Saturday, April 20, 2019

Küsimusi rohkem kui vastuseid

Omamoodi totakas on anda intervjuud EV välispoliitika ja seda enam EV-VF suhete kohta niimoodi, et igat vastust tuleb alustada sõnadega "ma ei tea, aga ..."

Aga just nüüd turgatas pähe üks võimalik seletuskäik. Võib-olla Kaljulaid tegi Putinit? Ehk siis käitus just nii, nagu tavaliselt oodatakse vene poolelt: ootamatult! Lõi Putinit tema oma relvaga, ajades vana luuraja segadusse, pannes sealsed kontorid segaduses otsima seletusi toimuvale?

Igatahes oli Ameerika Hääle vene kontor järjekordne küsija, intervjuud saab lugeda siit.

Friday, April 19, 2019

Presidentide kohtumisest

Visiidipäeva hommikul pidin lausa kahel korral telepurgis käima. Hommikul vara ETV+ jaoks seletama, mis minu meelest visiidi juures valesti on (informatsiooniline vormistus). Õhtul aga Aktuaalses Kaameras seletama, kas nüüd siis ikkagi on mingi läbimurre või ei ole.

Läbimurre see ei ole ning ei saagi olla. Uus lehekülg samuti mitte, pigem uus rida vanal leheküljel. Selle suhte-raamatu põhijoon ei muutu ühest kohtumisest, ükskõik kui viisakas või positiivne pole antud diplomaatilise akti vormistus.

Разбор полётов: uus Araabia kevad?


Venemaa inforuumis kasutatakse terminit: "Новая Арабская весна", rääkides kodusõjast Liibüas, massirahutused Sudaanis ja Alžeerias. 

Kas neid sündmusi seob siis miski või on need eraldiseisvad sündmused? Liibüas eksisteerib lihtsustatult neli jõukeskust, kes omavahel konkureerivad. Sudaanis ajab inimesi tänavale petetud ootuste ja kasvava vaesuse kuhil. Kõike seob ehk kõige enam aga kokku ammune koloniaal-taak teadlikult huupi tõmmatud piiride näol.

Saatejuht oli seekord taas Artut Aukon, ekspertidena ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saadet saab järekuulata siin.

Thursday, April 18, 2019

Kartke häid uudiseid Moskvast


Minu tasuta nõuanne EV Presidendi kantseleile: kartke häid uudiseid.

Puht intellektuaalse mõttemänguna – proovime modelleerida ühte võimalikku arengut.

Oletame et kohtumine EV ja VF presidentide vahel toimub ilusti ja kenasti ära. Kinniste uste taga, kõigi protokolliliste reeglite kohaselt, kus mõlemad pooled käivad läbi hoolega ettevalmistatud ja põhjalikult läbi kaalutud jutupunktid. Pärast seda astuvad kaks presidenti ajakirjanike ette ja esitavad ka seal oma rituaalse soorituse. Viisakalt ja ilma liigsete familiaarsusteta.

Ja siis kas selle pressika käigus või veidi hiljem nt VF välisministeeriumi pressiteatena, või hoopis infolekkena „Kremlile lähedal seisvatele inimestele“ vihjates läbi ajakirjanduse juhtub SEE. See, et antakse teada, et Putin lubas midagi. Ükskõik mida. Piirilepingu peatset ratifitseerimist, Pätsi auraha tagastamist, igakülgset toetust ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme hääletamisel. Absoluutselt pole vahet, mida, aga peamine et jääb kõlama – Kreml tegi hea tahte žesti.

Kas kujutate ette seda konspiroloogilist ventilaatorit, mis hakkab innuka undamise saatel õhku paiskama erinevaid versioone ja teooriaid selle kohta, et mida ikkagi sellel kohtumisel Eesti poolt lubati, missuguseid huve reedeti ja infoplärakaid sildiga „kes ta üleüldse selline on!“?

Kui mina istuksin seal pool idapiiri vastavas kabinetis ja peaksin välja kalkuleerima, kuidas saada sellest kohtumisekesest suurimat kasu, siis ilmselt ühe tulutoovaima käiguna ma teeksin justnimelt seda. Korraldaksin sihukese väikese elegantse info-operatsiooni, külvates kahtlusi ja kõhklusi nii konkreetse sihtriigi niigi lõhestunud ühiskonda kui ka kruusakivikesi Lääne liitluse hammasrataste vahele tervikuna.

Venemaal poleks sellest liigutusest mitte midagi kaotada. Eesti poolel aga tuleks tühja seletamist suure hobusekoorma jagu ning kahtlusi maha ei pese ikkagi. Eriti kui arvestada, missuguse partisanitaktikaga seda kohtumist ette on valmistatud. Kui samasugust vaikimis-meetodit ja info piiskhaaval välja pressimist ka peale kohtumist kasutada, siis on imelihtne see infolahing ette kaotada.
---
lugu ilmus siin

Thursday, April 4, 2019

Разбор полётов: Ukraina ja Brexit

Ukraina presidendivalimiste esimese vooru järel on oodata poliitiliste jõudude ümberrivistumine, omamoodi peaküsimuseks saab see, kas ja keda hakkavad toetama need, kes teise vooru ei pääse.

BREXIT kui üha segasemaks kiskuv protsess on mitmes mõttes EU jaoks olulisem kui Britannia jaoks. Selle käigus toimub suuresti taas- ja ümbermõtestamine, et mida see riikide ühendus või organisatsioon tegelikult tähendab.

Saatejuhiks oli seekord Andrian Tšeremin, ekspertideks aga jätkuvalt Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade tagantjärele kuulatav siit.

Wednesday, April 3, 2019

Moskva visiidist vol 2

Eile, kui polnud veel peaaegu mitte midagi teada, mis Moskvas toimuma hakkab, küsisid kommentaari nii EPL kui Delfi. Kaamera ette tuli minna otse Tartu bussist välja astudes.

Sisuliselt kordasin sama sõnumit mõlemale poole: luues informatsioonilise põhjuse, oleks seda mõistlik see kohe ka endapoolse agendaga täita, vältimaks kuulujuttude ja/või pahatahtliku infomüra levitamist. EPL jutukest näeb siit, 7uudiste lõiku siit.

Jah, nüüd on juba teada, et kohtumine Putiniga on vist juba töös, aga midagi sisulist pole ikka teada antud. Eks tuleb loo edenedes arvata üha veel ja veel :)

Raev kui ressurss


Mitte kunagi varem pole inimkond läbi elanud sellisel määral muudatusi. Muudatused tekitavad aga ebakindlust, ebakindlus tekitab hirmu, hirm aga raevu. Ja seda raevu saab kasutada ressursina, rakendades ta poliitilise võitluse ette.

Toimuvad nihked, mille ulatus, sügavus ja pöördumatus mõjutab igaühe elu, isegi kui konkreetselt eraldivõetud indiviid seda endale ei teadvustagi. Eriti ja eelkõige mõjutavad need nn Vana Maailma ehk Euroopat ja sellest pungunud Uut Maailma ehk Ameerikat.

Ma ei räägi mitte ainult pelgalt tehnoloogilistest muudatustest, millega kaasas käimine muutub üha enamate jaoks ülejõukäivaks ülesandeks. Jah, sellel va tehnoloogial, eriti infotehnloogial on muudatuste võimendamisel üsna oluline roll, kuid see pole niivõrd põhjus, vaid osake protsessist.

Heaolu muudab haavatavaks
Isegi viimatiste Euroopa kodusõdade ajal – mida me oma suurelisuses nimetame Maailmasõdadeks (nagu tabavalt sõnastas Sven Sakkov) – ei olnud tegelikult muudatused nii drastilised. Lõppes sõda ja hakati taastama tavapärast maailma.

Aga selle taastamise käigus ja ajal pandi idanema uute muudatuste seemned. II Maailmasõja järel sündima hakanud ühtse Euroopa idee avas selle kontinendi sootuks uutele tuultele. Muutustest sündinud avatud turvaline heaolu muutis meid aga ka ühtlasi magnetiks kõigile neile, kes ei ela samasugustes oludes.

Üks muudatus, mis kõige muu hulgas on toimunud, on ka eliidi teisenemine. Kui veel mõni aeg tagasi määras eliidi hulka kuulumise kas sünnipära, hea haridus või vähemalt kõrge ametikoht, siis nüüd satuvad eliidiks need, kes suudavad üha kiiremate muudatustega piisavalt edukalt kohaneda ja need enda kasuks käänata.

Kohanejad ja need teised
Kohanejate suhtarv inimkonnast on ilmselt jääv suurus. Kuid kuna inimkonna arvukus on viimaste aastasadade jooksul püstloodis üles kihutanud, saades tuge tehnoloogilistest uuendustest, siis on mittekohanejate absoluutarv suurenud. Mittekohanejate rahulolematus on üdini mõistetav, kuid selle teisenemine raevuks on osaliselt põhjustatud ka eliidi hulka sattunute oskamatusest enda rolliga toime tulla.

Üldjoontes on lugu sama vana kui inimkond. Muudatused toimuvad aegade algusest saadik, muidu poleks me ellu jäänud. Kuid neid on alati tasakaalustanud vastuseis muudatustele – ka ilma selleta poleks me ellu jäänud. Need kaks alget peavad üksteist tasakaalus hoidma, aga pendel ei saa iial pikalt ühte serva kinni jääda.

Progressi ja alahoidlikkuse usud on mõlemad omamoodi äärmused. Eeldus, et muutumine ja avatus ning edenemine on sünonüümid, et kogu aeg saab olla ainult parem ja suurem ja ilusam, on samasugune religioosne palang kui suletuse usukuulutus. Et justkui saaks müüride ja eitamise kaudu kõik maailma hädad endast eemal hoida, ka see mõttekäik põhineb ainult usul ja on kurt vastuargumentidele.

Raev on rammus pinnas. Oleks imelik, kui seda nö maasvedelevat ressurssi ära ei kasutataks. Pikka aega liberaalses nurgas püsinud pendel peab lihtsalt loodusjõu otsustavusega konservatiivsesse nurka suunduma. Küsimus on vaid selles, kui suure raksumisega see käib ja kas suudetakse ära hoida raevu verisemaid pritsmeid.

---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis