Venemaa probleem 2024

Vladimir Putini praeguse ametiaja peamine ülesanne on välja mõelda see, et kuidas jääda võimule, lahkudes presidendiametist. Vastavates ringkondades „probleem 2024“ nime all tuntud ülesanne koonseb kahest muutujast: kuidas säilitada putinistlik valitsemismudel peale seda kui aastal 2024 lõppeb põhiseaduse kohaselt tema presidentuur.

Üks võimalus on sooritada nö tehnokraatlik siire, mille mudeli väljatöötajateks peetakse praegu presidendi administratsiooni juhi ametis olevat Anton Vainot ja tema esimest asetäitjat Sergei Kirienkot.

Need ja muud siinses artiklis toodud mõtted pärinevad Moskvas tegutseva Carnegie mõttekoja hiljutisest uuringus Venemaa (majandus-)eliidi hulgas. Selle uuringu aruande 20-leheküljeline aruanne on niivõrd põnev lugemine, et vääriks lausa täistekstina eestindamist, kuid annan siinkohal lühiülevaate.

Poliitiline mudel
Niisiis, uuringu „Putini „lapsed“: kes hakkab juhtima Venemaad peale 2024.a“ kohaselt on Venemaa ühiskondlikus arvamuses juurdnud tees „kes siis veel, kui mitte Putin“. 20 aastat tagasi võimule toodud Putini ajal on juurdunud omamoodi uus ideoloogia, riiklik identiteet, mille ümber koonduvad nii massid kui eliit.

Selles identiteedis segunevad konservatiivsed väärtused, imperiaalne eneseteadvus, militariseeritus, läänevastastus ja kõike seda ning kogu rahvast siduv mütologiseeritud ettekujutus nn Suurest Isamaasõjast (Teise Maailmasõja sellest osast, millest Venemaale meeldib rääkida – KT).

Poliitilise mudeli põhisisuks on poliitilise konkurentsi puudumine ja uue administraatorite kohordi kasvatamine, kes siis võiksi nö Putini põlvkonnana riigi üle võtta. Nende „ametnike 2.0“ funktsioon on jätkata senise majanduspoliitilise mudeli elluviimist, vältimaks muutusi. Vastavate koolituste konveier on käivitatud ja tulemusena peaks tekkima efektiivsed, ambitsioonitud ja kiirelt omavahel vahetatavad etturid.

Majandusmudel
Venemaa majanduses on riik muutunud absoluutseks dominandiks, allutades kõik vähegi olulise kas otseselt või kaudselt, läbi suunatud riigihangete süsteemi.

See aga tähendab, et nn rendimajanduse osakaal on u 70% (rendimajandus kui kõik see, mida süsteemi loal võib ajutiselt kasutada konkreetne inimene/ettevõte), samas kui sisuliselt globaalselt konkurentsivõimelise majanduse osakaal on vaid 2-3%. Sinna vahele jääb kohalik, vähetähtis majandustegevus, millel lastakse tegutseda seni, kuni ta pole muutunud piisavalt oluliseks.

Klannilise olemusega majandusmudeli (kus nt olulised pangad, riigiettevõtted jms antakse juhtida vajalike inimeste poegadele jne) peamine probleem on aga igasuguse innovatsiooni tapmine. Sisuliselt rentnikuks-bürokraadiks taandatud majandusjuhi ainus mure on piisavalt hästi vormistatud aruandlus, vältimaks jamasid.

Eliidi kuhtumine
Venemaa eliidi olukorra kirjeldamiseks kasutavad Moskva tunnustatud mõttekoja tegelased pisut üllatuslikult Pihkva tuntuima opositsioonilise tegelase, korduvalt ka Eestis esinenud Lev Šlošbergi sõnu, mis lühidalt kõlavad nii: „Eliit peaks olema ühiskonna avangard, julgem ja avatum. Praegune eliidi nime kandev seltskond on aga midagi häbiväärset, kes on oma hinge müünud hüvede eest“

Praeguse eliidi keskmine esindaja käitub kui „pisike Putin“, vaadates ringi ja mõeldes, et „mida teeks minu olukorras Putin“. Kui Dmitri Medvedevi ümber hakkas moodustuma nö moderniseerumise koalitsioon, siis praegust võimu ümber koonduvat seltskonda võiks nimetada stagnatsiooni koalitsiooniks.

Kõik nad valmistuvad selles mõttes aastaks 2024, et soovivad leida mooduse kohaneda ja ellu jääda, mitte hellitades lootusi positiivsetele muutustele. Oma perekonda soovitakse võimalusel viia kuhugi välismaale, lootes ise jätkata kätteõpitud võimaluste ärakasutamist.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Venemaast Välistunnis

Nohuse häälega sai räägitud Venemaa praeguse presidendi viitsimatusest tegeleda sedasorti asjadega, mis enam pole tema jaoks huvitavad. Küll aga huvitab teda väga, mis saab edasi temast ja/või tema mantlipärijast.

Võimu üleandmise erioperatsioon on toimumas kõigi KGB tavade kohaselt. Selles organisatsioonis töötamine on jätnud oma sügava jälje Putini tegutsemisele ning annab meile ka võtme tema tõlgendamisele. Mh ka selle tõlgendamisele, mida peetakse silmas, kui räägitakse stabiilsusest Venemaal ja kaosest mujal maailmas, Ukrainast, Süüriast, Hiinast jne.

Saatejuhi viimane küsimus pani mind hetkeks mõtlema, et mis siis on järgi Putini-eelsest Venemaast. Aga mulle näib, et peamisena on siiani alles suur-riiklik mentaalsus, nii nagu see oli ennem ja saab olema ka peale Putinit.

Saadet saab järelkuulata siit (alates 23:30)

---

pilt võetud siit

Käsklus "suu kinni" on parlamendisaalis lubamatu!

Pole üleüldse vahet, missugusest konkreetsest riigist, erakonnast või ministrist me räägime. See pole lihtsalt aktsepteeritav.

On olemas kümneid muid võimalusi ennast kehtestada, alates elementaarselt viisakatest väljenditest "palun lubage mu lõpetada" kuni lihtsalt tuima ülerääkimiseni/hääletõstmiseni, aga käsklus "suu kinni" parlamendisaalis, saati veel täidesaatjalt seadusandjale - see on lihtsalt lubamatu!

Juhul kui me soovime, et parlamentaarse demokraatia põhimõtted kestaks, siis peab selline demarš saama vastulöögi. Elementaarne oleks riigikogu spiikri sekkumine, kas koheselt või kasvõi tagantjärele.

Kordan, siin pole olulised isiku- või partei- ega isegui riiginimed. Parlament peab oma õiguste eest seisma, kui tahab parlamentaarsete mängureeglite jätkumist. Olgu Eestis või Etioopias, Inglismaal või Iisraelis.

Meile meeldib tihtipuhku rääkida väärtustest. Nendest väärtustest, mis on väärt kaitsmist, mis määratlevad meie olemist ja tegutsemist.

Parlamentaarne demokraatia on minu meelest üks neist väärtustest. Ja pole vaja siia juurde õmmelda neid kahtlase väärtusega määratlusi nagu „vasakliberaalne“ või „paremkonservatiivne“, mida iganes need ka ei tähendaks.

On riike, kus parlamendil on nukuroll, kohti kus „parlament pole koht diskussioonideks“. Kui seal ei hakka parlament vastu taolisele määratlusele / suhtumisele, siis ta seeläbi legitimeeribki selle suhtumise ja näitab ise endale oma koha kätte.

Kui parlament kollegiaalse organina ei hakka vastu „suu kinni“ kultuurile, siis näitab ka see parlament ise endale oma koha kätte, rääkimata räuskava poliit-kultuuri(tuse) legitimeerimisest.

Riigikogus on ainult üks ameti-isik, kes võib sõna anda ja võtta, selleks on parlamendi spiiker. Tema kohustus on ka sekkuda, kui üks või teine pool rikub nii kirjutatud kui kirjutamata reegleid.

Praegu on aga tegu olukorraga, kus ei peaks sekkuma isegi spiiker, vaid parlament tervikuna, sõltumata erakondlikust kuuluvusest. Jutt pole konkreetsete inimeste vahelistest suhetest ja isiklikust suhtlusmaneerist. Küsimus on parlamendi kui institutsiooni väärikusest ja parlamentaarse demokraatia põhimõtete kaitsmisest.

---

lugu ilmus siin

Sõjalis-patriootiline Venemaa

Venemaa ühiskondlikus teadvuses toimub sõja ning vägivalla hiiliv normaliseerimine.

Kui mingit nähtust piisavalt kaua vaadelda, siis hakkad nägema mustreid ja nende muudatusi. Nihkeid maatriksis, kui soovite. Mitte niivõrd suurtelt tribüünidelt öeldud deklaratiivsetes sõnades, kuivõrd päriselus toimuvates mikromuudatustes.

Jälgides igapäevast infolõime juba paarkümmend aastat, on viimaste aastatega järjest rohkem hakanud silma jääma sedasorti sõnaühendid, mis eestikeelses kõnepruugis sisuliselt puuduvad ning mõjuvad kummaliseltki. Sõjalis-patriootiline kasvatus, sõjalis-õigeusklikud lastelaagrid, sõjalis-rakenduslikud spordivõistlused, sõjalis-ajaloolised koolituskursused jne.

Tuulenuusutamine ...
Oluline on siinkohal rõhutada, et need sõnad ja teod ei ole mitte niivõrd ülalt alla otsesõnu pressitud, vaid suuresti just nö rohujuuretasandil tekkivad. Seda võiks ju tõlgendada mingi vene ühiskonna ja vaimsuse erilise militariseerituse läbi, kuid ma võtan seda nähtust siinkohal teisiti seletada.

Igapäevaelus ei tegutse ja mõtle vene inimene kuigivõrd teistmoodi kui meie siin. Jah, kindlasti on nö ülemise korruse tunnetuses erinevusi, vene hing on harjunud endast mõtlema suures, imperiaalselt vägevas mõõtkavas, kuid see on hetkel teisejärguline.

Kujutage ennast ette keskmise vene provintsi asukana, kes üritab ennast ja oma peret kuidagi ära elatada, minemata vastuollu seaduste ning omaenda südametunnistusega. Loomulikult üritab siis igaüks ringi vaadata, et kuspool on mingid ressursid saadaval ja kuidas neid ära kasutada. Noh umbes nii nagu koopainimene nuusutab tuult, et kuspoolt on haista saaki ja mis külje pealt on sellele mõistlik läheneda.

... ja suunanäitamine
Sellise tuulenuusutamise käigus saab päris lihtsalt selgeks, et kõige lihtsam on oma tegevustele toetust saada, kui selles on see vähemalt üks, aga soovitavalt kaks komponenti. Esiteks sõjalis-patriootiline ja teiseks õigeusklik.

Noh näiteks oled sa tegev noorsootöös ning huvijuhina otsid toetust oma lastelaagrile. Või oled sa tegev MTÜ’s ja soovid leida rahastust mingile haridus- või kirjastus-projektile. Vaadates ringi, et missugused projektid saavad toetus-süste erinevatest eelarvetest, sh presidendi rahastusest, saab sul väga kiirelt selgeks, kuspoolt tuul puhub.

Samasugusele suunasurvele alluvad mitte ainult kohaliku külaseltsi asja ajajad, vaid ka kõikvõimaliku ministeriaalsed ja ametkonlikud tegelinskid. Seetõttu laskub ka ülevalt alla järjest rohkem selliseid algatusi, millel on kõva nõukogulik-patriootiline lõhn man. Nii näiteks on sisuliselt kohustuslikuks muutunud uuesti sisse seatud VTK normide täitmine (Valmis Tööks ja Kaitseks ehk sõjalis-sportlikud sooritused), juhul kui soovid olla nn kaadrireservis arvestataval kohal.

Vanad viisid uues kuues
NSVL aegsete märgisüsteemide taastootmises pole midagi eriskummalist. Keerulistel aegadel on endiste aegade idealiseerimine paratamatult tekkiv fenomen. Venemaa ühiskonnas tajutakse maailma õmblustest kärisemist teravamaltki kui mujal, sest nende tele-eeter peksab seda trummi agressiivselt ja armutult.

Oluline on mõista, et see pole mingisugune „müstilise vene hinge“ erijuhtum. Nn tuulenuusutamine ja signaalide püüdmine on ellujäämiskunst, mida on harrastatud aegade algusest peale – ega ma ilmaasjate ennem koopainimest maininud. Lihtsalt igas ühiskonnas ja riigis avalduvad need veidi erinevates vormides, Venemaal mh ka opositsionääride ja muude hingerahurikkujate kõrvaldamises.

Vene maatriksi muutumist on meil lihtsalt veidi käepärasem ja olulisem jälgida, seetõttu räägime sellest ehk veidi rohkem kui tahaks. Sest lisaks kõigele muule on vene ühiskonna militariseerumises meie kõigi jaoks siin ka otsest sõja hõngu.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

BREXIT ja Šoti faktor

Oletame, et juhtub kolm sündmust. Esiteks BREXIT toimub ja Ühendkuningriigid lahkuvadki Euroopa Liidust. Teiseks, sellele järgneb Šoti iseseisvumine ja kolmandaks liitumine EL’ga (mida tihti ekslikult nimetatakse „EL’i liikmeks jäämiseks“, kuid sisuliselt tuleb uuel riigil hakata asju ajama nullist). Mis sellega seoses muutub?

Ärme anname kummalegi sündmusele mingeid hinnanguid, et nad on „halvad“ või „head“. Ärme püüame lahti rääkida, kuidas need mõlemad asjad juhtuda saavad ja kas neil on omavaheline, veelgi enam põhjuslik seos. Võtame selle muutunud olukorra lihtsalt lähtepunktiks.

See võib esmapilgul tunduda kummaline, aga muudatusi tuleb vaadelda vähemalt viiel tasandil. Aga kõigest järgemööda ja liigume nö seespoolt väljapoole. Proovime põgusalt hinnata, kes kaotab ja kes võidab.

Esiteks. Kõigepealt UK sisemine tasand ehk Šotimaa iseseisvumine. Nii London kui Edinburgh kaotavad eelkõige seetõttu, et tuleb alustada pikki, mahukaid ja ressursseneelavaid läbirääkimisi selle üle, kuidas korraldada omavahelisi edasisi suhteid. Šotimaa samas pikemas perspektiivis küll pigem võidab, sest EL on ilmselt aldis andma talle soodsaid (taas-)liitumistingimusi, tõestamaks enda atraktiivsust ja andmaks ninanipsu breksitööridele.

Teiseks. UK-EL tasand. Mõlemad pooled kaotavad, kuna peavad jällegi kulutama inim-, aja- ja finantsressursse uute reeglite paikapanemisele, rakendamisele, kontrollile, lõpututele kohtuprotsessidele jne. EL pool kaotab samas suhteliselt vähem (vähemalt lühiperspektiivis), kuna tema ressursibaas on suurem. UK võib teoreetiliselt kunagi hiljem ka võitma hakata, juhul kui tal õnnestub sõlmida mingid vormilt hiilgavad ja sisult toimivad asenduslepingud nt USA või Hiinaga.

Kolmandaks EL sisetasand. Brüssel lühiperspektiivis kaotab, kuna ta peab hakkama liikmesriikidega rohkem arvestama, vältimaks analoogseid EXIT’eid. Ilmselgelt leidub neid, kes hakkavad Brüsselit taoliste võimaluste kordumisega santažeerima. Samas aga tekib Brüsselil hea argument EXIT’ite tõrjumiseks: „näete, UK puhul tõi see kaasa riigi lagunemise, kas soovite sama teed minna!?“. Pikas perspektiivis, juhul kui see võimaldab EL ümber mõtestada ja panna tööle toimivamatel alustel, võib aga EL sellest ka võita.

Neljandaks nn Lääne tasand. Raskesti hoomatav, aga tihti viidatav tasand, millele omistatakse toimimist mingit ühtsete väärtuste alusel, mis teda seeläbi peaks eristama ülejäänud, mitte-niivõrd-vabast-ja-ühtsest maailmast. Lääne tõsiseltvõetavus ühtse jõukeskmena saab tõsise löögi, kuna selgub et ühtsuses on tugevaid mõrasid, mida Lääne üks osa (USA) kasutab teise osa (EL) nõrgestamiseks. Šoti faktor jääb sellel tasandil väheoluliseks, ent meeldivaks erandiks plusspoolel, näidates kuidas Läänes asju aetakse õigusriiklike mehhanismide tasandil.

Viiendaks rahvusvaheliste suhete süsteemi tasand. Süsteemil laias laastus on üsna ükskõik, kui mitu osalist selles toimib, olgu siis üksikute riikidena või liitudena. Kuid rahvusvahelise õiguse mõttes (mis peaks olema selle süsteemi nö selgroog) on nii BREXIT kui Šotimaa ühtemoodi positiivsed näited, juhul kui need viiakse lõpuni poliitilise protsessi, mitte vägivalla lainel.

Enne lõpulauseid soovitan aga astuda korraks BREXITi raamistikust välja ja mõelda veidi laiemalt. Võrdluseks toon ühe teise alliansi ja teise riigi, nimelt NATO ja Prantsusmaa. Jah, ajad ja olud olid teised, kuid võrrelda saab ikkagi. Prantsusmaa vahepeal kaugenes NATO’st ka siis lähenes jällegi. Kas sellest kaotas üks või teine osapool? Vahetult sündmuste keerises olles võis toona tunduda, et see kõik on lõpu algus ... aga tegelikkuses ei juhtunud midagi fataalset.

Aga kõige lõpuks siis selline kokkuvõte. Jätame kõrvale kogu mõjutustegevuse väljaspoolt ja hindame võimaliku BREXIT ja Šoti faktori koosmõju eeldusel, et kõik toimub õigusriiklikult korrektsel tasemel. Esiteks saame me siit suurepärase õpikunäite sellest, kuidas sedasorti lahutused ja liitumised peavad käima (mitte roheliste mehikeste ja libareferendumite abil).

Teiseks antakse meile asjakohane meeldetuletus, et igasugusele tõmbejõule tekib loomuldasa tõukejõud ning kõiges selles pole midagi traagilist – pigem vastupidi, vabas maailmas niimoodi asjad käivadki.

Kolmandaks aga leiame igavesest ajast igavesti kordamist vajava mõttekäigu, et miski pole igavene siin (poliitilises) maailmas, riigid ning liidud tekivad ja lagunevad. Ja et elu oma seaduspäradega jätkub ka peale neid sündmusi, mis lähiperspektiivis vaadatuna tunduvad lootusetult kaootilistena.
---
lugu ilmus siin

Venemaa iseseisvub

Eksivad need, kes väidavad, et Venemaa tegeleb isoleerumisega. Ei, Venemaa on hoopis võtnud kursi iseseisvumisele. Milles see erinevus on? Vahe on üüratu.

Isoleerumine tähendaks seda, et Venemaa on otsustanud olla üksi. Aga üksi olla Moskva ei taha, see oleks viimane asi, mida üks impeeriumi-keskus iial olla sooviks. Kremli ümber keerlev meeskond soovib olla ise juhtoina rollis, mitte aga lammas kellegi teise juhitavas karjas.

See ongi selline pisike erinevus, mis aga määrab ära suhtumise. Tinglik „kollektiivne Putin“, laiemalt aga Russkii Mir nimeline moodustis soovib üliväga, et teised näeks ja jagaks vaatekohta, mis nende endi meelest on loomulik ja ainuõige.

Kutsuva kindluse ehitus
Nimelt seda, et peale NSVL lagunemist oli Venemaa valmis mõnda aega mängima nn Lääne mängureeglite järgi, kuid enam nad seda teha ei soovi. Nagu ka mõni kodumaine kommentaator on seda võtnud väita, olla Moskva sirutanud välja koostööks avatud käe, aga leidnud end tõrjutuna. Noh ja mis tal vaesekesel siis üle jäi, kui solvunult selg pöörata ning hakata oma liivakasti üles ehitama.

Tõsi küll, see liivakast meenutab rohkem küll ümberpiiratud kindlust, mille puhul peamine on üks pisut skisofreenilisena mõjuv erinepära. Nimelt see kindlus peaks olema ühest küljest küll pidevalt ümberpiiratud (vaenlasi on väga vaja!), aga teisalt ka nö kutsuv tõmbekeskus (õukonda on ka väga vaja!).

Selleks et aga iseendale ja võimalikele vasallidele tõestada ise vägev olemist, on vaja teha päris palju märgilisi asju. Kuivõrd sisulised ja toimivad need on, pole esimese hooga üleüldse oluline. Vaatame vaid mõnda, esimese hooga meelde tulevat näidet.

Impordiasendamine

Krimmi kaaperdamise järel hakkasid kehtima nn vastusanktsioonid Lääne toodetele, peamiseks märksõnaks sai impordiasendamine. See on omamoodi lahtisidumise sünonüüm: Venemaa ei vaja enam neid Lääne kaupu, ta oskab, suudab ja tahab ise toota võrdväärseid või paremaidki veel!

Iga eraldivõetud inimese süda ja mõistus on seotud ka tema rahakotiga. Kui saavutada kontroll selle üle, on pool ülesandest täidetud. Kui varem oli Venemaa kodanike pangakontod otse või kaude seotud Lääne pankadega (Visa, Maestro vms), siis nüüd asuti selle asemele juurutama oma pangakaardisüsteemi Mir (sarnasus Russkii Mir konstruktsiooniga on juhuslik?).

Tõsi küll, selle juurutamine ei käinud vabaturumajanduslikel alustel. Venemaa mitte ei lasknud välja oma, konkureerivat kaarti ja ei jäänud ootele, et missuguse variandi kasuks kodanikud otsustavad. Selle asemel teatati, et nüüdsest peavad riigi käest raha saavad kodanikud sellele üle minema. Et kas saad raha riigi poolt seatud tingimustel või ei saa üldse, selge?

Infokontroll kui võti

Loomulikult ei saa selline süsteem jääda sõltuvaks seni jällegi Lääne käes olevast raharingluse infosüsteemist SWIFT. See oli piltlikult öeldes selline lüliti, mille kinnikeeramisel info pankade vahel enam ei liigu ja majanduse vereringlus (rahavaoog) peatub. Hakati välja töötama alternatiivset infosüsteemi, milleni Lääne käed enam ei ulatu.

Raharinglus on vaid üks osa infost, mida tahaks kontrollida, kui eesmärgiks on iseseisvumine. Nii on otsustatud rajada omaenda venekeelne aseaine Wikipediale, mis peaks saama suuremaks ja võimsamaks kui see lääne oma. Selle väljatöötamiseks eraldatakse 2 miljardit RUB.

Vaja on välja ehitada omaenda julgeolekusüsteem, mille raames liitlased vaataksid Venemaa, mitte NATO poole. Omaenda valimisvaatlus-süsteemid, mis annavad õigeid ja vajalikke hinnanguid. Omaenda majandus- ja tolliliit. Omaenda sõltumatu internet. Kõik need on tõepoolest äärmiselt olulised nö alumise tasandi ülesanded, kui üliüleandeks on oma, paralleelse tsivilisatsiooni ehitamine.

Selle kõrval on Moskval jäänud lahendada vaid mõned pisikesed tehnilised detailid. Õppida tootma kodumasinaid. Või näiteks lahendada olukord, kus 200 tuhat koolilast õpivad koolides, kus pole veevarustust ning on vaja käia välikemmergus. Nö soojade tualettide väljaehitamisel kulub 12 miljardit RUB. Aga see kõik on pisiasi. Peamine on iseseisvumine ... ja nagu me isegi mäletame, ollakse selle nimel valmis sööma kasvõi kartulikoori! Vähemalt sõnades.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Venemaa gaas suurendab riske

EPL palus kirjutada lühikommentaari loole: Vene gaas päästab kliima.
------

Nn terve talupojamõistus soovitab: riske tuleb hajutada, mitte ise neid suurendada.

Selles küsimuses on kaks poolt: tehniline ja poliitiline. Jättes kõrvale esimese (ehk energeetika ja klimatoloogia), toon välja selle teise, millest artikliks juttu pole. Poliitiliselt on igasugune tihedam Euroopa sidumine Venemaa energiakandjatega äärmiselt riskantne.

Võib küsida, et mis puutub siia poliitika? Esiteks: majandus ja poliitika on alati omavahel seotud, eriti juhul kui need majandussidemed ületavad riigipiire. See on universaalne fenomen, milles Venemaa vaid kinnitab reeglit, mitte ei toimi erandina.

Teiseks: Venemaal pole ilmselt suurema poliitilise surve ja tähelepanu all olevaid (välis-)majanduse sektoreid kui energiakandjate müük tervikuna ja nende transiit eraldivõetuna. Venemaa riiklik eelarve ja korporatiivhuvid on sellest liiga suures sõltuvuses, et saakski teisiti olla.

Kolmandaks liitub siia äärmiselt tugev korruptiiv-kriminaalne surve, alates torujuhtmete ehitamisest ning lõpetades rahapesuga. Energiakandjate müügist Venemaale laekuvad rahad viiakse lõpuks jällegi läbi erinevate skeemide Venemaalt välja, kasutades tee peal mh ka Euroopa panku ja Eesti ettevõtteid.

Ehk siis kokkuvõetuna: edendades Venemaa energeetilist haaret Euroopas, me suurendame ise omaenda riske, selle asemel et neid vähendada.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Väikeste majakate valgus

Väikeriikidel on kanda eriline roll. Nende ülesandeks on olla majakateks suur-riiklike huvide meres, geopoliitika karide ja suurkapitali kõikematvate lainete vahel, mille hulluses purunevad riigid ja rahvad.

Sellised kentsakalt poeetilised mõtted tulid pähe, osaledes Teaduste Akadeemia ruumes toimunud konverentsil „Väikeriikide mõju maailmapoliitikas: Eesti võimalik mõju“. Esitleti kahte väga eri-ilmelist mõttepaberit, osalejateks nii praktiseerivad poliitikud alates Eesti presidendist kuni samavõrra praktiseerivate mõtlejateni nagu TA president.

ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisuse lähenedes on sedasorti arutelud enam kui olulised. Ei muidugi ei tasu tegeleda soovmõtlemisega, nagu avaneks Eestil võimalus kogu maailma kohe ja korraga paremaks paigaks muuta. Kuid samas on meil vajadus ja võimalus vähemalt enda jaoks selgeks mõelda, et mida me siiski tahame selles segases mängus nimega maailmapoliitika.

Väikeriike on enamus
Eesti on väikeriik selle sõna igas mõttes. Kuid samas – absoluutne enamik maailma riike on väikeriigid või vähemalt peavad ennast selleks. ÜRO’s on kombeks välja tuua väikeriigi mõõdikuna 10 mln elanikku. See arv on aga ammu ajale jalgu jäänud, pakun välja omapoolse rehkenduse.

Võtame lähtepunktiks selle, et maailmas on umbes 200 riiki, sellest täpsuseastmest on järgnevaks lihtsaks tehteks enam kui küll. Maailma 100% elanikest jaguneb seega 200 riigi vahel, ehk siis nö arvestuslik tingriik on koduks 0,5% elanikkonnast. Seega praeguse u 7 mlrd inimese puhul on selleks 35 mln inimest.

Nii veider kui see ka pole, jääb sellest tinglikust rajajoonest ülespoole vaid 40 riiki.Ning taevas näeb, et ei Ukrainat ega Ugandat oska meist keegi suur-riigiks pidada, Tansaaniast või Taimaast rääkimata.

Jah ma olen nõus, et ükskõik missuguse kriteeriumi järgi liigitamine ei saa olla absoluutse väärtusega, kuid see illustreerib minu peamist väidet – väikeriike on enamik! Ning enamik peaks olema võimeline ju midagi üheskoos ära tegema, kas pole? Vähemalt ideaal-maailmas.

Reeglitepõhine maailm
Väikeriikide peamine ühis-idee saab olla ilmselt vaid üks – reeglitepõhise maailma säilimine. See on ainus, ehkki habras garantii väikeriikide püsimisele olukorras, kus senine maailmakord rappub ja ragiseb.

Väärtustepõhisusest on järjest raskem rääkida. Meid ümbritsev silmakirjalikkus ja kahepalgelisus matab aegajalt hinge. Mis on lubatud Jupiterile, see pole lubatud härjale – see põhimõte näib olevat hetkel jälle peamine, vaadates kasvõi seda, kuidas enamus vaikival toetusel toimub kaasaegsete koonduslaagrite rajamine või padutotalitaarse jälgimisühiskonna ülesehitamine Hiinas.

Siinkohal luban endale mõned tsitaadid konverentsil kõlanud ettekannetest. Multilateraalsus ja patriotism pole vastandmõisted – koostöö võib olla ehk parim vahend rahvuslike huvide kaitseks (Adam Lupel). Mis on meie ja globaalse sõja vahel – need on rahvusvaheline õigus ja normid (Lauri Mälksoo). Väikeriikidel pole aega väikesteks ülesanneteks (Kersti Kaljulaid).

Lõpetuseks aga lisan omapoolse üldistuse. Mis siis on see, mida Eesti saaks teha ja tahta? Jah, me ei saa muuta kogu maailma nüüd ja kohe. Kuid me saame võimestada neid mõttemudeleid, mis on meie riiklikes huvides. Eestil on selleks unikaalne võimalus ja instrument – me oleme suuremad oma tegelikust suurusest. Eesti riiginime mainimise peale noogutavad pead paljudki, kes tegelikult ei suudaks meid kaardiltki üles leida. Oleks äärmiselt narr seda võimalust mitte ära kasutada.
---

lugu ilmus siin, samast tehtud kuvatõmmis

Hullude kuningate aeg

Hulle valitsjaid on alati olnud. Mõnes mõttes võib öelda, et võimule pürgimiseks peabki hull olema. Või noh, mitte normaalne kindlasti, sest normaalne ehk keskmine inimene näeb võimusära kõrval ka vastutusekoormat ning ei taha seda kanda. Hull aga näeb pigem esimest.

Hullud kuningad ei tähenda ainult häda ja viletsust. Nii nt üks kuulsamaid põrunud kuningaid Ludwig II rajas oma luulude ajel imelisi losse. Nendest inspireerusid hiljem Disney kunstnikud, maalides muinasjutulisi paleesid, mida kannavad oma lapsepõlveunelmates kõik romantilised hinged.

Nii et olnud on neid varem ja tuleb ka hiljem, kuid praegu näib hullude kuningate peenar vohavat eriti lopsakalt, kandes selliseid vilju, millede üle kaasaegsed kaaskondsed kaklema kipuvad minema. Noh ikka selle pärast, et kas hullus ongi normaalsus või mitte.

Moodsad ajad ja vahendid
Tõsi küll,vahepeal on kuningaid miskipärast hõredamaks jäänud ning enamik riike otsutanud kuningliku hulluse riski vähendamiseks minna valimiste teed, kuid ega see pole asjade algset olemust muutnud. Võimule kipuvad ikka hullud ning mõnikord saavad lihtsalt lühemaks perioodiks võimule eriti säravad isendid.

Kuninglike regaaliate ja ukaaside asemel toimub nüüd mõneti teine mehhanism, kohati vaid 270 tähemärgi pikkune. Kuid põhimõte jääb samaks. Kuninga teeb õukond. Kui kuningast räägitakse, on ta olemas ning tema võim kehtiv. Unustatud kuningas pole enam kuningas. Ta on ilma jäänud peamisest – oma mõjust ja seeläbi võimust.

Et asi veel keerulisem oleks, on mõnel pool päris-monarhi kõrval ka ajutine, sagrispäine tegelane. Selle irratsionaalsuseni sihikindlalt askeldaja sõnumite segasus ja tegude vastuolulisus on vääriline kui mitte ratsamonumenti, siis kindlasti ebamääraste piirjoontega udukogu nimetamist enda nimega.

Hullude sobivus
Kui nö tavamaailmas räägitakse, et vastandid tõmbuvad, siis selles äraspidises peegelruumis tõmbuvad hoopis samasugused.

Kas kujutate ette, et kuri-Korea liider oleks üle piirijoone edasi-tagasi keksinud käsikäes USA eelmise, loiduseni mõistusliku presidendiga? Minu ettekujutusvõimel on siinkohale piir ees. Selleks peab olema mingeid salajasi sisemisi ühisjooni, mis suudavad ületada kõik välised erinevused.

Praegu Türgis omanimelist sultanaati ehitav tegelane ja Venemaal isikukultusest üle astuv liider toimetavad nüüd üheskoos Süürias, rääkides selle juures riikliku territoriaalse terviklikkuse austamise põhimõtetest. Huvitav, mis on Suurel Aiapidajal väetisepanges valesti läinud, et taolised valitsejad ühekorraga esile kerkivad?

Ka see läheb üle
Hiina praegune juhtfiguur laseb enda nime raiuda põhiseadusse ja võtta maha enda valitsemisele kehtivad ajalised piirangud. Kui seda teeb mõne väiksema riigi eesotsas istuv tegelane, siis me muigame üleolevalt. Kui aga maailma oma nägemuse järgi korrastav kodanik pakub ühe käega kõigile osa saada majanduslikust õitsengust ja teise käega kehtestab ülitotalitaarset ühiskonda, siis on meie jaoks justkui kõik korras.

Universaalne reegel näikse olevat see, et isendeid, kes iga hinna eest võimule kipuvad ja/või selle külge klammerduvad, tuleks võimust pika puuga eemal hoida.

Aga lõpetuseks on mul öelda hea ja halb uudis. Hea uudis on see, et pendliseadust pole keegi ära muutnud. Igasugune ühiskondlik-poliitiline areng jõuab kurvipunkti ja pöördub tagasi ning seejärel jällegi teise serva. Isegi käsikäes toimetanud ja omavahel tõmbunud Hitleri ja Stalini ajastu sai otsa.

Halb uudis on aga see, et enamik meist seda seda ei näe, kui ka see hullude kuningate ajajärk otsa saab ning mingi järgmine arengufaas saabub.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Ukrainast Vikerraadios

"Ukraina president on nõustunud korraldama separatistide käes olevates Donetski ja Luganski piirkondades kohalikud valimised ja kui välisvaatlejad need ausateks tunnistavad, antakse piirkondadele autonoomia.

Kas lääneriigid on Ukraina maha müünud ja Venemaa rebib selle riigi küljest veel suure tüki? Ukraina-teemalises saates arutlevad poliitikavaatleja Raivo Vare, politoloog Karmo Tüür ja EL esinduse juht Ukrainas Matti Maasikas. Saatejuht on Peeter Kaldre."

Misasi tegelikult on Steinmeieri mudel, kui isegi seda lugevad diplomaadid iga kord uusi ja erinevaid küsimusi esitavad? Kuidas haakuvad võimalikud tulevased kohalikud valimised ja seni juba "valitud" regionaalsed parlamendid? Kuidas sobivad omavahel kokku OSCE valimiste protseduurireeglid ja senistest separatistidest moodustatav rahvamiilits? Kas 2014.a sisse seatud sõjamaksu lõpetamine tähendab, et Ukraina armee on valmis? Neid ja paljusid teisi küsimusi selles saates lahkasimegi.

Saade ise järelkuulatav siit.

Kommentaar loole „Läänemaailma järjekordne šarmipealetung Venemaale“ (Kalev Stoicescu, Diplomaatia)

Diplomaatia palus kommenteerida:
---
Katseid Venemaa „positiivselt hõlmata“ on tehtud ikka ja jälle, nii kahepoolsel kui kollektiivsel tasandil. Absoluutne enamus neist on läbi kukkunud, aga need põrumised annavad hea võimaluse analüüsida tehtud vigu. Selle tänuväärse töö võttiski nüüd teha Kalev Stoicescu, mille eest võib teda vaid kiita.

Samas aga tõstab autor ava- ja seega juhtmõtte staatusesse kuulsaks korratud luulerea, mille kohaselt Venemaad ei saavat mõista ja mõõta. Sellele teesile tuleb alati vastu vaielda, sest Venemaa ei ole ainu- ja erakordne nähtus rahvusvaheliste suhete süsteemis, mis ei alluks analüüsile. Venemaad saab lugeda küll, sellek tuleb vaid mõista (mitte heaks kiita, nagu ka autor rõhutab) Venemaa motiivistikku, eesmärke ja nende eesmärkide saavutamiseks kasutatud vahendeid.

Üks võimalik meetod on võrdlus. Kujutage ette kooliaegset tülinorijat. Kas selle tegelase käitumise taga on madal enesehinnang (Lääs elab minust paremini) ja sellest tulenev vajadus ennast suuremaks kakelda (Lääs ise ju provotseeris meid!), see polegi niivõrd oluline.

Katsed kraadet „positiivselt hõlmata“ seavad hõlmaja enda igal juhul naeruväärsesse olukorda, mis varem või hiljem lõppeb sellega, et kraakleja annab meeldida üritajale tappa. Lihtsalt selle pärast et nii on vaja. See on just säärane tulemus, mille eest ka Stoicescu hoiatab.

Ainuke võimalus seda stsenaariumit vältida on tegudega tõestamine, et igal reeglite rikkumisel on tagajärg. Tegudes, mitte Facebooki lipukestes või sügava nördimuse avaldamises.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Sarikommentaatori nr 18 juhtum

Eestis tegutseb üks sarikommentaator. Ei, tegelikult on neid mitmeid, kuid antud juhul on kõne all see üks. Igal sunnismõttelisel inimesel on oma päästik, mille vajutamisel ta aktiveerub. Kõnealune nr 18 aktiveerub eelkõige „Ukraina“ mainimise peale, aga ka sellega lähedalt seotud teemade, eelkõige signaalile „Venemaa“.

Miks nr 18? Aga lihtsalt selleks, et mitte nimetada kodanikku nimepidi, sest nagu iga teise uuritava teema puhul tuleks vähemalt esialgu üritada tabada universaalseid mustreid. Spetsiifilised, subjektiivsed aspektid on mõistagi ka olulised, kuid nende kasutamiseks tuleb olla pisut teise proofili spetsialist kui nende ridade autor.

Vaatluse puhtuse huvides jätame kõrvale versiooni, et tegemist on palgalise trolliga, see muudaks ülesande igavaks ja kaotaks kogu võlu, kas pole?

Mis siis on nr.18 poolt toodetud kommentaaride peamised tunnusjooned?

Esiteks – Ukraina kohta negatiivse kuvandi loomine ja kinnistamine. Iga negatiivse uudise võimendamine ja sidumine ühe nö võtme-elemendiga: 2014.a Maidan. Selles diskursuses on justnimelt too Maidan (mitte segamini ajada 2004.a omaga) kõigi edasiste hädade algpõhjus.

2014.a Maidan pole aga nähtus omaette, vaid Lääne susimise tulemus, kes iga hinna eest tahtis Ukrainat Venemaaga tülli ajada, kiskuda Venemaa konflikti, siduda Venemaa käed jne.

Teiseks – Venemaa kohta positiivse kuvandi loomine läbi tema ohvristaatuse. Venemaa oli lihtsalt sunnitud reageerima. Venemaa ei tahtnud Krimmi ära võtta, aga tal polnud valikuvabadust. Kõige selle taga on vaenulikud välisjõud.

Kolmandaks – nn uue reaalsusega leppimisele kutsumine. Krimm on läinud ja kõigile on parem, kui seda teemat ei torgita. Ukraina on läbikukkunud riik ja Lääs peab sellega leppima.

Neljandaks – Lääs on ise kõiges süüdi. Sõda ida-Ukrainas on Lääne lühinägeliku poliitika tulemus. 2014.a Maidani laibad on Lääne südametunnistusel ja tõde alles selgub. Lääne katsed Venemaaga tüli norida on hukatuslikud ja kahjulikud ainult Läänele endale.

Viiendaks – see pole niivõrd teema, kuivõrd psühholoogilise manipuleerimise võte: kõige eitamine. Ka omaenda äsjaöeldud sõnade eitamine. Selle läbi luuakse lugeja peas tajuhäire stiilis: „aga äkki ma olengi loll, ei saa millestki aru. Seega järsku on nr.18’l õigus ja ma lihtsalt pole võimeline seda tunnistama?“

Mis siis öelda kokkuvõtteks? Kommentaator nr.18 kasutab mitte ainult Venemaa info-operatsioonide jutupunkte/põhiteemasid, vaid ta ka peamisi tehnilisi võtteid. Mitte üks Ukraina/Venemaa teemaline „vaenulik“ kirjatükk ei tohi jääda reageeringuta. Olgu kasvõi hilinemisega, aga sinna külge tuleb kruvida korduva sisuga, vähemuudetud sõnastusega kommentaar. Igale nö varrukast haaramise katsele järgneb raevukas-küüniline silmnähtava eitamine.

---

PS – selleks et pakkuda välja alternatiiv palgalise trolli staatusele, oletan, et inimesel on Ukrainaga seotud mingi psühholoogiline trauma, mistõttu ta nüüd on valmis kaasa kiitma kasvõi vanakuradi vanaemale, kui see on Ukraina vastu. Ehk siis – Ukraina (maine) kahjustamine on ratsionaalne akt kättemaksu mõttes. Vastaspoole (Venemaa) õigustamine on selles loogikas samuti ratsionaalne, sel moel õigustatakse ka iseennast

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Zelenski valikud: halb ja veel halvem

Ukraina uus president Vladimir Zelenski on võimul olnud umbes pool aastat. Sisuliselt võimutäiuse sai ta kuu aega tagasi, erakorraliste parlamendivalimiste järel. Nüüd tegi ta esimese märkimisväärse sammu, täitmaks oma peamist valimislubadust – lõpetada verevalamine ida-Ukrainas.

Ideaalmaailmas lõpetaks president sõja ühe käeliigutusega nii, et kõik osapooled on rahul. Paraku pole ideaalmaailma olemas ning kui oleks, siis selles sõjad üldse ei puhkekski.

Pärismaailmas oli Zelenski ees kaks valikut: teha mitte midagi või teha midagi. Esimene tähendaks pärismaailmas lõputut teesklemist, nagu nn Minski protsess oleks elus ja tooks iseenesest mingi lahenduse. Reaalsuses tähendaks see aga „Ukraina kodusõja“ nime all peetava sõja jätkumist, kus Venemaalt sisse veetavate relvade ja inimestega tapetakse Ukraina sõdureid ja tsiviil-elanikke.

Kolm võimalust
Teha midagi on alati keerulisem. Laias laastus oleks kolm võimalust. Esiteks – lahendada asi sõjalise jõu abil, võtta territoorium ja piir Kiievi kontrolli alla. Seda aga ei laseks Moskva juhtuda.

Teiseks – pakkuda välja mingi omaenda uus nägemus konflikti lõpetamiseks, saada sellele rahvusvaheline toetus ja sundida Moskvat mängima Kiievi pilli järgi. Saate ilmselt isegi aru, kui ebatõenäoliselt see kõlab.

Kolmas ja sisuliselt ainuke tehtav võimalus – minna kaasa juba välja pakutud variantidega, üritades selle juures võimalikult kaitsta omaenda huve. Üks variant on nn Steinmeieri plaani kinnitamine, mis vähemalt formaalselt avab tee edasi liikumiseks. See kõlab nagu kõige halvem ja ohtlikum variant, kuid ometigi valis Kiiev justnimelt selle.

Üks õhkõrn pääsetee
Misasi on see Steinmeieri valem? Endise Saksamaa presidendi nime all pakutav skeem näeb ette 1) erireeglite ajutist kehtestamist konfliktipiirkonnale, 2) nendel aladel valimiste läbiviimise ja 3) valimiste järel eristaatuse põlistamine Ukraina põhiseaduses.

Jah loomulikult on see mäng Moskva reeglite järgi. Aga tuleb meeles pidada, et nn Normandia nelikus istub Ukraina üksinda kolme suurtegija (Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa) vastu, kes antud juhul räägivad ühes keeles ja samade jutupunktide alusel.

Aga siin on peidetud ka üks võimalus, mida ilmselt Zelenski loodab kasutada. Nimelt saab kogu protsess toimuda vaid juhul, kui OSCE tunnistab, et need valimised on ette valmistatud ja läbi viidud reeglite kohaselt, ausalt ja läbipaistvalt.

OSCE küll, aga mis edasi?
Nende OSCE reeglite järgimiseks peaks sisuliselt toimuma just see, mida Kiiev taotleb: nn rohelised mehikesed ja muud „neid-ei-ole-seal“ peaks regioonist kaduma, valimised peaks toimuma Ukraina keskvalimiskomisjoni kontrolli all, nendele peaks olema juurde lastud kõik Ukraina parteid ja kõik piirkonnas elanud valijad jne.

See sisuliselt tähendaks seda, et Kiiev loodab OSCE kätega panna Moskvat taanduma. Seejuures aga tekib Zelenskil nõrk, aga siiski võimalus öelda, et Kiiev on omapoolse algatuse teinud ning ülejäänud asjaosalised ilmutagu nüüd samasugust head tahet!

Ukraina peab aga selle juures meeles pidama, et ta istub mängima pokkerit ühe laua taha seltskonnaga, kes võib ühel hetkel tuimalt öelda, et aga tegelikult me mängime kabet ning seda tuleb teha pesapallikurikatega. Meie peame aga OSCE liikmena väga teraselt järgma, meie ise siinkohal mängureegleid muuta ei laseks.

Ja muidugi peab Ukraina praegune president ning teda nõustav seltskond arvestama, et aga mis saab edasi? Oletame, et läbi mingi eriskummalise valemi viiakse valimised kuidagiviisi läbi ja mööndustega ka tunnistatakse kehtivaks. Mis saab olema Kiievi pikem plaan? Ja kõigile kriitikutele küsimus: missugune oleks teie valik?

---

lugu ilmus siin

Üllatuslikud podcastid

Avastasin üllatusega, et minu blogi kõige populaarsemateks postitusteks on tõusnud kunagised "taskuhäälingud" ehk intervjuud omaaegse projekti "Venemaa veerandtund" raames.

Hilisemad (2016-2017.a) samalaadsed, ehkki palju laiema haardega EVI raames tehtud "Veerantund väliskommentaatoriga" on küll minu arvutis alles, kuid avalikust juurdepääsust kadunud.

Ei kujuta ett, kas need võiksid nüüd, aastaid hiljem olla kellelegi enam huvipakkuvad? Praegusel infoküllasel ajastul vaevalt et kellelgi leiduks aega ja mahti nii vanu asju tagantjärele kuulata? Ehkki näe, neid alguses mainituid ikka jätkuvalt näpitakse.

Kui Lääs saab ükskord otsa

Kujutage ette universaalseimat arendavat mänguasja pisipõnnidele – värviliste rõngaste püramiidi, mida tuleb ajada varda otsa. Nüüd mõelge, mis saab siis, kui see keskne telg välja tõmmata – kogu kuhjatis variseb kokku.

Umbes selline pilt tuleb mulle silma ette, kui jutuks tuleb nn Läänemaailm. See pool-müütiline kooslus, millele me enamasti räägime siis kui on vaja rõhutada vastasseisu nende teistega. Noh nendega, kes ei pea midagi meie nn väärtustest. Nendest õigetest tavadest ja normidest, eelkõige universaalsetest inimõigustest.

Misasi siis on see ükssarviku-laadne Lääs, mida päris täpselt defineerida ei oska, aga mille olemasolu sisse me väga tahame uskuda? Sest meie kõigi peades istub veendumus, et Läänes on hea elada. Ja et meie ise kuulume ju Läänemaailma, eks ole ju? Noh kasvõi selle tõttu, et mitte-Läänest (loe: NSVL’ist) tulnuna me mäletame, et Läänes on parem elada.

Kuuluvuse tunnused
Kõige lihtsam on mõistagi seda kuuluvust ja väärtusruumi mõtestada mingite jah-ei küsimustele vastavate mõõdikute järgi.

Noh näiteks kuuluvust selle läbi, et kas me kuulume mingitesse Lääne klubidesse? Siin on vastus üsna lihtne tulema: Euroopa Liit ja NATO on need ühendused, millesse me 15 aastat tagasi saades leidsime, et niimoodi on turvalisem ja parem olla. Kas need klubilised kuuluvused enam täpselt samu tundeid tekitavad, on omaette küsimus.

Või siis selle läbi, et kas siin kehtivad põhilised normid, mis seavad inimese/indiviidi õigused ja vabadused vähemalt samale pulgale mis on riigi/grupihuvid? Siinkohal on vastuseid ilmselt segasem anda ja pahaselt urisejaid rohkem. Kuid vähemalt ma ise võtan väita, et ehkki sõnavabaduse piire pidevalt kombitakse, on ka siin asi enam-vähem kombes. Kodanik saab ka riigi kohtusse kaevata ja ka selle vaidluse võita.

Objektiivsed põhjused
Iga pidu saab ükskord otsa, otsa lõppeb pillimehe ramm. Pole maailma ajalugu veel näinud ühtegi liitu, mis oleks igavesti püsinud. Kõik tuhande-aastased projektid ja lepingud on osutunud tublisti lühiajalisemaks, nii üllatav kui see ka poleks.

Seni on selle Läänemaailma telje rolli mänginud USA. Või kui vaadata asjale läbi Venemaa mõttemulli, siis anglo-saksi telg. Nüüd on aga ilmselge, et USA soovib selle telje rollist loobuda.

Juba selle aastatuhande alguses käidi välja mõte, et selle sajandi suurimaks vastasseisuks saab olema mitte USA ja Hiina, vaid USA ja Euroopa Liidu vaheline konkurents. Et Euroopal on võimekust saada maailma uueks juhtjõuks, juhul kui ta suudab ületada oma rahvusriiklikud erimeelsused.

Subjektiivsed põhjused

Loomulikult leiab selline perspektiiv vastutöötajaid, olgu siis väljaspoolt või seespoolt. Isegi juhul kui ajalooline kogemus väidab, et taoliste vastasseisude ületamine on pikemas perspektiivis üsna ilmvõimatu, käivitab ainuüksi taoline võimalus vastureaktsioone. Iga muudatus tekitab vastasmõju, mäletate?

Ühtse Euroopa idee suurim nõrkus on see, et selle praegune kehastus – Euroopa Liit – peab kas liikuma föderaliseerumise suunas või surema. Föderaliseerumise eestkõnelejate silmad on suunatud väljapoole, rääkides ellujäämise vajadusest globaalsetes riskides. Sellele vastutöötajad räägivad aga palju lihtsamatest ja arusaadavamatest asjadest: omariiklusest ja kodukindluse turvalisusest.

Minu põhitees on aga selles – kui keegi arvab, et kui Lääs saab otsa, siis saabub „vana hea kuldne aeg“, siis ta eksib. Mis iganes aja sees elades pole see kunagi kuldne. Kuid meil on võimalik valida ja tegutseda. Kas me üritame seda Läänemaailma püstihoidvat telge nõrgendada, lootuses et seeläbi tekkivast kaosest sünnib uus ja parem ilm. Või proovime ise teljekandjateks hakata, eeldades et senine jama on parem kui võimalik uus jama.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Kliimakaklus ja keelatud võtted

Mis ühendab sporti, kohtupidamist ja demokraatlikke valimisi? Need on reeglid. Kui protseduuridest/reeglitest on kinni peetud, siis on tulemus legitiimne ja kuulub tunnustamisele. Kui neist kinni ei peeta, siis kuulub tulemus vaidlustamisele, kas pole nii?

Praegune kaklus kliima ümber sunnib meenutama mõningaid lihtsaid reegleid.

Alustuseks tunnistan ausalt ja avalikult, et ma pole grammigi eestki klimatoloog, erinevalt ilmselt kõigist teistest sel teemal sõna võtvatest inimestest. Ma ei kavatse nimetada siin loos ühtegi nime ega tuua ühtegi arvu, vaid rääkida mõnest põhimõttest, mille alusel soovitan vaadelda hetkel kuumi pritsmeid üles paiskavat räntimist teemal „kliima ja inimtegevuse mõju“.

Esiteks üks tuntumaid demagoogilisi võtteid „argumentum ad hominem“. Väitluses ilmutab suurimat nõrkust see, kes ründab oma vastast isiklikul pinnal stiilis: „vaadake kes räägib!“ Sama suurt, ehkki varjatumat viga kasutab see, kes ründab kaude: „võime aimata, kes rääkija selja taga seisab!“.

Akadeemilise vaidluse üks põhitõdesid on see, et tuleb kahtluse alla seada väidet, mitte rünnata inimest. Kahelda tuleb kõiges, ka (ja eriti) iseendas. Küsimusi tuleb esitada kõige kohta, ka (ja eriti) asjade kohta, mis on „kõigile teada ja nii on ju alati olnud“. Väita aga, et teemapüstitus on naeruväärne selle tõttu, et sellest kõneleja on see või teine, on madal. Vaidle vastu ja tee seda veenvamalt ning kõik on korras.

Teiseks on alati kasulik kasutada mitte ainult ja niivõrd ühe või teise poole faktidena esitatavaid numbreid või muid nn kõvasid argumente, vaid tervet mõistlust.

Kui jutuks on nt süsihappegaasi emissioon, siis tõepoolest kõlab esmapilgul veenvana väide, et loodus eritab ise nii-ja-niipalju süsihappegaasi ja inimene ainult niiiii vähe, seega on inimtegevuse mõju loodusele sama suur kui tarakani mõju korterile.

Terve mõistus (ilma igasuguste sügavate loodusteaduslike seletusteta) aga ütleb, et ookeanis või maismaal toimiv süsihappegaasi eritus ei saa olla ühesuunaline protsess, vastasel juhul koosneks meie atmosfäär juba ammu ainult süsihappegaasist. Järelikult on loogiline eeldada, et kui ühed organismid/protsessid eritavad süsihappegaasi, siis järelikult teised absorbeerivad sedasama gaasi, kas pole nii?

Inimene on aga üks liik, kes oskab küll toota tööstuslikus mastaabis seda gaasi, aga seni mitte absorbeerida. Küsimus pole siin seega mitte OSAkaalus, vaid TASAkaalus. Inimene oma praeguse tegevusega rikub looduslikku tasakaalu. Kas ülejäänud loodus suudab seda tasakaalustada? Mina ei tea vastust sellele küsimusele. Selle üle otsustagu spetsialistid.

Minu ainukene mure on hetkel see, et kaklus kliima teemadel on läinud samasuguseks nagu kogu muu poliitiline debatt. Ehk siis kärtsuvaks, lahmivaks ja elementaarseid reegleid mitte järgivaks. Juhul kui üks või teine pool tahab võita minu ja minusuguste poolehoidu, siis tuleb järgida teatud põhimõtteid. Tsiviliseeritud vaidluse võtteid. Lihtne, kas pole?

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Разбор полётов: Saudi-Araabia droonirünakud ja Brexit

Saate esimeses pooles arutasime Saudi-Araabia naftatöötlemis-tehaseid tabanud rünnaku üle. Ehkki põhiversioonina pakutakse välja, et toimunu taga võib olla Iraan, on selles osas võimalik kahelda. Suurim kasusaaja droonirünnakust saab olema see (inimene, ettevõte või riik), kes pakub välja piisavalt efektiivse lahendi droonirünnakute tõrjumiseks.

Saate teine pool läks veidi aia taha. Kuna salvestasime selle esmaspäeval ja eetrisse läks ta kolmapäeval, siis jäid loomulikult meil käsitlemata teisipäevane kohtuotsus ning sellega kaasnev. Aga ehk tuli ikkagi kuulamisvääriline :)

Saatejuht oli seekord Andrian Tšeremenin, jutumulli puhusid nagu ikka Karmo Tüür ja Harri Tiido. Saate pani purki Ingrid Jans.

Saade järelkuulatav siit.

Ühe oblasti lugu

See on ikka üsna hämmastav, kuidas enam-vähem ühelt stardiplatvormilt alustanud, lähestikku paiknevad, enam-vähem ühe ressursibaasiga piirkonnad võivad minna täiesti erinevaid radu.

Meie kõrval on on üks üsna nähtamatu naaber. Pihkva oblast. Eestiga enam-vähem võrdse territooriumiga, ühise piiriga, ühise Peipsi vesikonnaga, üsna ühise ajalooga. Ja määratult teistsuguse looga.

Mõistagi võib praegu raevunult röögatada, et „mismõttes ühine ajalugu“! Et sealpool idapiiri on ju kõik need ... noh teate küll! Ja et pole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju! Aga vaata on ikka mõtet küll.

Sarnasused
Mis üldse ajendas sellise hullu mõtte peale tulema? Hiljuti tähistas Pihkva oblast oma 75.aastapäeva. Selle puhul öeldi pidulikke kõnesid ja tehti kokkuvõtteid. Ja sealt hakkaski mõttelõng kerima.

Nemad seal loevad oma alguseks hetkel aastat 1944, mil 23.augustil kuulutati NSVL Keskkomitee ukaasiga seesinane administratiivüksus looduks. Tol hetkel elas ka tollel alal u miljon inimest, enamasti hõivatud põllumajanduses, linnades elas vaid 20% (nüüd elab u 630 tuh ja neist linnades 70%).

Teise ilmasõja jalajälg oli tol hetkel mõlemal pool Peipsi järve üsna sarnane, lõhkemata moona ja matmata laipu on sealpool ilmselt maapinnas rohkemgi. Sõjajärgsest taastamisest on saanud aga suur langus, lisaks rahvaarvule on umbes kahekordselt kahanenud haritav põllumaa, neljakordselt kariloomade arvukus jne.

Erinevused
Suurimad erinevused on aga suhtumises. Suhtumises iseendasse, oma ajalukku ja naabritesse. Eesti lugu on üles ehitatud omariiklusele, iseolemisele ja vabaks-saamisele. Pihkvamaa on aga oma kunagist uhket omariikluse aega alates Moskvale allutamisest pidevalt alla suruma pidanud. Isegi kunagise iseotsutamise sümboli – veetšekella ja selle hilisema koopia – on nad suutnud korduvalt ja põhjalikult ära kaotada.

Pihkva ehitab üles oma lugu kui impeeriumi rajajoon, kui linn-kindlus, kes alates Aleksander Nevski aegadest on lääne horde tõrjunud. Pihkva jõe kaldapealsele, otse ajaloolise Kremli vastaskaldale kõige nähtavamale kohale on püstitatud hiigelkiri „Venemaa algab siit“.

Pihkvamaa võtab väga tõsiselt oma piiriäärset staatust, hiljuti rajati siia ausammas piirivalvuritele läbi kõigi aegade. Linna ja kogu oblasti au ning uhkus on dessant-diviis, millele omistati peale Krmmi operatsiooni Suvorovi orden. Iga teine-kolmas perekond on seotud pagunikandjatega, kelle kodudes vaadatakse telekanalist lõputuid hirmujutte Ukraina kohta ja muretsetakse riigi kaitsevõime pärast.

Paradoks
Kui jätta nö suur poliitika kõrvale ja vaadata lihtsalt maakaarti, siis võiks ju oletada, et naabrid on naabrid ning oleks ju äärmiselt mõistlik oletada, et inimeste tasandil ikka suhtlus käib. Et mis neil siin jagada, käiakse vastastikku asju ajamas ja kasvõi vanu sugulasi või hauakivegi vaatamas.

Paradoksaalselt on see suhtluspilt aga üüratult ebavõrdne. Keskmise majanduslikult aktiivse pihkvamaalase jaoks oli vähemalt kuni Krimmi kaaperdamiseni täiesti loomulik käia Tartus šoppamas ja Pärnus suvitamas. Riia loomaaed ja Tallinna vanalinn on mõlemad pihkvalase enam kui tuttavad kohad. Šengeni viisa passi vahel on sama loomulik kui kaaned selle passi ümber.

Millal aga viimati võttis keskmine eestlane vene viisa, selleks et minna Pihkvasse? Või näiteks Pihkvas on olemas prestiižne elamukompleks „Evropa“ – kas kujutate ette, et nt Tartus rajataks luksusrajoon nimega „Rossija“?

Ma isegi ei hakka rääkima setude ja topelt-kodakondsuse küsimustest, mis meid seovad. Kõige selle siduva juures on meie mõlema lood, meie enesemüüdid nii kardinaalselt erinevad, et ühtsusest rääkimine oleks narrus.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud kuvatõmmis. lisapilt võetud siit

Välismäärajas Venemaast ja Ukrainast

Venemaal nädal tagasi toimunud ühtselt valimispäeval toimus pikk rodu väga erineva tasandi valimisi, millest suurima tähelepanu said muidugi Moskva linnaDuuma omad. Samal ajal aga valiti ka Riigiduuma asendusliikmeid, kubernere ja kõikvõimalikku muid volikogusid ja külavanemaid. Kas kõigest toimunust saab teha mingeid üldistusi?

Venemaa-Ukraina suhted on midagi palju suuremat kui lihtsalt Venemaa-Ukraina suhted. Seda jälgivad kümned või ehk isegi sajad tuhanded silmapaarid kõige erinevamatest maailma nurkadest, üritades ära aimata mingeid arengusuundi. Väga paljud nendest soovivad aga igast liigutusest näha Moskva hea tahte märki, et hakata taas ja taas rääkima vajadusest suhteid soojendama.

Ukraina osas sündis siin saates ka üks selline järeldus, mille üle ma päris pikalt järele mõtlesin. Kuidagi on läinud nii, et meie silme all, võimalik et mingil määral ka meie heakskiidul on tekkinud olukord, kus Ukraina ühiskond on valmis muutuma Venemaa taoliseks. Ehk siis on välja kujunenud sisuliselt autokraatlik valitsemismudel, kus president kontrollib praktiliselt kõike.

Saatejuht Hannes Hanso, külalisteks Rein Oidekivi ja Karmo Tüür. Saade ise järelkuulatav siin.

Разбор полётов: BREXIT ja vene-vastased sanktsioonid

Selle hooaja esimeses saates rääkisime kahel teemal: BREXIT ja vene-vastased sanktsioonid

Iga kord, kui BREXIT teemaks tuleb, tunnen ma end nagu laisk koolipoiss, kes pole eksamiks õppinud. Sest vaata sisuliselt ei ta ju keegi siiamaani, mis toimuma saab. "No deal BREXIT" asemel tuleb ju ilmselt "lot of deals BREXIT", sest läbi on ju vaja rääkida müriaad ühiseid toimemehhanisme.

Euroopas kõlavad perioodiliselt hüüatused "lõpetame ära need sanktsioonid Venemaa suhtes". Tuleb tunnistada, et Moskva on suhteliselt edukas lääneriikide vahel erimeelsuste külvamises, kuid seni on ühistegevuse võimekus siiski säilinud.

Seekord oli saatejuhiks Elizaveta Belous, ekspertideks aga jätkuvalt Harri Tiido ja Karmo Tüür

Saadet saab järelkuulata siit, samast tehtud ka kuvatõmmis

Kuidas lugeda Venemaad? (täisversioon)

Riputasin ennem kogemata üles lühendatud, paberlehe jaoks sobitatud versiooni. See siin on aga täistekst (u 800 tm pikem)

---

Kas vangide vahetust Ukrainaga ja äsjast valimis-tsirkust Venemaal saab lugeda Putini režiimi kaotustena? Sedasorti ülesande püstitus annab põhjust vaadata natuke sügavamalt otsa nii endale kui Venemaale. Ehk siis sellele, kuidas me mõtestame enda jaoks Venemaal toimuvat.

Kordan nüüd leheveerul seda, mida mõni aeg tagasi Juku-raadios ütlesin (noh on selline lahedalt omapärane formaat Kuku raadios). Kordan ja kirjutan veidi pikemalt lahti, sest nii on lihtsam mu mõttekäiku jälgida.

Venemaa ei ole Mordor. Kremli müüride all ei voola ürgse kurjuse läte, mis ajendaks Moskvat tegema ainult ja ainult kurja nii oma rahvale kui naabritele. Nii üllatav kui see ka pole, siis ka Venemaa on vaid riik, mis üritab kaitsta ja edendada oma huve. See, et need huvid meile veidrad või kurjad tunduvad, on juba meie probleem.

Suured ülesanded

Venemaa praegune eliit tema singulaarses avaldumisvormis ehk Vladimir Putini isikus on ennast ammu mõelnud ajaloo-raamatutesse. Ta muretseb selle üle, mida temast kirjutatakse Suure Vene idee kontekstis. Siinkohal pean ise-ennast parandama – kui ma eelmises lõigus ütlesin, et Venemaa on lihtsalt riik, siis paljude peades on see enamat kui „lihtsalt riik“. Selle taga on nö Suur Idee, suur missioon, mida tuleb hoida ja ellu viia.

Muuseas, ka selles pole Venemaa unikaalne. Enda erilise missiooni tundega riike on teisigi, näiteks USA. Nende kahe suurim erinevus on see, et Venemaa enesemüüdi kohaselt on neil küll üllas eesmärk, kuid neid kogu aeg kiusatakse ja ahistatakse, eelkõige sellesama USA poolt. USA enesemüüdis aga sellist ahistatuse momenti pole, ammugi mitte Venemaa poolt.

Tuleme siis tagasi nende huvide juurde, mida kollektiivne Putin kaitsta üritab. Selles on nii universaalset kui spetsiifilist komponenti. Iga riik maailmas üritab esiteks ellu jääda ja teiseks edeneda. Venemaa kui ennast ikka veel impeeriumina tajuv riik üritab end taastada oma „õiguspärases rollis“. Kolmandaks kihiks on siis Suure Vene idee, lihtsustatult nn Russkii Mir edendamine ja selle idee vaenlaste tõrjumine.

Nüüd, kui ülesannete raamid on laiade pintslilöökidega paika tõmmatud, saab minna instrumentide juurde. Need võib jagada strateegilisteks ja taktikalisteks, ehk siis pika- ja lühiajalisteks. Nii Ukraina kui valimised sobituvad kenasti mõlema illustreerimiseks. Ukraina ümber toimuv esindab strateegilisi mõttekäike ja valimised taktikalisi.

Ukraina
Ukraina on ja peab jääma Venemaa põlisosaks, isegi kui ta ajutiselt omaette riigi nime kannab. Seda kinnitas taaskord üle Vladimir Putin, pidades Ukraina praeguse presidendiga telefonivestlusi vangide vabastamise üle. Tõsi küll, ta tegi seda, kasutades formuleeringut: „Me oleme üks rahvas, nagu ma seda korduvalt öelnud olen.“

Ukraina ei saa ja ei tohi saada kellegi teise omaks, kuuluda ei EL ega NATO nimelistesse klubidesse – ei pea vist seletama, et neid nähakse anglosaksi tööriistadena Venemaa tõkestamiseks. Olgu kas sõja kaudu või rahu abil, Kiiev peab vaatama Moskvasse. Ainiti.

See, et Venemaa pidi praegu tagasi andma vangistatud meremehi, on vaid põgus taktikaline vangerdus suures pildis. Sellel oli instrumentaalne väärtus, suunatud eelkõige kolmandatele osapooltele kõigile neile Läänes, kes Venemaa iga „hea tahte“ avalduse peale innukalt sanktsioonide lõdvendamist nõudma asuvad.

Valimised
Valimiste väärtus selles suures plaanis on tunduvalt madalam. Kremli mätta otsast on see vaid mõõduka ulatusega erioperatsioon riigisisese olukorra kaardistamiseks ja mõjutamiseks. Tuletan meelde, et praegu võimulolev kolmetäheline organisatsioon näeb kõike kui erioperatsioone. Haamer näeb kõiges naela, mäletate?

Märkimisväärne osa kohalikest eliitidest ja kontraeliitidest aktiveerub valimiste ajal märgatavalt. Personaalsel tasemel on see võimalus ennast tõestada ja üritada saavutada või säilitada juurdepääsu peamisele ressursile Venemaal. Selleks on mõistagi eelarve, mitte nafta või gaas, nagu võiks ekslikult arvata.

Moskva linnavolikogu valimiste teemal käima tõmmatud mehhanism näitab päris ilmekalt seda eri-operatiivse mõtlemise taset ja instrumentaariumit. Suures pildis absoluutselt ebaoluliste valimiste ümber saavutati protestide laine, mille abil loodeti saavutada kõikvõimalike vastumeelsete isendite marginaliseerimist – Moskva linna erandliku valimissüsteemi tõttu pidi toimuva olemus ülejäänud Venemaale absoluutselt mõistetamatuks jääma.

Kokkuvõte
Niisiis, püstitame loo alguses esitatud küsimused uuesti. Kas Ukraina vangide vabastamist ja valimistulemusi saab näha kui kaotusi Putini režiimile? Vastus sellele on suuresti usu küsimus.

Ukraina osas näeb Venemaa ennast jätkuvalt mängu juhtpartnerina. Saates välja vastukäivaid signaale saavutatakse segadust vastasrinnas. Korraldades kõigepealt sigaduse – kaaperdades Ukraina aluse koos meeskonnaga – ja siis tehes „hea tahte žesti“ – vabastades meeskonna, saavutatakse enda meelest peamine: Kiiev vaatab Moskvasse.

Valimiste osas saavutas praegune võimupartei siiski üldvõidu, kandes taktikaisi kaotusi seal kus vaja. Nii Peterburi kuberneri kui Moskva linnavolikogu valimised näitavad, et protsessi kontrollib presidendi administratsioon, mitte mingi valimiskomisjon või muu säärane tühi-tähi.

Seega – kui vaadata asju Moskva-keskse pilguga, pole mingitest kaotustest juttugi. See, et taoliste taktikaliste vangerdustega Venemaa end strateegilisse tupikusse mängib, on teistpidi mõelda tahtjate nägemus.

---

lugu ilmus siin

Kuidas lugeda Venemaad?

Kas vangide vahetust Ukrainaga ja äsjaseid valimisi Venemaal saab lugeda Putini režiimi kaotustena? Sedasorti ülesande püstitus annab põhjust vaadata natuke sügavamalt otsa sellele, kuidas me mõtestame enda jaoks Venemaal toimuvat.

Kordan nüüd leheveerul seda, mida mõni aeg tagasi raadioeetris ütlesin. Kordan ja kirjutan veidi pikemalt lahti, sest nii on lihtsam mu mõttekäiku jälgida.

Venemaa ei ole Mordor. Kremli müüride all ei voola ürgse kurjuse läte, mis ajendaks Moskvat tegema ainult ja ainult kurja. Ka Venemaa on vaid riik, mis üritab kaitsta ja edendada oma huve. See, et need huvid meile veidrad või kurjad tunduvad, on juba meie probleem.

Suured ülesanded
Venemaa praegune eliit Vladimir Putini isikus on ennast ammu mõelnud ajaloo-raamatutesse. Ta muretseb selle üle, mida temast kirjutatakse Suure Vene idee kontekstis. Siinkohal pean end parandama – kui ma eelmises lõigus ütlesin, et Venemaa on lihtsalt riik, siis paljude peades on see enamat kui „lihtsalt riik“. Selle taga on nö Suur Idee, suur missioon, mida tuleb hoida ja ellu viia.

Tuleme siis tagasi nende huvide juurde, mida kollektiivne Putin kaitsta üritab. Selles on nii universaalset kui spetsiifilist komponenti. Iga riik maailmas üritab esiteks ellu jääda ja teiseks edeneda. Venemaa kui ennast ikka veel impeeriumina tajuv riik üritab end taastada oma „õiguspärases rollis“. Kolmandaks kihiks on siis Suure Vene idee, nn Russkii Mir edendamine ja selle idee vaenlaste tõrjumine.

Nüüd, kui ülesannete raamid on paika tõmmatud, saab minna instrumentide juurde. Need võib jagada strateegilisteks ja taktikalisteks, ehk siis pika- ja lühiajalisteks. Nii Ukraina kui valimised sobituvad kenasti mõlema illustreerimiseks. Ukraina ümber toimuv esindab strateegilisi mõttekäike ja valimised taktikalisi.

Ukraina
Ukraina on ja peab jääma Venemaa põlisosaks. Seda kinnitas taaskord üle Vladimir Putin, pidades Ukraina praeguse presidendiga telefonivestlusi vangide vabastamise üle. Tõsi küll, ta tegi seda, kasutades formuleeringut: „Me oleme üks rahvas, nagu ma seda korduvalt öelnud olen.“

Ukraina ei saa ja ei tohi saada kellegi teise omaks, kuuluda ei EL ega NATO nimelistesse klubidesse –neid nähakse anglosaksi tööriistadena Venemaa tõkestamiseks. Olgu kas sõja kaudu või rahu abil, Kiiev peab vaatama Moskvasse. Ainiti.

See, et Venemaa pidi praegu tagasi andma vangistatud meremehi, on vaid põgus taktikaline vangerdus suures pildis. Sellel oli instrumentaalne väärtus, suunatud eelkõige kõigile neile Läänes, kes Venemaa iga „hea tahte“ avalduse peale sanktsioonide lõdvendamist nõudma asuvad.

Valimised
Valimiste väärtus selles suures plaanis on tunduvalt madalam. Kremli mätta otsast on see vaid mõõduka ulatusega erioperatsioon riigisisese olukorra kaardistamiseks ja mõjutamiseks. Tuletan meelde, et praegu võimulolev kolmetäheline organisatsioon näeb kõike kui erioperatsioone. Haamer näeb kõiges naela, mäletate?

Märkimisväärne osa kohalikest eliitidest ja kontraeliitidest aktiveerub valimiste ajal. Personaalsel tasemel on see võimalus ennast tõestada ja üritada saavutada juurdepääsu peamisele ressursile Venemaal. Selleks on mõistagi eelarve, mitte nafta või gaas, nagu võiks ekslikult arvata.

Moskva linnavolikogu valimiste mehhanism näitab päris ilmekalt seda eri-operatiivse mõtlemise olemust. Suures pildis absoluutselt ebaoluliste valimiste ümber saavutati protestide laine, mille abil loodeti marginaliseerida kõik vastumeelsed isendid – Moskva linna erandliku valimissüsteemi tõttu pidi toimuva olemus ülejäänud Venemaale absoluutselt mõistetamatuks jääma.

Kokkuvõte
Niisiis, püstitame loo alguses esitatud küsimused uuesti. Kas Ukraina vangide vabastamist ja valimistulemusi saab näha kui kaotusi Putini režiimile? Vastus sellele on suuresti usu küsimus.

Ukraina osas näeb Venemaa ennast jätkuvalt mängu juhtpartnerina. Saates välja vastukäivaid signaale saavutatakse segadust vastasrinnas. Korraldades kõigepealt sigaduse (kaaperdades Ukraina aluse koos meeskonnaga) ja siis tehes „hea tahte žesti“ (vabastades meeskonna), saavutatakse enda meelest peamine: Kiiev vaatab Moskvasse.

Valimiste osas saavutas praegune võimupartei siiski üldvõidu, kandes taktikaisi kaotusi seal kus vaja. Nii Peterburi kuberneri kui Moskva linnavolikogu valimised näitavad, et protsessi kontrollib presidendi administratsioon, mitte mingi valimiskomisjon või muu säärane tühi-tähi.

Seega – kui vaadata asju Moskva-keskse pilguga, pole mingitest kaotustest juttugi. See, et taoliste taktikaliste vangerdustega Venemaa end strateegilisse tupikusse mängib, on teistpidi mõelda tahtjate nägemus.

---

lugu ilmus siin

Vangide vahetus Venemaa ja Ukraina vahel

Uudis+ küsis, kuidas hinnata laiemalt Vene-Ukraina suhteid ja kitsamalt vangide vahetust.

Omamoodi veider on see, kuidas me muudame või laseme muuta oma peas konteksti ja siis saab reaalsus sootuks uue värvingu. Kõigest kaks näidet:
- Ukraina idaosas on kõik rahulik: kui meie peaksime kasvõi päevakese tajuma seda "rahulikkust", siis me jookseks karjudes minema (üle kontrolljoone toimuv tulistamine pole siiski vihmasadu).
- Venemaa tegi hea tahte žesti, vahetades vange: Moskva lihtsalt osaliselt hüvitas oma sigaduse (vabastas meremehed, aga mitte alused).

Intervjuud järelkuulata saab siit.

---

pilt võetud siit

Tartu kui kultuuripealinn või anglosaksi vangla?

Üks venekeelne ja impeeriumi-meelne allikas avaldas huvitava mõttekäigu. Ligilähedaselt tõlgituna umbes nii: "vaevalt et Tartule kultuuripealinna tiitli andmise käigus võeti arvesse, et siin istuvad vanglas Dragomir Miloševitš jt"

"Кстати, в Тартуской тюрьме по-прежнему заключены осужденные МТБЮ Драгомир Милошевич, Милан Мартич и Милан Лукич, и я не думаю, что это обстоятельство было учтено, когда Тарту выбирали культурной столицей Европы 2024 года."

Selle mõttekäigu mõistmiseks on oluline kontekst, nö raamistik, millesse asetudes hakkab see lauseke tõeliselt särama.

Selle kohaselt tegid vennad serblased kõik õigesti, aga need kuramuse anglosaksid võtsid kangelastelt vabaduse ja paigutasid sõjakurjategijatena vanglasse. Tartus vanglasse. Mis veelkord tõestab, et Eesti on USA sabarakk ja seega üks vääritu kohake.

Teine tsitaat sama portaali teisest materjalist, andmaks konteksti: "Eesti on praegu pool-okupeeritud territoorium, kus anglosaksid teevad mida ise tahavad"

"В настоящее время Эстония находится в полуоккупированном состоянии так же, как и Германия. Здесь они (США и Великобритания – прим. Baltnews) делают все, что хотят. Дело в том, что англосаксы здесь находятся на правах экстерриториальности, и они не обязаны никак отчитываться перед местными властями"

Kultuuripealinna tiitli andmine taolisele kohale on ülaltoodud loogika raamistikus pehmelt öeldes veider.

Võtke seda lihtsalt kui meeldetuletust sellest, et meie ümber, peal ja kohal on mitmeid paralleel-maailmu. Mõnes nendest on kõikide asjade taga vaid üks ja ainumas juurpõhjus: Vene Maailma ahistamine anglosakside poolt (vabandage seda korduvat kordamist, aga see termin ON omamoodi leitmotiiv tolles paralleel-universumis).

Lõpetuseks veel üks lühike kokkuvõte hiljuti meie piiri taga ilmavalgust näinud raamatust: "Venemaa vastu on selle tekkimisest saadik seisnud kogu nn anglo-saksi maailm, nõrgestades Venemaad mh ka sisemiste rahutuste, tänapäeval nn värviliste revolutsioonide kaudu. Eesti roll on selles olnud kahel korral kaasa-aitamine Venemaa varade riisumisele: 1920'te ja 1990'te paiku"
(Васильев М.В. Большая игра. Уроки геополитики)

---

pilt võetud siit

Venemaast Jukuraadios

Mõni raadio on nii suur, et tema sisse mahub veel ka teine raadio. Näiteks Kuku raadio sisse mahub Juku raadio.

Juku-Kalle Raid tassib endaga kaasas köögilauda (on ikka imelik inimene) ja laotab selle laiali suvalises kohas. Seekord rulliti see lahti kohas, mida raadiomees ise nimetab "onu Karmo kommipood"

Rääkisime laias laastus kahel teemal: Moskva protestid ja JunArmija. Aga - nagu köögilauas ikka - jutt kandus ka sinna, kuhu ise tahtis. Protestimeeleoludest kuni selleni, mis toimub Putini peas. Ja kui palju üldse sõltub sellest, mis toimub Putini peas ning kui palju sellest, mida arvavad madalama taseme tegelinskid.

---

lugu saab järelkuulata siin.

20 aastat Putini võimu

20 aastat tagasi sai Vladimir Putin kogemata võimule. Tema ise seda võimu ei otsinud. See pole tema teene.

20 aasta jooksul on Venemaa elanike elukvaliteet tõusnud. Tema seda ei teinud. See pole tema teene.

Asjad, mis juhtuvad "millegi" ajal, pole ilmtingimata toimunud selle "millegi" tõttu.

Aga mis siis on Vladimir Putini teene? On see on võimu konsolideerimine autokraatsuseni, liberaalse paradigma asendumine konservatiivsega ja tülliminek Läänega? Kui palju tuleneb see Putini sisemistest soovidest ja tema poolt seatud plaanist? Või on ka see lihtsalt lihtsalt inimese kohanemine oludega, objektiivsete protsesside mõju? Mis on inimese (ka kõige ambitsioonikama) mõju ajaloolistele protsessidele?

Aga intervjuu kukkus välja omapärane. Jutustan Venemaa kodanike elukvaliteedist laguneva müüri taustal :D

Järelvaadata saab siit, samast tehtud ka kuvatõmmis.

Suure sõja kõminad

See on omamoodi kummaline, kuidas meie ohutunnetust ei määra mitte tegelik ohutase, vaid selle hoomatavus. Kööginuga me oskame ohtlikuks pidada, kuskil kaugel tiirlevat komeeti aga mitte. India-Pakistani konfliktiga on üsna sama lugu – see toimub kuskil kaugel ja näib tühisena. Tegelikkuses on aga see suurima globaalse katastroofi hõnguga lugu, kuna omavahel ristavad relvi kaks tuumariiki.

„India-Pakistani konflikt“ ning „lahingud Jammu ja Kašmiiri provintsisis“ on sedasorti märksõnad, mille taustal kasvas üles vanem põlvkond. Raadio- ja telepurk puistas uudiseid sellest kandist nii sageli, et see muutus toona suisa kuidagi omaseks ning koduseks.

Pole ka ime, sest Teise Maailmasõja järel tekkinud kaks riiki on omavahel sisuliselt permanentses konfliktis. Suuremaid sõdu on India ja Pakistani vahel olnud neli, väiksemaid süle ja seljaga pealekauba. Tüliõunaks eelkõige Jammu ja Kašmiiri provintsi kuuluvuse küsimus. Pakistan peab seda, peamiselt moslemitega asustatud territooriumi enda omaks, samas kui ammuse jagamisleppe järgi sattus see India kätesse.

Kolm põhjust
Nii et praegu toimuva juurpõhjus on toonaste jagajate suva. Piirkond anti Indiale, kuigi samas jäid sealsele rahvale laialdased eriõigused, mida nüüd India tahab ära võtta. Igasuguste õiguste ja muude soodustustega on aga ju see häda, et soodustuste andmine on saajate jaoks „loomulik“, äravõtmine aga „ebaloomulik“.

Teine ja vahetu põhjus on see, et India kevadistel parlamendivalimistel oma positsioone valimisvõidu ja parlamendist enamiku kohti saanud India Rahvapartei teeb lihtsalt seda, mida ta valimislubadustes rääkis. Ehk siis tühistab piirkonna eristaatuse – selle muudatuse sisust räägime aga paar lõiku allpool.

Kolmas ja nö sekkuv põhjus on nö vastasrinna ehk Pakistani käitumine. Ühest küljest varakevadine provokatsioon – nii seda India poolt tajutakse – terroriaktide ja sõjalennuki(te?) allatulistamise näol. Teisalt aga Pakistani praeguste ametivõimude leplikuna tunduv retoorika, nii et India ilmselt üritab kasutada võimaluste akent.

Muudatuse sisu
India keskvõimu poolt vaadatuna tahetakse teha ainult head, eelkõige India enamiku seisukohalt. Kui siiani kehtis Kašmiiris mitmed piirangud, nt võisid kinnisvara soetada ja teatud ametikohtadel töötada ainult kohalikud elanikud, siis nüüd peaks see „ebaõiglane“ piirang kaduma ja kõigil kodanikel tekkima võrdsed võimalused.

Territoriaalse haldusjaotuse muutmine – senise provintsi jagamine kaheks – ning regionaalse parlamendi volituste kärpimine tunudub sellise tehnilise ja igava sudimisena, mis peaks nö keskmise kodaniku jaoks üsna ebahuvitav olema. Tegelikkuses puudutab see aga jällegi kolme üsna leppimatus erimeelsuses elava kohaliku grupi – hindud, moslemid ja budistid – huve ning omavahelisi võimusuhteid ning selline ümberkorraldus mõjutab paljusid ja sügavalt.

Olukorda muudab keerulisemaks see, et Indias elava moslemite kogukonna huve kipuvad kaitsma lisaks ametlikule Pakistanile mitmed terrorirühmitused, mis baseeruvad Pakistanis, aga ka Afganistanis.

Perspektiivid
Kašmiiri konfliktist rääkides jäetakse tavaliselt mainimata mõjuvõimas kolmas ehk Hiina. Paikneb ju piirkond laiemalt India, Pakistani ja Hiina piirikolmnurgas. Hiina, kes oma kodus moslemeid üsna spetsiifliste võtetega „ravib ja koolitab“, toetab moslemiriiki Pakistani, kuna viimane aitab tasalülitada Indiat. Konflikti edenedes traageldab Hiina teede jms rajamisega inimtühjadele alale enda külge üha suuremaid tükikesi.

USA kõikuv käitumine ning Venemaa hooti tugevnevad, siis jälle vaibuvad katsed olukorrast oma profiiti lõigata ei muuda toimuvat kröömikestki lihtsamaks. Kohapealseid mõjuvõimsaid ja teovõimelisi aliansse, kes võiks vaenupooli rahustada, sisuliselt pole, ehkki Moskval meeldib rääkida Šanghai Koostööorganisatsiooni rollist.

Igatahes on India asunud piirkonda senisest veelgi enam militariseerima. Erinevatel andmetel on kohale saadetud 10-50 tuhat sõdurit. Maštaabi tajumiseks olgu öeldud, et India ja Pakistani vahel on mh peetud sõja-ajaloo suurimaid tankilahinguid peale peale II Maailmasõda. Ainuke argument, mis teoreetiliselt võib vältida Suure Sõja puhkemist, on mõlemal poolel olemasolev tuumarelv. Aga see argument ei tee muu maailma jaoks asja kuigivõrd õdusamaks.

Nii et kumb ta siis on, see Kašmiiri konflikt, kas kööginuga või komeet?---

-----------------------

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

20 aastat liitriiki

Venemaa-Valgevene liitriik on kui suurendusklaas, mis võimaldab vaadata Moskva mõttemaailma. Vaadakem siis, mida on sel klaasil meile näidata.

Õige peatselt täitub 20 aastat selle liitriigi asutamisest. Detsembris 1999 allkirjastati vastav lepe ja jaanuaris 2000 kiideti heaks mõlema poole parlamentide poolt. Allkirjastajateks hallinev Boriss Jeltsin ja tihkelt üle pealae kammitud tumedate juustega Aleksandr Lukašenko. Viimasel on küll nüüd kammimist vähem, kuid vähemalt on ta elus ja täpselt samas ametis nagu toona.

Lepe sai toona ambitsioonikas, seades eesmärgiks ühise valuuta, ühise parlamendi ja mille veel iganes ühtse ja ühise loomine ning seda kõike ikka võrdsetele alustele rõhudes. Tegelikkuses oli juba toona selge, et tegemist on Moskva nö teraapilise projektiga, vähendamaks NSVL lagunemise vaeguseid.

Vaade Venemaalt
Moskva mätta otsast vaadatuna on tegemist selge, lihtsa ja ühemõttelise geopoliitilise projektiga, millel on tugevad geostrateegilised sugemed. Ainukesed mõttekojad, mille laudadel vastavad skeemid ja kaardid loomulikud ja suisa hädavajalikud välja näevad, on kindralstaabid.

Juhul kui vaadata Euraasia kaarti sõja-ajaloolise pilguga, siis Venemaa ja Euroopa vaheline suur kontakt-pind kulgeb just üle Valgevene. Teise Ilmasõja terminites – siitkaudu liikusid peamised tankikolonnid. Seetõttu pole imestada, et sõjalised sidemed on vastavates kõnedes-tekstides aukohal, räägitakse ühisest raketi- ja tuumakilbist ning vastuseisust ühistele ohtudele.

Projekti ebaedust räägib aga Valgevene vastuseis sellesama geopoliitilise mängu nö loomulikule elluviimisele ehk Venemaa territoriaalsele laienemisele. Minsk pole siiani tunnustanud ühtegi Moskva vallutust, olgu siis vormiliselt iseseisvaks jäetud Osseetia ja Abhaasia või avameelselt kaaperdatud Krimmi kujul.

Teine läbikukkumise sümbol on vene kaasaegses mälupoliitikas pühaks räägitud nn Georgi lint. Selle –sisuliselt agresiooni märgiks kujunenud riba – on Minsk nii karmisti ära keelanud, et nt ühisel mäluüritusel Sõpruse Kurgaani juures (Venemaa, Valgevene ja Läti piirikolmnurgas) kannavad mõlema poole esindajad rinnas mitte ühist pruunikirjut, vaid eraldi riigilipu värvi lindikesi.

Vaade Valgevenest
Valgevenest vaadatuna on aga tegu eelkõige majandusliku projektiga. Valgevene välismajandusest on hetkel üsna täpselt pool seotud Venemaaga. Ligi pool Valgevene valuutatuludest on siiani tulnud Venemaa nafta jms edasimüügist Euroopale.

Sõjalises mõttes ollakse mõistagi noorem partner, kuid ka siit väänatakse välja oma majanduslik kasu: Valgevene käes oli siiani monopol, tootmaks üliraskeid veeremeid Venemaa rakettide veoks. Tõsi küll, nüüd on Venemaa hakanud rääkima „impordiasendamisest“ ka selles valdkonnas.

Otsest kahju Venemaaga lõdvas liitriigis olemisest Valgevene jaoks otse polegi, kui jätta kõrvale pidev ja nüüd tugevnev hirm omariikluse kaotamise ees. Tõsi küll, ka liitumise osas positiivselt meelestatud uurijad tõdevad, et Venemaaga ühteheitmine muutub põlvkonniti üha vähem populaarseks.

Vaade väljaspoolt
Mujalt vaadatuna on üsna ilmne, et tegemist on Venemaa eneserahuldusliku projektiga, mis peaks looma illusiooni Venemaa jätkuvast atraktiivsusest, teiste riikide ja rahvaste soovist järgida Venemaa arengumudelit.

Tegelikkuses toimib neljast võimalikust ligitõmbejõust – majanduslik, ühiskondlik/poliitiline, sõjaline ja kultuuriline – vaid viimane ning seegi pigem vanade mälestuste, mitte kaasaegse kultuuri kontekstis. Ühist majandusruumi kahe riigi vahel kiilutakse üha enam lahku, sisuliselt on liitriigi sisepiiril taastatud üsna tihe piirirežiim, vältimaks nii salakaubavaedu kui ka Valgevene enda väga paljude toodete sissevedu (ikka nn toiduohutuse sildi all).

Mida me siis sellest liitriigi-kujulisest suurendusklaasist näeme? Venemaa poolt pakutav taandub sisuliselt ühele: hallile ja korruptsiooni-loovale majandusmudelile, kus konkreetsed isikud võivad saada korralikku tulu, seni kuni seda peetakse Moskva poolt endale kasulikuks. Tõstku käsi see, kes tahab taolise mängu osaline olla?

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis