Wednesday, September 30, 2015

Vene vägedest Süürias Kuku raadiole

Venemaa on nüüd ametlikult Süürias oma vägedega kohal. Tegelikkuses pole ta sealt kunagi lahkunudki, ehkki tuleb tunnistada et vahepeal oli see kohalolek minimaalne ja räägiti ka lõpetamisest. Aga nüüd ollaks demonstratiivselt tagasi.

Mis, miks ja kuidas, sellest sai räägitud Kuku raadiole, intervjuu kuulatav siit.

-----------
pilt võetud siit

Venemaa rollist Süürias

ÜRO's peetud kõne ja Süüria kriis on tõstnud Vladimir Putini taas ajalehtede pealkirjadesse.


Eile sai sel teemal räägitud Vikerraadio Uudis+ eetris (kuulatav siit) ja täna hommikul Terevisioonis (vaadatav siin vahemikus 01:45-01:53).

Lühidalt mõned teesid:

---------------

* 10 kuud tagasi G20 tippkohtumisel Austraalias oli Putin nagu persona non grata. Keegi suurriikide juhtidest ei tahtnud temaga kohtuda. Nüüd ÜRO Peaassambleel on kõigil huvi Putini vastu. Sest rahu Süürias ja võitlust ISISe vastu ei saa ilma Venemaata. Mis see siis on? Business as usual või kuskil edu saavutamiseks tuleb leppida järeleandmistega mujal?

Tuleb tunnistada ete Venemaa on edukalt kasutanud nö väljapressimistaktikat Lääne suhtes. Või õigem oleks isegi öelda „sissepressimis-taktikat“, sest Venemaa on ennast Lähis-Ida’ toimuvasse protsessi edukalt sisse pressinud, muutes ennast oluliseks osalejaks. Mingil määral meenutab see Vene dessanti Prištinasse 1999.a, kui Venemaa muutus korraga (vähemalt hetkeks) osaliseks Kosovos toimuvas.

Väita aga, et ilma Venemaata on rahu saavutamine Süürias võimatu – noh see on pisut kunstlik. Rahu selles piirkonnas on nii ehk naa väga ajutine nähtus. Venemaa kasutab lihtsalt väga lihtsalt kahte momenti: retoorilist väidet et legitiimset valitsejat ei tohi kukutada (maailma ajalugu seda väidet ei kinnita) ning et Süüria praeguse presidendi Assadi väed on ainsad mis suudavad IS-nimelise terroriorganisatsiooni vastu võidelda. Viimane väide vastab tõele ainult osaliselt, sest Assad on ühtlasi ka põhjus, miks nn Islalmiriik üldse sealkandis laamendab.

* Obama mainis oma kõnes ikkagi Ukraina ära. Kuidas, millisena Sina näed sellises olukorras USA-Venemaa koostööd Süürias? Putini ja Obama nägemus Assadi režiimile, vähemalt sõnades, on kardinaalselt erinevad.

USA-Venemaa avalikku koostööd Süürias on pisut keeruline ette kujutada. Asi selles et pooled on diametraalselt erineval seisukohal. USA nägemuses peab Süüria praegune president ametist lahkuma, kuna ta sõdib omaenda rahva vastu. Venemaa arvates peab Assad aga jätkama, kuna ta on a) seaduslik valitseja ja b) terrori ohjeldaja.

Selline avalik vastasseis pole aga kunagi olnud takistuseks sisulisele koostööle. Moskva oli üks NATO manajaid Afganistaani-kampaania ajal, kuigi tegelikkuses toimus koostöö nii mis mühises (avalikkusele on teada Venemaa toetus NATO’le vähemalt logistika valdkonnas).

* Putini kõne. Kuidas hindad? Loodeti enamat.
Kui vaadata kõne ülesehitust puhtalt ülesehituslikult, siis tuleb öelda: „hästi tehtud!“ Esines nii kriitika teiste suhtes („Kas te ise saate aru, mis te olete korda saatnud“) kui ka ettepanek olukorrast väljatulemiseks (laialdase terrori-vastase koalitsiooni moodustamine). Kui aga vaadata sisu, siis teistsugune pilt. Nn uue „hitlerivastase“ koalitsiooni moodustamine on moodustamine, kui USA näeb „hitlerina“ Assadi, Moskva peab Assadi aga päästjaks ja seega koalitsiooni osaks või vähemalt liitlaseks.

* Venemaa viimaste kuude välispoliitika: jõulisem tegutsemine Süürias, Assadi režiimi toetamine; vaiksem, tagasihoidlikum tegutsemine Ida-Ukrainas. Mida näitab?

Eks see on üks levinumaid läbirääkimis-taktikaid, et mitte öelda väljapressimis-taktikaid, nimelt hea ja halva võmmi mängimine. Kord näidatakse hambaid, siis naeratatakse. Kogu arvestus läheb sellele et teine osapool on valmis naeratava (endale kasulikuma) näo nimel unustama kõike halba. Ehk siis antud hetkel ISIS’e vastase võitlemise nimel leppima Ukrainas toimuvaga kui nö paratamatu kaasneva halvaga.

Teine võimalik seletus – Moskval ei jätku ressursse kahel rindel sõdimiseks. Paisates vägesid ja ressursse Süüriasse peab ta järsult kahaneva eelarve tingimustes kokku hoidma Ukrainas toimetamise arvelt.

-------------
pilt võetud siit

Tuesday, September 29, 2015

Teatraliseeritud signaal ei muuda suurt pilti



Eston Kohveri vahetus Aleksei Dresseni vastu oli mõõdukalt teatraliseeritud akt, mille eesmärgiks oli saata signaale.

Eriteenistused peaksid tavapäraselt tegutsema vaikselt, ilma suurem meediakärata, asetades märkega "salajane" kirjatud aruandeid vaid väheste väljavalitute laudadele. Seekord toimus aga kõik vastupidi, nii kinnivõtmine kui eriti vabastamine viidi läbi sisuliselt online-režiimis. Miks?

Esiteks sissepoole saadetud sõnum. Venemaa luure- ja vastuluurega tegelevate ametkondade jaoks oli tegemist suurepärase näidismaterjaliga, millel saab olema oma koht nii uute agentide värbamises kui koolitamises. Eriti oluline on siinkohal värbamise aspekt - sel moel õnnestus näidata et "meie omasid ei jäta!" See, et tegelikult istub teisi kinnikukkunud agente veel türmis, pole hetkel oluline. Loodi kuvand, filmiklassikaga haakuv süžee ja see on kõva sõna.

Teine, mitte vähem oluline signaal on nö kahetise otstarbega. Nii sisse- kui väljapoole anti teada, et Venemaa julgeolekuorganid on piisavalt otsusekindlad, et viia vajadusel läbi operatsioon ka väljaspool oma territooriumi. Ma arvan et neid, kes siiralt usuvad Vene poole ametlikku versiooni, nagu oleks "vaenulik välisagent" roninud pistoleti ja rahanutsakuga üle piiri, on väga vähe.

Kolmas signaal on suunatud puhtalt väljapoole. EL ja NATO riigi ohvitseri vabastamine asetub ühte ritta teiste märgikestega, mis peaks kildhaaval näitama Kremli nö mõistlikku, inimlikku palet. Oskust vajaduse korral korral mängida "head politseinikku." Üldiselt jäisete suhete taustal võib Kreml kindel olla, et väiksemgi soojenemise märk leiab Läänes kümneid või isegi sadu vastuvõtlikke südameid, kes kiirustavad rääkima vajadusest siluda suhteid ja pöörduda tagasi "business as usual" olukorra juurde.

Lõpetuseks tuleks aga meelde tuletada, et ei Eston Kohveri vabastamine, välisministrite kohtumine, Vladimir Putini intervjuu "60 minutile" või kõne ÜRO's ei muuda ära erinevusi meie tegelikes pikaajalistes huvides. Moskva jääb loomuldasa vaatama ümbritsevat maailma läbi oma rahvuslike huvide prisma, mida kujundab hetkel suuresti nn kollektiivne Putin.

------------------
kommentaar kirjutatud Delfi palvel, lugu ilmus siin
------------------
pilt võetud siit

Monday, September 28, 2015

Kaljurand & Lavrov kohtumisest

Reporter küsis, et kas Eesti ja Venemaa välisministrite kohtumisest saab teha mingeid järeldusi ja mis teemad olid laual. Kummalisevõitu lisaküsimusena - kas nüüd võivad mõlema poole parlamendid jõuda ka piirileppe ratifitseerimiseni.

Uudislõigu jupikest saab näha siit.

-----------
pilt võetud siit

Sunday, September 27, 2015

Kohver / Dressen vahetus


Eks kõneainet jätku sel teemal kauemaks ning see nimepaar läheb ilmselgelt (vähemalt Eesti) eriteenistuste ajalukku.

Esimese hooga sai antud kommentaar ERR venekeelsele portaalile, raadiojaamale Echo Moskvõ (audiofaili ei õnnestunud leida) ning ETV Aktuaalsele Kaamerale.

Põhiteesid: esiteks - vahetus kui selline oli ootuspärane; teiseks - ajastus on ilmselt seotud mitte EV-VF suhetega, vaid suurema pildiga; kolmandaks - laias laastus ei muuda see EV-VF suhetes midagi.

----------
pilt võetud siit


Thursday, September 24, 2015

Kolm kuuma küsimust seoses põgeniketulvaga


Õhk on paks emotsioonidest, väljaütlemata hirmudest ja –öeldud süüdistustest. Nagu enamasti kipub emotsionaalsetel hetkedel ratsionaalne mõistus alla andma. Seetõttu soovitan kuumemate teemade puhul kolm korda sisse-välja hingata ja vaadata laiemat pilti, universaalseid käitumismustreid.

Miks nad kõik siia tulevad?

Kõige tihedamalt esinev küsimus: misasja nad kõik siia ronivad? KÕIK? Tõsiselt või?

Põgenike puhul toimib universaalne käitumismuster. 90-95% kodust lahkujatest jääb kuhugi lähipiirkonda, enamasti mõnesaja kilomeetri raadiusse. Kaugemale minekuks ei jätku enamasti jõudu ja tagasi koju ju tahaks ka minna niipea kui võmalik. Enesealalhoiu instinkt sunnib klammerduma tuntu külge, olgu selleks kasvõi tuntud oht (võrdle topeltohtliku tundmatu ohuga).

Süüriast näiteks on u 4 miljonit lahkunud naaberriiki Türki, Euroopasse jõuab neid seni ikkagi vaid (kümnete) tuhandete kaupa. Ida-Ukraina sõjapiirkonnast on lahkunud u 1,5 mln in, ka sealt laekub enamik naabruskonda Venemaale või Ukrainasse, Euroopa Liidu riikidesse satuvad vaid mõned tuhanded.

Miks tulevad noored mehed?

Miks on tulijad peamiselt noored mehed, kes peaks oma kodu eest võitlema?

Korduvalt rottide peal läbi viidud katsed näitavad, et noored isasloomad on kõige mobiilsem ja riskialtim rühm populatsioonist. Isegi täiusliku rahu ja külluse korral on neil vaja lahkuda teadaolevast paradiisist ja minna otsima kurat teab mida. Sõjakoldest lahkumine on veelgi lihtsam. Mitte iga noor isasloom pole võitleja, kuid enamik on avastaja hingega. (Andku rotid andeks et ma neid inimestega võrdlen).

Kui paljud meie netiplärtsujatest on kindlad, et nad on valmis segases usu- ja hõimusõjas poolt valima ja relva haarama? Tegelikult ka seda tegema, mitte kommentaariumis endale rinnale kõmistama?

Miks nad on ... sellised?

Miks nad on nii agressiivsed/tänamatud/väljakutsuvad?

Esiteks – tegemist on oma kodust lahkuma sunnitud inimestega, kelle olevik on üks suur väljakutse ja tulevik on veel suurem küsimärk. Ebakindlus ja hirm sünnitavad kaitsereaktsiooni – ärpleva agressiooni. Nurkaaetud roti fenomeni mäletate?

Liitke siia juurde eelmises punktis kirjeldatud noore isaslooma käitumine. Ka meie enda kohalikud sama alarühma esindajad on tihtipeale ebaadekvaatsed. Kultuurikonflikt ainult võimedab säärast olekut/tajuhäiret.

Kodust kaugele jõuavad enamasti kõige visamad, suutlikumad, ennast kehtestavamad isendid. Mismõttes te ootate (isegi heas mõttes) aktiiv-agressiivselt tegelaselt vaikset ja allaheitlikku käitumist?

Lõpetuseks

Eestlased ei lahkunud mõni sajand tagasi Vene imeeriumi lõunapiirkondadesse omal ajal hea elu eest põgenedes, vaid seda otsides. Iirlased pagesid Ameerikasse tapva näljahäda eest. Näiteid on lõputult. Häid näiteid väga vähe. See, mis juhtus Ameerikaga suure rände järel – on see hea või halb näide?

Seista rind kummis piirile ja öelda et siia valda/riiki/Euroopasse ei tule mitte üks immigrant – see on lollus. Ränne on paratamatus ja populatsiooni säilimise seisukohalt hädavajalik.

Kuid sama suur lollus on tervitada kõiki kontrollimatult sissevalgujaid lillede ja lipukestega. Kui selle rüseluse käigus me laseme hävida selle, mille pärast siia tahetakse tulla – ehk siis turvaline õigusriik – siis on kaotajaks kõik, nii olijad kui tulijad.

------------
pilt võetud siit

Sunday, September 20, 2015

Разбор полётов: ISIS

Mis on vahet AlQuaeda ja ISISe vahel, miks viimane näib olevat edukam? Miks voolab sellesse ülivägivaldsesse organisatsiooni nii palju vabatahtlikke sõdijaid? Mis on see lihtne ja atraktiivne (nostalgiline) idee, mis toimib ühendajana?

Teisest küljest - ühe terroristliku ühenduse vastu peaks olema ju lihtne kokku panna koalitsiooni. Mis on aga selle sisemiste vastuolude põhjused? Missugune roll on kohalike suurtegijatel nagu Iraan või kasvõi Iisrael. Aga Venemaa osa kogu protsessis?

Tallinna stuudios saatejuht Artur Aukon, Varssavist Skype teel Harri Tiido, Tartu stuudios Karmo Tüür.

Saadet saab kuulata siit.

------------

pilt võetud siit

Sunday, September 6, 2015

Разбор полётов: Ukraina ja pagulased

Hooaja avasaates sai vaadeldud seda, et mis on suve jooksul muutunud Ukrainas. Lähenemas on kohalikud valimised, kuid kas ja kuidas neid õnnestub läbi viia segase seisuga piirkondades. Mida räägib see pealtnäha väikese sündmuse korraldus, kes kontrollib olukorda ja kes peab kogu mängu eest maksma.

Teise teemana ülimalt päevakajaline pagulaste probleem. See on teema, mille puhul ilmnevad eriti teravalt Euroopa riikide erinevad huvid. See puudutab muuseas ka Ukrainat, kus on konfliktipiirkonnast lahkunud u 1,5 mln in.

Saadet juhib sel aastal Artur Aukon, ekspertidena Tartu stuudios Karmo Tüür ja Varssavist Skype teel Harri Tiido.

Saadet saab järelkuulata siit.

--------------
pilt võetud siit

Wednesday, September 2, 2015

Piiritarast Ameerika Häälele


Venemaal tekitas iroonilist ärevust Balti riikide plaan rajada nende idapiirile tara. Mh peeti vajalikuks öelda, et ega Vene tanke see kinni ei pea. Venekeelne Ameerika Hääl pidas mõistlikuks uurida Eesti ja Läti ekspertide käest, millega siiski tegu on ja kas tõesti on tegu Venemaa vastu suunatud aktsiooniga ning tankikindla betoonaiaga.

Tegemist on siiski mitte ainult Eesti-Vene piiriga, vaid Euroopa Liidu ja NATO välispiiriga, mille kindlustamise vajaduses pole kellelgi erilisi kahtlusi. Küsimus on ainult selles, et mida ja kui palju on vaja teha, kaitsmaks end erinevate ohtude eest alates seakatku levikust kuni illegaalse migratsioonini.

Eesti poolt jagasid seletust Karmo Tüür ja Kalev Stoicescu, Lätist Janis Urbanovitš ja Lolita Čigāne.

Lugu ennast saab lugeda siit.

-----------

lihtsalt lisamärkusena - väidetavalt on Venemaa ise rajamas sarnast tara Ukraina piirile

-----------
pilt võetud siit