Tuesday, July 30, 2019

Kiiev libises lõksust


Ukrainal õnnestus elegantselt välja astuda lõksust, mille Venemaa talle seadis. Tõsi küll, see kõik on vaid allakirjutanu oletus, lõhnates nagu spioonifilmi süžee või muidu konspiroloogia, aga see seletaks asju.

Alustuseks tuletan meelde, et Venemaal on praegu võimul endise KGB kasvandikud. Kui see kontor milleski osav oli, siis nn dvuh-hodovka’de ehk kahekäiguliste erioperatsioonide plaanimises ja elluviimises. Eesmärgiga panna töötlemisele kuuluv isend tegema midagi, mida ta ehk muidu ei teeks, aga mis on KGB’le kasulik.

Kõik need, kes räägivad nö mnogohodovka’dest ehk siis juba keerulisematest operatsioonidest, ajavad enamasti pada, selliseid skeeme aretatakse filmides. Kaugemale kui kaks käiku on sisuliselt üsna kasutu planeerida, sest päris elu oli liiga keeruline isegi nõuka-ajastul. Aga mitte sellest pole täna jutt.

Vahetuskauba loomine
Järgmiseks joonistan üsna laiade pintslitõmmetega hetkel kõne all oleva pildi. Venemaal on peatselt vaja vabastada kinnipeetud Ukraina meremehed, kuid ta soovib seda teha loomulikult oma nägu säilitades. Kuidas seda teha? Aga kõige lihtsam oleks vahetada nad nö võrdväärse kauba vastu välja.

Ehk siis nüüd on vastavate seltsimeeste laual ülesanne toota vahetuskaup. Tekitada olukord, kus Ukraina käes oleks samamoodi Venemaa alus ja mehed. Ehk siis panna Ukraina samamoodi laevu kaaperdama. Meeldiva boonusena saab seeläbi ühtlasi näidata, et Ukraina on samasugune kaabakas ning laevade/meremeeste ülelöömises pole midagi eriskummalist. Noh umbes nagu Krimmi kaaperdamiseski. Et noh nii see värk käibki.

Kuidas siis luua olukord, et Kiiev neelaks alla konksu ja arestiks Venemaa laeva koos meestega? Aga imelihtne – võtta kasutusele seesama tanker, millega blokeeriti Kertši väin möödunud aasta oktoobris ning mille abil aeti kotti Ukraina alused. Kuna on teada, et Ukraina kohtu otsusega on see tanker kuulutatud asitõendiks ja arestimisele kuuluvaks, siis edasine peaks olema juba tehnika küsimus.

Ümbernimetatud Trooja hobune
Kuidas aga tagada, et Kiiev ei saaks aru, et tema hoovile proovitakse veeretada Trooja hobust? Tuleb siis lisada väike varje-trikk, mis tekitaks Ukraina julgeolekumeestes vahvat elevust stiilis „näe, me hammustasime pettuse läbi ja saame soovitud laeva kätte!“

Nii vahetaski tanker omanikku ja nimetust, mis on üsna tüüpiline juhul, kui üritatakse aluse ajalugu „puhtaks pesta“. Juhul kui vana omanik oleks vana nime all selle laeva otse ukrainlaste kätte lükanud, oleks lõks liiga ilmne olnud, nüüd aga võis oodata, et Ukraina julgeolekujõud kasseerivad töövõidu sisse, võtavad laeva ja meeskonna kinni ning avaldavad ise soovi teha vahetuskaupa.

Ukraina tegi nüüd aga midagi ootamatut. Asitõendina tagaotsitavaks kuulutatud laev küll võeti hoiule, kuid ... meeskond lasti kiirkorras koju minna. Ehk siis – Venemaa üritas Ukrainat panna oma mängureegleid järgides valeturakat mängima, kuid Ukraina ... käitus nagu aumees.

Ootamatuse efekt
Juhul kui Kiiev oleks käitunud nii nagu temalt oodati, kasutades tankeri meeskonda vahetuskaubana, oleks mõlemad pooled näinud välja lontrustena, ainult et Kiiev oleks olnud nii ehk naa nirumas olukorras – selles mängus on jäme ots Mosva käes.

Et aga Kiiev (võimalik et juhuslikult) käitus õigusriigina, siis keeras ta Moskva plaanid pea peale. Aga selge on see, et ega Venemaa ei jäta. Ta on harjunud nn lähivälismaale oma mängureegleid peale suruma ja tegema nägu et karistused teda ei morjenda. Nii et küllap tuleb ka järgmine samm.

Muidugi, võimalik et ma mõtlen ka asju üle. Võimalik, et polnud mingit Moskva lõksu ja Kiievi härrasmehelikku vastukäiku. Võtke seda kui kerget suvist mõttemängu. Või siis mitte.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Tuesday, July 23, 2019

Ukraina parlamendivalimistest kolm intervjuud

Ukraina parlamendivalimiste lõplikud tulemused pole veel teada, kuid igatahes on selge, et riigi uus president Zelenski sai nüüd ka parlamendivalimistel rahva toetuse.

TV3 Seitsmesed uudised küsisid: kas see võiks kaasa tuua mingeid muudatusi Ukraina-Venemaa suhetes? Ausalt öeldes ei paista siit küll midagi head - sest mis oleks see, mida Ukraina uus juht-meeskond saaks teha sellist, mida Venemaa tajuks kui positiivse reageerimise väärilist? Uudislõik järelvaadatav siit.

Kanal 2 tundis huvi, et millega peab uus valitsus kõigepealt tegelema? Tegelema peab ta kahe sõjaga - kineetiline Donbassis ja majanduslik korruptsiooniga - kuid keskmine valija tegelikult soovib lihtsalt ja kohe paremini elama hakata. Kuulata saab siit (alates 19:20)

Midagi sai räägitud ka venekeelse Raadio4 tarvis, aga nagu ikka, neil antud lühemad intervjuud kaovad kuhugi mutiauku.

Sunday, July 14, 2019

Gruusiast Välismäärajas

Vaatamate tehnilistele viperustele sai eile räägitud Gruusiast, eelkõige selle riigi suhete kontekstis Venemaaga.

Peale seda kui Šaakašvili võttis edukalt kontrolli alla Adžaaria ning asusu oma riiki munsterdama Lääne klubidesse, ilmusid välja vene tankid ja Ivanišvili. Siin ei pruugi olla mingit põhjuslikku seost, kuid igatahes on nüüdseks ülejäänud kaks separatistlikku regiooni Venemaa poolt okupeeritud (ehkki vormistatud nö omaette riikidena) ja riiki libisemas oma arenguteel tagasi.

Igatahes suurim paradoks seisneb selles, et Venemaal on Gruusiat rohkem vaja kui Gruusial Venemaad. Gruusia jaoks on Venemaa oluline majandus-partner ning sellest ilmajäämine oleks valus, kuid tehtav. Venemaa ei saa aga oma suur-riiklikke mänge regioonis laiemalt mängida ilma Gruusiata.

Saade on järelkuulatav siit.
---
Gruusia kui transiidimaa asendit iseloomustav skeem on võetud siit.

Thursday, July 4, 2019

Liberalism ei sure, kuna konservatiivid ei lase


Vladimir Putini sõnad selle kohta, et liberalism on nüüdseks tõestanud oma elujõuetust, käivitasid taas lõputuna näiva, kuid siiski jätkuvalt olulise dialoogi. On’s ta surnud, see va liberalismus?

Liberalism ei sure, kuna konservatiivid ei lase tal surra. Need on nagu igavesed antipoodid, mis kasvavad välja üksteisest. Mida tugevamalt löövad end konservatiivse mõtte järgijateks nimetajad liberalismi matusekella, seda tugevamaks muutub teise mõttekoolkonna pooldajate võitlustahe.

Pole üldse oluline, kumba mõttelaadi paremaks pidada. Kuid oluline on mõista, et igasugune idee võib muutuda mürgiks, kui teda ülemäära doseerida. Äärmusliberaalsus on sama hukutav kui äärmuskonservatiivsus. Ei totaalse avatuse ega totaalse suletuse õhustikus pole võimalik pikalt elus püsida.

Putini vs Trump
Miks oli üldse oluline alustada seda artiklit viitega Putini intervjuule? Hiljutine G20 kohtumine näitas taas, kui oluline on Venemaa presidendi jaoks olemine ühel pildil, ühel leheküljel, ühe läbirääkimislaua taga USA presidendiga.

Kuna Donlad Trump on tõusnud liberalismi vastu võitlejate käilakujuks, siis üritab Vladimir Putin ka siin mahtuda samale pildile. Vana kagebiidina ta teab hästi, kui oluline on sobituda protsessidega ning et tunduvalt lihtsam on kasutada olemasolevaid trende kui luua uusi.

Putin ja Trump mõlemad räägivad maailmaga anitliberaalses keeles, mh majanduspiirangute kaudu. Tõsi küll, motiivistik sellise tegevuse taga võib olla äärmiselt erinev, kuid kasutavad vahendid on siiski sarnased.

G20 näitlik õppetund
Muuseas ka kogu G20 summit on hea näide sellest kuidas konservatiivne vs liberaalne idee omavahel mõõtu võtavad. Kui USA koos Hiina ja Venemaaga mahuvad tinglikult ühte, majanduspiirangute koolkonna paati, siis Euroopa Liit üritab sellele vastu panna oma liberaalset laevastikku.

Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika riigid leppisid kokku liikumise ühise vabakaubandustsooni poole. See ja teised EL poolt sõlmitud vabakaubanduslepped muudavad Euroopaga ühinenud turu maailma suurimaks. Vana Euroopa võib olla küll väsinud, kuid oma ostujõus siiani atraktiivne ja seeläbi maailma majandusreeglite teemalises vaidluses oluline tegija.

Kogu lõppenud summit oligi aga vastuolude tippkohtumine. Vastuolud nii kliima-alase kui vabakaubanduse teemalise maailmanägemuse ümber on laias laastus taandatav selle artikli põhiväite juurde.

Liberaalsus ja konservatiivsus on omavahel tasakaalustavad jõud. Umbes nagu hapnik ja lämmastik meid ümbritsevas õhus. Eraldivõetuna pole nad kumbki eluks sobilikud, kuid mõistlikus kombinatsioonis tagavad eluspüsi.

---

lugu ilmus siin

Wednesday, July 3, 2019

G-20 summit: suur vastasseis

Vene meedia vaatetornist kirjeldatuna oli kogu ülejäänud tippkohtumi vaid raamistik Putin-Trump kahepoolsele kohtumisele. Mida taoline sõprus tähendab ja kui tõsiselt seda võtta?

Kõigest sellest sai räägitud R4 jaoks antud intervjuus, mida saab järelkuulata siit.

---

pilt võetud siit

Monday, July 1, 2019

Välismäärajas ENPA'st ja Gruusiast

ENPA kui täheühend oli siiani eestikeelsele publikule laiemalt üsna võõras. Nii oleks ilmselt selliseks jäänudki, seda enam et a) kõikvõimalikke parlamentaarseid assambleesid on paganama palju ja b) Euroopa Nõukogu kui organisatsioon jääb enamasti nähtamatuks ja arusaamatuks. Ahjaa, ning c) hiljemloodud Euroopa Liit võttis kasutusele Euroopa Nõukogu sümboolika (lipp ja hümn), mis ei tee nende eristamist karvavõrdki lihtsamaks.

Tänu Venemaa ponnistustele on aga Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee* muutunud taas kõneväärseks. Paraku häbiväärses võtmes. Mis tõenäoliselt ongi Moskva eesmärk, näidata kõike "euroopalikku" millegi (põhi-)mõttelagedana.

Teise teemana jõudsime põgusalt kajastada ka Gruusias toimuvaid rahutusi.

Omamoodi huvitav on see, et Venemaa meediapildis kasutatakse mõlemast protsessist rääkides tavaliselt rohkem nende lemmiksõna "russofoobia".

Stuudios olid saatejuht Erki Bahovski, kõnelejateks Eerik-Niiles Kross. Saade järelkuulatav siit.

---
* (47 Euroopa riiki ühendava organisatsiooni parlamentide esindus, mitte segamini ajada hiljem moodustatud ja teisesisulise 28 riiki ühendava Euroopa Liiduga, mille juures tegutseb Europarlament)