Välispoliitika instituudi uurija Karmo Tüür ning arabist ja vabakutseline ajakirjanik Peeter Raudsik.
Saadet juhib Indrek Lepik."

kogu ülalolev tekst, nagu ka ekraanitõmmis, on võetud siit, samast saab ka saadet järelkuulata