Tuesday, August 20, 2019

Venemaast Jukuraadios

Mõni raadio on nii suur, et tema sisse mahub veel ka teine raadio. Näiteks Kuku raadio sisse mahub Juku raadio.

Juku-Kalle Raid tassib endaga kaasas köögilauda (on ikka imelik inimene) ja laotab selle laiali suvalises kohas. Seekord rulliti see lahti kohas, mida raadiomees ise nimetab "onu Karmo kommipood"

Rääkisime laias laastus kahel teemal: Moskva protestid ja JunArmija. Aga - nagu köögilauas ikka - jutt kandus ka sinna, kuhu ise tahtis. Protestimeeleoludest kuni selleni, mis toimub Putini peas. Ja kui palju üldse sõltub sellest, mis toimub Putini peas ning kui palju sellest, mida arvavad madalama taseme tegelinskid.
---
lugu saab järelkuulata siin.

Saturday, August 10, 2019

20 aastat Putini võimu

20 aastat tagasi sai Vladimir Putin kogemata võimule. Tema ise seda võimu ei otsinud. See pole tema teene.

20 aasta jooksul on Venemaa elanike elukvaliteet tõusnud. Tema seda ei teinud. See pole tema teene.

Asjad, mis juhtuvad "millegi" ajal, pole ilmtingimata toimunud selle "millegi" tõttu.

Aga mis siis on Vladimir Putini teene? On see on võimu konsolideerimine autokraatsuseni, liberaalse paradigma asendumine konservatiivsega ja tülliminek Läänega? Kui palju tuleneb see Putini sisemistest soovidest ja tema poolt seatud plaanist? Või on ka see lihtsalt lihtsalt inimese kohanemine oludega, objektiivsete protsesside mõju? Mis on inimese (ka kõige ambitsioonikama) mõju ajaloolistele protsessidele?

Aga intervjuu kukkus välja omapärane. Jutustan Venemaa kodanike elukvaliteedist laguneva müüri taustal :D

Järelvaadata saab siit, samast tehtud ka kuvatõmmis.

Thursday, August 8, 2019

Suure sõja kõminad

See on omamoodi kummaline, kuidas meie ohutunnetust ei määra mitte tegelik ohutase, vaid selle hoomatavus. Kööginuga me oskame ohtlikuks pidada, kuskil kaugel tiirlevat komeeti aga mitte. India-Pakistani konfliktiga on üsna sama lugu – see toimub kuskil kaugel ja näib tühisena. Tegelikkuses on aga see suurima globaalse katastroofi hõnguga lugu, kuna omavahel ristavad relvi kaks tuumariiki.

„India-Pakistani konflikt“ ning „lahingud Jammu ja Kašmiiri provintsisis“ on sedasorti märksõnad, mille taustal kasvas üles vanem põlvkond. Raadio- ja telepurk puistas uudiseid sellest kandist nii sageli, et see muutus toona suisa kuidagi omaseks ning koduseks.

Pole ka ime, sest Teise Maailmasõja järel tekkinud kaks riiki on omavahel sisuliselt permanentses konfliktis. Suuremaid sõdu on India ja Pakistani vahel olnud neli, väiksemaid süle ja seljaga pealekauba. Tüliõunaks eelkõige Jammu ja Kašmiiri provintsi kuuluvuse küsimus. Pakistan peab seda, peamiselt moslemitega asustatud territooriumi enda omaks, samas kui ammuse jagamisleppe järgi sattus see India kätesse.

Kolm põhjust
Nii et praegu toimuva juurpõhjus on toonaste jagajate suva. Piirkond anti Indiale, kuigi samas jäid sealsele rahvale laialdased eriõigused, mida nüüd India tahab ära võtta. Igasuguste õiguste ja muude soodustustega on aga ju see häda, et soodustuste andmine on saajate jaoks „loomulik“, äravõtmine aga „ebaloomulik“.

Teine ja vahetu põhjus on see, et India kevadistel parlamendivalimistel oma positsioone valimisvõidu ja parlamendist enamiku kohti saanud India Rahvapartei teeb lihtsalt seda, mida ta valimislubadustes rääkis. Ehk siis tühistab piirkonna eristaatuse – selle muudatuse sisust räägime aga paar lõiku allpool.

Kolmas ja nö sekkuv põhjus on nö vastasrinna ehk Pakistani käitumine. Ühest küljest varakevadine provokatsioon – nii seda India poolt tajutakse – terroriaktide ja sõjalennuki(te?) allatulistamise näol. Teisalt aga Pakistani praeguste ametivõimude leplikuna tunduv retoorika, nii et India ilmselt üritab kasutada võimaluste akent.

Muudatuse sisu
India keskvõimu poolt vaadatuna tahetakse teha ainult head, eelkõige India enamiku seisukohalt. Kui siiani kehtis Kašmiiris mitmed piirangud, nt võisid kinnisvara soetada ja teatud ametikohtadel töötada ainult kohalikud elanikud, siis nüüd peaks see „ebaõiglane“ piirang kaduma ja kõigil kodanikel tekkima võrdsed võimalused.

Territoriaalse haldusjaotuse muutmine – senise provintsi jagamine kaheks – ning regionaalse parlamendi volituste kärpimine tunudub sellise tehnilise ja igava sudimisena, mis peaks nö keskmise kodaniku jaoks üsna ebahuvitav olema. Tegelikkuses puudutab see aga jällegi kolme üsna leppimatus erimeelsuses elava kohaliku grupi – hindud, moslemid ja budistid – huve ning omavahelisi võimusuhteid ning selline ümberkorraldus mõjutab paljusid ja sügavalt.

Olukorda muudab keerulisemaks see, et Indias elava moslemite kogukonna huve kipuvad kaitsma lisaks ametlikule Pakistanile mitmed terrorirühmitused, mis baseeruvad Pakistanis, aga ka Afganistanis.

Perspektiivid
Kašmiiri konfliktist rääkides jäetakse tavaliselt mainimata mõjuvõimas kolmas ehk Hiina. Paikneb ju piirkond laiemalt India, Pakistani ja Hiina piirikolmnurgas. Hiina, kes oma kodus moslemeid üsna spetsiifliste võtetega „ravib ja koolitab“, toetab moslemiriiki Pakistani, kuna viimane aitab tasalülitada Indiat. Konflikti edenedes traageldab Hiina teede jms rajamisega inimtühjadele alale enda külge üha suuremaid tükikesi.

USA kõikuv käitumine ning Venemaa hooti tugevnevad, siis jälle vaibuvad katsed olukorrast oma profiiti lõigata ei muuda toimuvat kröömikestki lihtsamaks. Kohapealseid mõjuvõimsaid ja teovõimelisi aliansse, kes võiks vaenupooli rahustada, sisuliselt pole, ehkki Moskval meeldib rääkida Šanghai Koostööorganisatsiooni rollist.

Igatahes on India asunud piirkonda senisest veelgi enam militariseerima. Erinevatel andmetel on kohale saadetud 10-50 tuhat sõdurit. Maštaabi tajumiseks olgu öeldud, et India ja Pakistani vahel on mh peetud sõja-ajaloo suurimaid tankilahinguid peale peale II Maailmasõda. Ainuke argument, mis teoreetiliselt võib vältida Suure Sõja puhkemist, on mõlemal poolel olemasolev tuumarelv. Aga see argument ei tee muu maailma jaoks asja kuigivõrd õdusamaks.

Nii et kumb ta siis on, see Kašmiiri konflikt, kas kööginuga või komeet?---

-----------------------

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Tuesday, August 6, 2019

20 aastat liitriiki


Venemaa-Valgevene liitriik on kui suurendusklaas, mis võimaldab vaadata Moskva mõttemaailma. Vaadakem siis, mida on sel klaasil meile näidata.

Õige peatselt täitub 20 aastat selle liitriigi asutamisest. Detsembris 1999 allkirjastati vastav lepe ja jaanuaris 2000 kiideti heaks mõlema poole parlamentide poolt. Allkirjastajateks hallinev Boriss Jeltsin ja tihkelt üle pealae kammitud tumedate juustega Aleksandr Lukašenko. Viimasel on küll nüüd kammimist vähem, kuid vähemalt on ta elus ja täpselt samas ametis nagu toona.

Lepe sai toona ambitsioonikas, seades eesmärgiks ühise valuuta, ühise parlamendi ja mille veel iganes ühtse ja ühise loomine ning seda kõike ikka võrdsetele alustele rõhudes. Tegelikkuses oli juba toona selge, et tegemist on Moskva nö teraapilise projektiga, vähendamaks NSVL lagunemise vaeguseid.

Vaade Venemaalt
Moskva mätta otsast vaadatuna on tegemist selge, lihtsa ja ühemõttelise geopoliitilise projektiga, millel on tugevad geostrateegilised sugemed. Ainukesed mõttekojad, mille laudadel vastavad skeemid ja kaardid loomulikud ja suisa hädavajalikud välja näevad, on kindralstaabid.

Juhul kui vaadata Euraasia kaarti sõja-ajaloolise pilguga, siis Venemaa ja Euroopa vaheline suur kontakt-pind kulgeb just üle Valgevene. Teise Ilmasõja terminites – siitkaudu liikusid peamised tankikolonnid. Seetõttu pole imestada, et sõjalised sidemed on vastavates kõnedes-tekstides aukohal, räägitakse ühisest raketi- ja tuumakilbist ning vastuseisust ühistele ohtudele.

Projekti ebaedust räägib aga Valgevene vastuseis sellesama geopoliitilise mängu nö loomulikule elluviimisele ehk Venemaa territoriaalsele laienemisele. Minsk pole siiani tunnustanud ühtegi Moskva vallutust, olgu siis vormiliselt iseseisvaks jäetud Osseetia ja Abhaasia või avameelselt kaaperdatud Krimmi kujul.

Teine läbikukkumise sümbol on vene kaasaegses mälupoliitikas pühaks räägitud nn Georgi lint. Selle –sisuliselt agresiooni märgiks kujunenud riba – on Minsk nii karmisti ära keelanud, et nt ühisel mäluüritusel Sõpruse Kurgaani juures (Venemaa, Valgevene ja Läti piirikolmnurgas) kannavad mõlema poole esindajad rinnas mitte ühist pruunikirjut, vaid eraldi riigilipu värvi lindikesi.

Vaade Valgevenest
Valgevenest vaadatuna on aga tegu eelkõige majandusliku projektiga. Valgevene välismajandusest on hetkel üsna täpselt pool seotud Venemaaga. Ligi pool Valgevene valuutatuludest on siiani tulnud Venemaa nafta jms edasimüügist Euroopale.

Sõjalises mõttes ollakse mõistagi noorem partner, kuid ka siit väänatakse välja oma majanduslik kasu: Valgevene käes oli siiani monopol, tootmaks üliraskeid veeremeid Venemaa rakettide veoks. Tõsi küll, nüüd on Venemaa hakanud rääkima „impordiasendamisest“ ka selles valdkonnas.

Otsest kahju Venemaaga lõdvas liitriigis olemisest Valgevene jaoks otse polegi, kui jätta kõrvale pidev ja nüüd tugevnev hirm omariikluse kaotamise ees. Tõsi küll, ka liitumise osas positiivselt meelestatud uurijad tõdevad, et Venemaaga ühteheitmine muutub põlvkonniti üha vähem populaarseks.

Vaade väljaspoolt
Mujalt vaadatuna on üsna ilmne, et tegemist on Venemaa eneserahuldusliku projektiga, mis peaks looma illusiooni Venemaa jätkuvast atraktiivsusest, teiste riikide ja rahvaste soovist järgida Venemaa arengumudelit.

Tegelikkuses toimib neljast võimalikust ligitõmbejõust – majanduslik, ühiskondlik/poliitiline, sõjaline ja kultuuriline – vaid viimane ning seegi pigem vanade mälestuste, mitte kaasaegse kultuuri kontekstis. Ühist majandusruumi kahe riigi vahel kiilutakse üha enam lahku, sisuliselt on liitriigi sisepiiril taastatud üsna tihe piirirežiim, vältimaks nii salakaubavaedu kui ka Valgevene enda väga paljude toodete sissevedu (ikka nn toiduohutuse sildi all).

Mida me siis sellest liitriigi-kujulisest suurendusklaasist näeme? Venemaa poolt pakutav taandub sisuliselt ühele: hallile ja korruptsiooni-loovale majandusmudelile, kus konkreetsed isikud võivad saada korralikku tulu, seni kuni seda peetakse Moskva poolt endale kasulikuks. Tõstku käsi see, kes tahab taolise mängu osaline olla?
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Tuesday, July 30, 2019

Kiiev libises lõksust


Ukrainal õnnestus elegantselt välja astuda lõksust, mille Venemaa talle seadis. Tõsi küll, see kõik on vaid allakirjutanu oletus, lõhnates nagu spioonifilmi süžee või muidu konspiroloogia, aga see seletaks asju.

Alustuseks tuletan meelde, et Venemaal on praegu võimul endise KGB kasvandikud. Kui see kontor milleski osav oli, siis nn dvuh-hodovka’de ehk kahekäiguliste erioperatsioonide plaanimises ja elluviimises. Eesmärgiga panna töötlemisele kuuluv isend tegema midagi, mida ta ehk muidu ei teeks, aga mis on KGB’le kasulik.

Kõik need, kes räägivad nö mnogohodovka’dest ehk siis juba keerulisematest operatsioonidest, ajavad enamasti pada, selliseid skeeme aretatakse filmides. Kaugemale kui kaks käiku on sisuliselt üsna kasutu planeerida, sest päris elu oli liiga keeruline isegi nõuka-ajastul. Aga mitte sellest pole täna jutt.

Vahetuskauba loomine
Järgmiseks joonistan üsna laiade pintslitõmmetega hetkel kõne all oleva pildi. Venemaal on peatselt vaja vabastada kinnipeetud Ukraina meremehed, kuid ta soovib seda teha loomulikult oma nägu säilitades. Kuidas seda teha? Aga kõige lihtsam oleks vahetada nad nö võrdväärse kauba vastu välja.

Ehk siis nüüd on vastavate seltsimeeste laual ülesanne toota vahetuskaup. Tekitada olukord, kus Ukraina käes oleks samamoodi Venemaa alus ja mehed. Ehk siis panna Ukraina samamoodi laevu kaaperdama. Meeldiva boonusena saab seeläbi ühtlasi näidata, et Ukraina on samasugune kaabakas ning laevade/meremeeste ülelöömises pole midagi eriskummalist. Noh umbes nagu Krimmi kaaperdamiseski. Et noh nii see värk käibki.

Kuidas siis luua olukord, et Kiiev neelaks alla konksu ja arestiks Venemaa laeva koos meestega? Aga imelihtne – võtta kasutusele seesama tanker, millega blokeeriti Kertši väin möödunud aasta oktoobris ning mille abil aeti kotti Ukraina alused. Kuna on teada, et Ukraina kohtu otsusega on see tanker kuulutatud asitõendiks ja arestimisele kuuluvaks, siis edasine peaks olema juba tehnika küsimus.

Ümbernimetatud Trooja hobune
Kuidas aga tagada, et Kiiev ei saaks aru, et tema hoovile proovitakse veeretada Trooja hobust? Tuleb siis lisada väike varje-trikk, mis tekitaks Ukraina julgeolekumeestes vahvat elevust stiilis „näe, me hammustasime pettuse läbi ja saame soovitud laeva kätte!“

Nii vahetaski tanker omanikku ja nimetust, mis on üsna tüüpiline juhul, kui üritatakse aluse ajalugu „puhtaks pesta“. Juhul kui vana omanik oleks vana nime all selle laeva otse ukrainlaste kätte lükanud, oleks lõks liiga ilmne olnud, nüüd aga võis oodata, et Ukraina julgeolekujõud kasseerivad töövõidu sisse, võtavad laeva ja meeskonna kinni ning avaldavad ise soovi teha vahetuskaupa.

Ukraina tegi nüüd aga midagi ootamatut. Asitõendina tagaotsitavaks kuulutatud laev küll võeti hoiule, kuid ... meeskond lasti kiirkorras koju minna. Ehk siis – Venemaa üritas Ukrainat panna oma mängureegleid järgides valeturakat mängima, kuid Ukraina ... käitus nagu aumees.

Ootamatuse efekt
Juhul kui Kiiev oleks käitunud nii nagu temalt oodati, kasutades tankeri meeskonda vahetuskaubana, oleks mõlemad pooled näinud välja lontrustena, ainult et Kiiev oleks olnud nii ehk naa nirumas olukorras – selles mängus on jäme ots Mosva käes.

Et aga Kiiev (võimalik et juhuslikult) käitus õigusriigina, siis keeras ta Moskva plaanid pea peale. Aga selge on see, et ega Venemaa ei jäta. Ta on harjunud nn lähivälismaale oma mängureegleid peale suruma ja tegema nägu et karistused teda ei morjenda. Nii et küllap tuleb ka järgmine samm.

Muidugi, võimalik et ma mõtlen ka asju üle. Võimalik, et polnud mingit Moskva lõksu ja Kiievi härrasmehelikku vastukäiku. Võtke seda kui kerget suvist mõttemängu. Või siis mitte.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Tuesday, July 23, 2019

Ukraina parlamendivalimistest kolm intervjuud

Ukraina parlamendivalimiste lõplikud tulemused pole veel teada, kuid igatahes on selge, et riigi uus president Zelenski sai nüüd ka parlamendivalimistel rahva toetuse.

TV3 Seitsmesed uudised küsisid: kas see võiks kaasa tuua mingeid muudatusi Ukraina-Venemaa suhetes? Ausalt öeldes ei paista siit küll midagi head - sest mis oleks see, mida Ukraina uus juht-meeskond saaks teha sellist, mida Venemaa tajuks kui positiivse reageerimise väärilist? Uudislõik järelvaadatav siit.

Kanal 2 tundis huvi, et millega peab uus valitsus kõigepealt tegelema? Tegelema peab ta kahe sõjaga - kineetiline Donbassis ja majanduslik korruptsiooniga - kuid keskmine valija tegelikult soovib lihtsalt ja kohe paremini elama hakata. Kuulata saab siit (alates 19:20)

Midagi sai räägitud ka venekeelse Raadio4 tarvis, aga nagu ikka, neil antud lühemad intervjuud kaovad kuhugi mutiauku.

Sunday, July 14, 2019

Gruusiast Välismäärajas

Vaatamate tehnilistele viperustele sai eile räägitud Gruusiast, eelkõige selle riigi suhete kontekstis Venemaaga.

Peale seda kui Šaakašvili võttis edukalt kontrolli alla Adžaaria ning asusu oma riiki munsterdama Lääne klubidesse, ilmusid välja vene tankid ja Ivanišvili. Siin ei pruugi olla mingit põhjuslikku seost, kuid igatahes on nüüdseks ülejäänud kaks separatistlikku regiooni Venemaa poolt okupeeritud (ehkki vormistatud nö omaette riikidena) ja riiki libisemas oma arenguteel tagasi.

Igatahes suurim paradoks seisneb selles, et Venemaal on Gruusiat rohkem vaja kui Gruusial Venemaad. Gruusia jaoks on Venemaa oluline majandus-partner ning sellest ilmajäämine oleks valus, kuid tehtav. Venemaa ei saa aga oma suur-riiklikke mänge regioonis laiemalt mängida ilma Gruusiata.

Saade on järelkuulatav siit.
---
Gruusia kui transiidimaa asendit iseloomustav skeem on võetud siit.

Thursday, July 4, 2019

Liberalism ei sure, kuna konservatiivid ei lase


Vladimir Putini sõnad selle kohta, et liberalism on nüüdseks tõestanud oma elujõuetust, käivitasid taas lõputuna näiva, kuid siiski jätkuvalt olulise dialoogi. On’s ta surnud, see va liberalismus?

Liberalism ei sure, kuna konservatiivid ei lase tal surra. Need on nagu igavesed antipoodid, mis kasvavad välja üksteisest. Mida tugevamalt löövad end konservatiivse mõtte järgijateks nimetajad liberalismi matusekella, seda tugevamaks muutub teise mõttekoolkonna pooldajate võitlustahe.

Pole üldse oluline, kumba mõttelaadi paremaks pidada. Kuid oluline on mõista, et igasugune idee võib muutuda mürgiks, kui teda ülemäära doseerida. Äärmusliberaalsus on sama hukutav kui äärmuskonservatiivsus. Ei totaalse avatuse ega totaalse suletuse õhustikus pole võimalik pikalt elus püsida.

Putini vs Trump
Miks oli üldse oluline alustada seda artiklit viitega Putini intervjuule? Hiljutine G20 kohtumine näitas taas, kui oluline on Venemaa presidendi jaoks olemine ühel pildil, ühel leheküljel, ühe läbirääkimislaua taga USA presidendiga.

Kuna Donlad Trump on tõusnud liberalismi vastu võitlejate käilakujuks, siis üritab Vladimir Putin ka siin mahtuda samale pildile. Vana kagebiidina ta teab hästi, kui oluline on sobituda protsessidega ning et tunduvalt lihtsam on kasutada olemasolevaid trende kui luua uusi.

Putin ja Trump mõlemad räägivad maailmaga anitliberaalses keeles, mh majanduspiirangute kaudu. Tõsi küll, motiivistik sellise tegevuse taga võib olla äärmiselt erinev, kuid kasutavad vahendid on siiski sarnased.

G20 näitlik õppetund
Muuseas ka kogu G20 summit on hea näide sellest kuidas konservatiivne vs liberaalne idee omavahel mõõtu võtavad. Kui USA koos Hiina ja Venemaaga mahuvad tinglikult ühte, majanduspiirangute koolkonna paati, siis Euroopa Liit üritab sellele vastu panna oma liberaalset laevastikku.

Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika riigid leppisid kokku liikumise ühise vabakaubandustsooni poole. See ja teised EL poolt sõlmitud vabakaubanduslepped muudavad Euroopaga ühinenud turu maailma suurimaks. Vana Euroopa võib olla küll väsinud, kuid oma ostujõus siiani atraktiivne ja seeläbi maailma majandusreeglite teemalises vaidluses oluline tegija.

Kogu lõppenud summit oligi aga vastuolude tippkohtumine. Vastuolud nii kliima-alase kui vabakaubanduse teemalise maailmanägemuse ümber on laias laastus taandatav selle artikli põhiväite juurde.

Liberaalsus ja konservatiivsus on omavahel tasakaalustavad jõud. Umbes nagu hapnik ja lämmastik meid ümbritsevas õhus. Eraldivõetuna pole nad kumbki eluks sobilikud, kuid mõistlikus kombinatsioonis tagavad eluspüsi.

---

lugu ilmus siin

Wednesday, July 3, 2019

G-20 summit: suur vastasseis

Vene meedia vaatetornist kirjeldatuna oli kogu ülejäänud tippkohtumi vaid raamistik Putin-Trump kahepoolsele kohtumisele. Mida taoline sõprus tähendab ja kui tõsiselt seda võtta?

Kõigest sellest sai räägitud R4 jaoks antud intervjuus, mida saab järelkuulata siit.

---

pilt võetud siit

Monday, July 1, 2019

Välismäärajas ENPA'st ja Gruusiast

ENPA kui täheühend oli siiani eestikeelsele publikule laiemalt üsna võõras. Nii oleks ilmselt selliseks jäänudki, seda enam et a) kõikvõimalikke parlamentaarseid assambleesid on paganama palju ja b) Euroopa Nõukogu kui organisatsioon jääb enamasti nähtamatuks ja arusaamatuks. Ahjaa, ning c) hiljemloodud Euroopa Liit võttis kasutusele Euroopa Nõukogu sümboolika (lipp ja hümn), mis ei tee nende eristamist karvavõrdki lihtsamaks.

Tänu Venemaa ponnistustele on aga Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee* muutunud taas kõneväärseks. Paraku häbiväärses võtmes. Mis tõenäoliselt ongi Moskva eesmärk, näidata kõike "euroopalikku" millegi (põhi-)mõttelagedana.

Teise teemana jõudsime põgusalt kajastada ka Gruusias toimuvaid rahutusi.

Omamoodi huvitav on see, et Venemaa meediapildis kasutatakse mõlemast protsessist rääkides tavaliselt rohkem nende lemmiksõna "russofoobia".

Stuudios olid saatejuht Erki Bahovski, kõnelejateks Eerik-Niiles Kross. Saade järelkuulatav siit.

---
* (47 Euroopa riiki ühendava organisatsiooni parlamentide esindus, mitte segamini ajada hiljem moodustatud ja teisesisulise 28 riiki ühendava Euroopa Liiduga, mille juures tegutseb Europarlament)

Thursday, June 27, 2019

Moskva mõjutusmängud Euroopas


„Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“ oli omal ajal üks enim müüdud raamatuid. Kuigi nüüd on sellest mööda läinud igasugused moodsad muinaslood, pole inimeste mõjutamise alane oskusteave põrmugi vähem oluliseks muutunud.

Moskva on säherdusele mõjutustegevusele alati palju tähelepanu pööranud. NSVL eriteenistuste oskusteavet rakendatakse nüüd riigi tipptasemel, toonased salamisi tegutsenud kontorid on nüüdseks riigi üle võtnud.

Ehkki Euroopa Nõukogu pole Venemaa jaoks suurim ja olulisim teema, kõlbab ta mõjutustegevuse edendamiseks ikkagi. Kuna absoluutse enamiku inimeste jaoks pole erinevad Euroopa struktuurid omavahel eristatavad, siis saab punktivõitu ühes esitleda eduloona laiemalt.

Küüniline ärakasutamine
Euroopa Nõukogu Parlamentaarses assamblees kaotas Venemaa hääleõiguse Krimmi kaaperdamise järel. Selle hääleõiguse tagasiandmine mõjub tahes-tahtmata heakskiiduna – vähemalt üks Lääne klubidest ilmutab sigadustega leppimise märke.

Nüüd esitas Venemaa Euroopa Nõukogu ase-esimehe kohale Leonid Slutski kandidatuuri*. Tegemist on mehega, kes sattus ühe esimesena Lääne sanktsioonide alla seoses sellesama Krimmiga. Kuna Eruoopa Nõukogu üks peamisemaid funktsioone on rahvusvahelise õiguse normide järgimine riikidevahelistes suhetes, siis mõjub ainuüksi taolise kandidatuuri ülesseadmine ülimalt küünilisena.

Juhul kui see peaks aga ka läbi minema, siis pannakse Lääs järjekordselt tõsisesse kahvlisse – kuidas siis nii, et Euroopa Liit sisuliselt teatab, et mees on kaasosaline kuriteos rahvusvahelise õiguse vastu, Euroopa Nõukogu aga aktsepteerib sama tegelast enda juhina?

Mõjutusvahendite tööriistakast
Veelgi enam, Venemaa täieõigusliku tegevuse jaoks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee liikmena esitab Venemaa oma delegatsiooni, mille liikmete hulgas on karistusnimekirjadesse sattunud inimesi koguni neli.

Loogiline on küsida, et kas Euroopa Nõukogus toimuv võib näidata ka tulevast suunamuutust Euroopa Liidus (tasub korrata nüri järjekindlusega, et need on kaks täiesti erinevat ja omavahel mitte seotud organisatsiooni)?

Venemaa võimekus mõjutada Euroopa Nõukogus toimuvat on siiski kordades suurem kui sama võime Euroopa Liidu suhtes. Alustame lihtsalt sellest, et Nõukogus on ta liige (nagu ka kõik muud Euroopa riigid), Liidus aga mitte. Euroopa Nõukogu sõltub mh märkimisväärselt ka Venemaa rahast, kasvõi liikmemaksu näol, Euroopa Liit aga mitte.

Seltsimehed hallides pintsakutes tegutsevad kindlasti mõlema organisatsiooni juures, selles pole kahtlustki. Venemaa mõjutustegevus Euroopas ei piirdu ainult anonüümsete trollidega internetis, iga vähegi olulisema ühenduse ja inimese kohta on olemas oma toimikud ja oma väljamõõdetud mõjutusvahendid, mille toimimist kontrollitakse üle ja üle.
----
lugu ilmus siin
----
*tekst sai kirjutatud ennem kui selgus, et see kandidatuur siiski läbi ei lähe

Wednesday, June 26, 2019

Segadusekülvamine Euroopas

Kui Venemaa spetsialistid hallides pintsakutes minagi hästi oskavad, siis on see erimeelsuste ja segaduse külvamine. Seekord siis suudetakse kenasti ära kasutada kahe kõlaliselt sarnase struktuuri sisulisi erinevusi - Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit.

Kuna Euroopa Liidu mõjutamine (kasvõi Krimmi eest rakendatud sanktsioonide mahavõtmise osas) läheb visalt, siis avaldatakse survet teisele organisatsioonile - Euroopa Nõukogule.

Kõigest sellest sai räägitud intervjuus AK'le, lõiguke on järelvaadatav siit.

Friday, June 21, 2019

Gruusia on valmis järgmiseks nihkeks



Ragisevad ja raksuvad muutused on Gruusiale ja grusiinidele omased. Olles täna kärarikkalt ühte meelt, toetatakse homme sama särtsuvalt kedagi teist. Pooltoone ja tõdemusi stiilis „jah, aga“ selles keskkonnas väga ei harrastata.

Saakašvili ajajärk Gruusias kestis ligikaudu 10 aastat, Ivanišvili oma on nüüdseks kestnud umbes 8 ja tundub et aeg on küps järgmiseks nihkeks.

Need ülemised kaks lõiku kirjutasin ma valmis enam kui kuu aega tagasi, plaanides kirjutada pingete kogunemisest Gruusias. Siis tulid aga muud teemad vahele ja asi jäi soiku. Eile, 20.märtsil toimunud meeleavaldused sundisid aga poolelijäänud artikli juurde tagasi pöörduma. Ainuke, mille ma ära muutsin, oli see, et võtsin maha küsimärgi pealkirja lõpust. Valmisolek on nüüd ilmselge.

Põhjus või päästik
Loomulikult rääkisid eile kõik meediakanalid protestidest, mille alguspunktiks oli justkui Venemaa Duumasaadiku, kommunist Sergei Gavrilov esinemine. Asi justkui imelihtne – Venemaa esindaja istus Gruusia parlamendi spiikri tooli ja rääkis sealt vene keeles.

Ehkki tõenäoliselt oli tegu protokollilise apsakaga ürituse korraldajate ehk Gruusia enda ametnik, pole see enam oluline. Sümboolselt nägi asi välja tõepoolest halb. Kuna Gruusia loeb Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat okupeeritud aladeks, siis istus spiikri toolis okupandi esindaja. Ning mitte lihtsalt esindaja, vaid mees, kes on seda okupatsiooni ise heaks kiitnud.

Veelgi enam, Tbilisi tänavatel leviva versiooni kohaselt olla Gavrilov suisa ise osalenud sõjategevuses Abhaasia poolel Gruusia vastu. Gavrilov ise seda mõistagi eitab, väites et pole iial relva käes hoidnud ning et ta on osalenud vaid humanitaarsetes abiaktsioonides, kuid teeb seda ausalt öeldes närviliselt ja rabedalt.

Kuhupoole liigub pendel?
Kuhu on siis valmis nihkuma Gruusia ja mis nihetest me üldse räägime? Jah, loomulikult omamoodi suurim nihe oli iseseisvumine Nõukogude Liidu lagunemise aegu. Paraku aga toimus Gruusias sama, mis kodeeris sisse pikaajalised probleemid paljudes post-sovetlikes riikides: võimu juurde ja lähedale jäid suuresti samad inimesed.

Esimene post-sovetlik president Gruusias oli Mihhail Saakašvili, kes murdis riiklik-ühiskondliku arengu pendli lahti tollest korruptiivsuse, totaalse riigivarguse ja ebaefektiivsuse nurgast, kuhu riik oli takerdunud. Tõsi küll, ta tegi seda selliste meetoditega, mis sünnitas loomulikult ka paksu verd ning lõppes samamoodi tänavarahutustega.

Omamoodi iseloomulik oli see, et Saakašvili poolt tagantpiitsutatud läänesuundumust saabusid vaigistama kõigepealt vene relvad 2008.a sõja käigus ja siis piiramatute finantsvahenditega Bidzina Ivanishvili. Ma ei süüdista Ivanishvilit Moskva agendiks olemises, kuid riik naases segaste skeemide praktikate juurde, mille üheks väljapaistvaks näiteks on Anaklia sadama ümber toimuv (üliperspektiivikas rajatav süvasadam, mis on risti vastu Moskva huvidele).

Gruusia poliitiline maastik on segane ja killustatud ning uut suunamurdjat pole veel nimeliselt võimalik välja tuua, kuid eilsed sündmused näitavad, et ühiskond on muutuseks valmis.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Putin-TV

Iga-aastane telešõu nimega "otseliin presidendiga" toimus taas ja tuntud headuses. Küsimused võidakse esitada ükskõik mis teemal ja teravusega, aga eetrisse jõuavad täpselt need, mida vaja.

Ebamugavad küsimused - jah palun! Ainult et need, mis on ebamugavad ametnikele ja kuberneridele, kes võetakse samas ja kohe tele-eetrisse. See on hiilgav spektaakel, kinnistamaks praeguse riigijuhtimis-mudeli ainumõeldavuse muljet. Et no näete ju isegi ja oma silmadega, kuidas kõiki probleeme riigis lahendab Peremees!

Kõigest sellest sai räägitud Kuku raadiole ja TV3 uudistele, viimase ekraanilt on tehtud ka kuvatõmmis.
---
PS - näoilmest: lihtsalt päike paistis, mitte mina pole kuri :D

Thursday, June 20, 2019

Putin kui meie tulevik


Ai-vai, vat see on võimas.

Täna on järjekordne Putini-päev. St - presidendi otseliin oma rahvaga. Selle jaoks on ette valmistatud mitmeid videoklippe, mis kutsuvad üles esitama presidendile küsimusi, sest: "need küsimused ongi meie tulevik" või "see, mis on oluline meie riigile" vms

Ja sel hetkel, kui kõlavad sõnad "meie tulevik", moodustub ekraanil küsimustest Tema Enda paleus. Andekas, kas pole?

Wednesday, June 19, 2019

Koht ÜRO JN laua taga on alles algus


Mäletan väga täpselt neid ennustusi, mis tehti Eesti võimaluse kohta saada NATO liikmeks. Et seda ei juhtu ja kõik. Et „meid pole sinna kellelegi vaja, sihukest pisikest ja probleemset“.

Aga seal me nüüd oleme. Euroopa Liidus ja NATO’s ja nüüd ka ÜRO JN laua ääres. Vaatamata kõigile ja kõigele. Kuid liikmelisus üheski sellises klubis pole võlukepp, mis lahendab kõik edaspidi meie eest. Tegelikult isegi vastupidi, astudes nendesse rollidesse, võtsime ja võtame me endale üha uusi kohustusi, millega me ilma selleta otseselt tegelema ei peaks ja ehk ei tahakski.

Ehkki meie koht ÜRO JN laua taga pole mingi juhus ega kingitus, kasutan ikkagi ühte metafoori – loteriiga võidetud koht kruiisilaevale, uhkele merereisile. Sa satud laevale koos tuhandete kaasreisijatega ... ja edasine sõltub juba kõik sinust endast. Võib kogu reisi istuda kajutis, vahtida hirmunult illuminaatorist välja ja tagasi tulles kurta, et oli kole ja igav. Aga võib ka kasutada antud aega ja võimalust, suhelda kõigi nendega, kellega elu ehk muidu kokku ei viikski, sõlmida sidemeid ja tutvusi ning astuda reisi lõpuks laevast välja, kohver täis võimalusi ja pakkumisi, uusi ideid ja kontakte.

Metafoorist väljudes tähendab see seda, et saavutades enda tunnustamise maailma kõige olulisema julgeolekupoliitilise nõukogu liikmena, peame me hakkama tegelema müriaadi küsimustega alates piirkondlikest konfliktidest kuni terrorismi tõkestamise ja veepuudusest tuleneva migratsioonini. Meie jutule hakkavad pürgima kümned delegatsioonid, paludes toetada nende ettepanekuid. Eesti eksperdid peavad olema võimelised kiirelt formuleerima ametlikke positsioone ja avaldama arvamusi. Hääletama ja põhjendama.

Mis aga kõige-kõige olulisem, selle kaheaastase tsükli jooksul peab Eesti olema kahel korral kuu aega ka Julgeolekunõukogu eesistuja-riik. Sel hetkel pole me mitte lihtsalt arutlusele tulevate päevakorrapunktide ettelugeja, vaid meil tekib õigus ja isegi kohustus seda päevakorda ka kujundada, esitada mingeid endale olulisi teemasid.

Mis need võiks olla? Ühe näitena tuleb meelde ettepanek, mille esitas 2015.a meie Europarlamendi saadik Urmas Paet. Ta soovitas toona arutada Julgeolekunõukogus rahuvalvemissiooni käivitamist Ukrainas. Ehkki Vladimir Putin on sõnades rääkinud samast asjast – vajadusest käivitada missioon – on idee seni Venemaa vastuseisu taha takerdunud.

Nüüd on Eestil võimalus see teema uuesti üles võtta. Tõenäoliselt tulutult, kuid juba ainuüksi teema tõstatamine on märgiliselt oluline. Nagu kirjutas kunagine Belgia esindaja sama laua ääres, on üks põhilisi reegleid, mida ajutine liige peab järgima: „ole järjekindel“. Vaid sel moel saab näidata oma tõsiseltvõetavust. Ning mis saaks meie jaoks olla olulisem kui järjekindlalt nõuda reeglitepõhise maailmakorra kestmist, rahvusvahelise õiguse ülimuslikkust ja riikliku suveräänsuse austamist.

Näivad nagu vastuolulised eesmärgid? Maailm ongi üks vastuoluline koht. Ning üks koht, kus neid vastuolusid lahendatakse ning konflikte leevendatakse, ongi ÜRO Julgeolekunõukogu. Kuid sinna laua taha sattumine on alles algus, sisuline ja keeruline töö alles algab.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Wednesday, June 12, 2019

ÜRO JN: vaikselt nurgas istuda ei õnnestu

"Ah me oleme ju nii väikesed ja meist ei sõltu ju midagi. Kes see meiega ikka arvestama hakkab, küllap me lihtsalt istume seal vaikselt ja teeme nii nagu kästakse - aga mille jaoks siis nii palju raha magama pannakse"

Umbes sellise jorinaga ümbritsetakse skeptikute poolt Eesti saamist ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alaliseks liikmeks.

Tegelikkus on aga selline, et lihtsalt nurgas istuda ja vaikselt toimuvat jälgida ei õnnestu. Eestil saab olema samasugune hääleõigus nagu igal teisel selles 15-liikmelises elitaarses klubis ning hääletada tuleb. See aga tähendab lõputuid konsultatsioone, kus Eesti kui JN liikme juurde tullakse, kuulamaks ära MEIE arvamust antud küsimust.

Teiseks ei õnnestu vaikselt nurgas istuda ka selle pärast, et Eesti nagu iga teine JN liige peab u kuu aega olema nõukogu eesistuja rollis. Sel perioodil saab ja peab Eesti esindus formuleerima päevakava ning võib arutlusele panna ka selliseid küsimusi, mida mõned teised võibolla üldse ei sooviks puudutada.

Kõigest sellest ja muustki veel sai räägitud ETV+ jaoks antud intervjuus, mida saab järelvaadata siit.

Omamoodi üliõpetliku lisamaterjalina komistasin aga eetriks valmistudes ühe lühikese käitumisõpetuse otsa, milles kunagine Belgia esindaja ÜRO JN laua taga jagab nõuandeid, mida ja kuidas teha - soovitan see mõneleheküljeline õpetlik tekst läbi lugeda ka neil, kes ise ei pea tolle elitaarse laua taha istuma minema.

Tuesday, June 11, 2019

Moldova peaks justkui valima ... jälle

Moldova ees seisvatest valikutest rääkides jäädakse tavaliselt post-NSVL riikide kohta kinnistunud stampide juurde. Noh et valikuid on ette antud vaid kaks: kas pugeda Venemaa karvasesse kaissu või astuda Euroopa lipsustatud sirgetesse ridadesse.

Peamine, mis aga tavaliselt vaikimisi mängureeglitena eeldatakse, et ega sel riigil X endal polegi midagi arvata, kõik otsustatakse nö suurte heitluse kaudu. Et kas Moskva või Brüssel, kumb rohkem pakub ja uue tüki oma ühisnaabrusest endale haarab.

Päris elus aga otsustatakse kõik siiski kohalike tegelaste poolt, kes otsustavad oma rahvast ühele või teisele poole tarida, kasutades lihtsalt omaenda huvide katteks Euroopa- või Venemeelset retoorikat.

Praegu Moldovas toimuva madina üks käilakujusid, Vlad Plahotniuc on nt sunnitud sudima Euroopa vastu, kuna ühis-Euroopa projektiga ühinemine tähendaks sattumist Rumeeniaga ühte paati. Seda ei saa aga Plahotniuc endale lubada, sest Rumeenias on tema vastu algatatud mitmeid kriminaaluurimisi rahapesu, organiseeritud kuritegevuse jms paragrahvide alusel.

Nii et tihi (või pahatihti) pole küsimus nö suurtes ja ülevates ideedes, vaid lihtsas nahahoidmises või muidu sügavalt isiklikes-korruptiivsetes sidemetes. Ja vat siinkohal on olemas Venemaa näol liitlane, kes on valmis pakkuma oma poliit-tehnoloogilist ja muud abi, hoidmaks status quod ehk sogast vett.

Umbes sellist mõttemulli ajasin ka ERR jaoks, intekat saab järelkuulata siit.
----
pilt võetud siit

Monday, June 3, 2019

Perforeeritud suveräänsus


Misasja nad ronivad meie õuele? Miks nad arvavad, et võivad meile midagi ette kirjutada? Me oleme ise peremehed omal maal! Igaüks, kes teisiti arvab, on ... (ja siia kolmele punktile kirjutage endale sobiv sõna).

Oletan, et igaüks on kuulnud või lugenud ligilähedast mõttekäiku. Ja ma tean, et selles pole mitte midagi valesti. Soov pidada midagi „meie“ omaks, kedagi „meie“ hulka kuuluvaks on sama vana kui inimkond või isegi laiem ja vanem. Isegi iga viimane kui rähn metsas kuulutab valju toksimisega mingi ala enda omaks ning on valmis sissetungijale vastu astuma.

Kuid samaaegselt sellega ma väidan, et usk „meie“ ainuloomulikku olemusse on üsna samasugune usk kui iga teine. Ehk siis pisut pimestav ja samas niivõrd hädavajalik. Inimene on sotsiaalne olend ning ta on valmis uskumatuteks mõtteviguriteks, et maailma enda ümber korrastada. „Meie“ ja „mitte-meie“ on selleks üks lihtsamaid võtteid.

Euroopastumise vastasjõud
Kaasaegses Euroopas toimivad kaks vastasmärgilist jõudu: üleeuroopastumine ja sellele vastuhakkamine.

Esimese pooldajad jutlustavad vajadusest ühineda, kiskuda maha piirid ja sel moel vältida halvimat. Olgu siis selleks halvimaks siinsete riikide omavahelised kakelused või allajäämine globaalses konurentsis kasvavatele pingetele. Noh näiteks USA ja Hiina vahelisele (majandus-)sõjale.

Vastuhakkajad räägivad taolise ühinemisjutu väärastunud olemusest. Et rahvusriik on normaalne ja mitte-rahvusriik ebanormaalne. Et tarastamine päästab ja tarade lõhkumine hävitab. Absoluutselt arusaadavad ja mõistetavad argumendid, kas pole?

Täielist suveräänsust pole olemas
Minu peamine vastuväide viimastele on: täielist suveräänsust pole olemas. See on perforeeritud üsna riigi tekkimise algusest kõikvõimalike lepingute kaudu. Tõelisel suveräänil pole ju lepinguid vaja – ta valitseb ise ja omatahtsi. Isegi piirileping naabriga, rääkimata nt liitumisest kavõi Ülemaailmse Postiliiduga haukab ära tükikese iseotsustamisest.

Vastuväide üleuroopastumise sisse uskujatele on aga: kas arvate, et on võimalik muuta inimese põhiolemust, turvalise koopa vajadust? Või oletate, et piisavalt sõjale lähenev olukord – noh nt migratsioonikriis – võimaldab kasvatada uue inimese, kes võtab omaks uue identiteedi ja hülgab senise?

Kaasaegse riikluse, rääkimata rahvusriikluse kihistu, pole tõsi küll väga vana. Tinglikult on esimene pärit XVII ja teine XIX sajandist. Kuid see on lähim, mis meie sisemine koopainimene (millest hiljuti ERR portaalis kirjutas Karol Kallas) leiab, et tunda end piisavalt tarastatuna ja seeläbi turvaliselt.

Kärisev vastuolu
Üks suurimaid vastuolusid, millega me oma igapäevaelus peame toime tulema ongi üha laiemaks kärisev vastuolu meie kiviaegsete instinktide (koopavajadus), keskaegsete institutsioonide (riigid ja nende ühendused) ning tulevikutehnoloogia vahel.

Viimane ehk e-võimekus peaks võimaldama otsedemokraatia illusiooni abil lähendada riigile, kuid paraku võimendab see sama edukalt ka meie sisemist koopa-asukat. Baasinstinkte pole keegi ära muutnud ning elitaarne nägemus pööblist, kellele saab „õigeid väärtusi“ õpetada, põrkub sellesama e-võimekuse vastu, mille tõttu rohujuurel on rohkem võimu kui iial varem.

Varem või hiljem see üha laiemaks kasvav vastuolu peab kärisema. Missugune on selles kolmikahelas nõrgim lüli? Kas kaob baasvajadus ja inimene hakkab heaks maailmakodanikuks? Või murenevad riigid selle sõna praeguses mõttes? Või siis võtab kõik lihtsalt üle kunstlik intellekt ... kui ta siis enam nii väga kunstlik ongi.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Saturday, May 25, 2019

Venemaa koht Euroopa klubis


Kujutage ette ühte klubi, millel on paar väga lihtsat reeglit. Et rusikatega asju ei aeta ja üksteise tagant ei varastata. Et kõike seda korraldada, kontrollida ja arusaamatusi lahendada, on vaja palgata mõned asjaajajad ning selle jaoks tuleb liikmemaksu maksta.

Ja et saaks aru, miks taolist klubi vaja on – võiks ju niisama üksteisega viisakad olla – siis seletuseks, et klubi loodi peale viimatist suurt löömingut, kus üksteise näod armetult veriseks klohmiti.

Nüüd aga on üks klubi liige otsustanud, et reeglid on nõrkadele. Rusikatega võib vehkida küll ja võõrast vara virutada kah. Kui nüüd ülejäänud klubi vagural moel teatab, et nii ikkagi ei tehta, siis keeldub kraakleja liikmemaksu maksmast ja asub põlglikult, käed rinnal risti ootama: „Küll te veel põlvili roomate, et ma klubisse jääks ja teile pappi pritsiks“.

Teooriast praktikaks
See eelnev oli nüüd ülilihtsustatud nö teoreetiline mudel, edasi tuleb praktika. Klubi all mõeldakse Euroopa Nõukogu. Viimatise suure kakluse all peetakse silmas Teist maailmasõda (EN loodi 1949 aastal). Kraaklejaks on Venemaa.

Need paar reeglit, mille all Venemaa EN liikmeks 1996.a astus, kõlavad niimoodi: rahvusvahelisi vaidlusi lahendatakse ainult rahumeelsete vahenditega; piirivaidlused lahendatakse rahvusvahelise õiguse alusel. Tegelikult oli neid tingimusi rohkem, kuid hetkel on olulised need kaks.

Peale Gruusia kaklust vaatas klubi kohmetult üksteisele otsa ja oli vait. Peale Krimmi ärandamist piirati Venemaa hääleõigust ühes EN allorganist ehk parlamentaarses assamblees – eks ole ju hirmus karistus, kas pole? Selle peale teatas Venemaa, et tema enam liikmemaksu ei maksa.

Parlamentaarsed mängureeglid
Euroopa Nõukogu nimelisel klubil, kuhu kuuluvad kõik Euroopa riigid (mitte ajada segamini Euroopa Liiduga), on tinglikult kolm kehandit: parlamenaarne, täidesaatev ja kohus. Tuletan meelde, et Venemaa kaotas õiguse hääletada parlamentaarses assamblees (ehk siis kõigi liikmesriikide parlamentide esinduskogus).

Nüüd aga juhtus jabur lugu. Euroopa Nõukogu Komitee võttis vastu otsuse, et Venemaale tuleb hääleõigus tagasi anda!

Komitee koosneb liikmesriikide välisministritest. Esiteks ei saa ministrid tagasi anda seda, mida nad pole võtnud – hääletusõiguse peatas parlamentaarne assamblee. Teiseks pole ühegi ministri asi teha ettekirjutusi parlamentaarsele kogule. See on eksimine parlamentarismi, võimude lahususe, demokraatliku õigusriikluse aluspõhimõtete vastu.

Inimõiguste kohtu aspekt
Argument, et juhul kui Venemaa Föderatsioon pole hääleõiguslik parlamentaarses assamblees, siis kaotavad Venemaa kodanikud võimaluse ennast kaitsta EN inimõiguste kohtus, ei päde. Pole olemas mingit põhjuslikku seost nende kahe kehandi toimimise vahel.

See, et Venemaa on ennast ise parlamentaarse assamblee tööst eemaldanud, jättes esitamata oma delegatsiooni, kirjutas hästi ja selgelt Andres Herkel. Euroopa inimõiguste kohtu kaitsest jäävad Venemaa kodanikud ilma alles siis, kui Venemaa ennast kogu Euroopa Nõukogust laseb välja arvata, olgu siis liikmemaksu mittemaksmise abil või muul moel.

Venemaa teab väga täpselt, kuidas inimesi mõjutada, selleks on neil praegu võimuladvikus piisavalt palju halle pintsakuid ja muid spetsialiste. Moskva on hetkel võtnud sisse selle põlgliku poosi, millega ärpleja ootab, kuni eurooplased endalt põhimõtete koorma raputavad ja tulevad ise paluma: „ole nüüd hea mees ja tule meie juurde tagasi“.

Ministrite komitee andis Moskvale juba punktivõidu. Kui nüüd lunitaksegi Moskvalt välja suuremeelne lubadus tagasi tulla Euroopa Nõukogu klubiruumidesse, siis leiab tõestust Venemaa põhitees: „näete, me ju ütlesime, et pole neil eurooplastel mingeid põhimõtteid ega reegleid, näita neile vaid raha võimu!“
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Monday, May 20, 2019

Kuradima Kõva Kõne!

Kuulasin Kuku raadio ja Madis Ligi palvel Ukraina uue presidendi ametisseastumise kõnet ja kõigepealt ... tahan ma tänada Madis Ligi! Ausõna mul poleks tulnud pähe endale seda teha, aga nüüd olen ma lihtsalt vaimustuses!

Kogenud šõumees Zelenski pani Raada ja selle juurde parki kogunenud rahva aplodeerima ja kohati kasvasid need üle ovatsioonideks! Hiilgav esitlusmaneer, ukrainakeelsesse kõnesse sisse lipsanud emotsionaalsed venekeelsed lõigud, veenev esitlus, võimsad sõnumid - no pagan küll, see oli kuulamist väärt!

Lühidalt:
- alates tänasest on igaüks Ukraina president, igaüks on surma saanud Donbassis, igaüks on sõitnud teenistusele välismaale
- Raada läheb laiali, aga enne peab vastu võtma rea seadusi, sh rahvasaadikutelt puutumatuse äravõtmise kohta, uue valimisseaduse jne
- valitsus ärgu vingugu, et ei saa midagi teha, saab küll - võtke paberilehed ja kirjutage lahkumisavaldus
- minu portreesid kabinettidesse mitte riputada, riputage sinna oma laste pildid, vaadake oma lastele silma kui otsuseid langetate
- jne

Aga Kuku raadiole antud intekat kuulake siit.

Kõnet ennast saab kuulata siit (soovitan alates 27:20)
---
pilt võetud siit

Tuesday, May 14, 2019

Zelenski kolmas voor


Ukraina presidendivalimised oleks justkui läbi, kuid tegelikult seisab valituks osutunul Volodõmõr Zelenskil ees veel lisaks kahele eelmisele ka kolmas voor, milles ennast tõestada. Kui esimene valimisvoor oli tinglikult öeldes protesti voor, teine lootuse, siis nüüd tuleb võimekuse voor.

Esimeses voorus toimis tuntud koomiku figuur omamoodi protestipangena, kuhu kallati kokku mh ka „kõigi vastu“ antud hääled. Umbes sellise suhtumisega mis valitseb praegu kõikjal mujalgi, et „kogu see vana eliit on üks korruptiivne tõprakari, põlegu nad kõik sinise leegiga“.

Teises voorus oli juba pilt selgem, valik oli kas nö stabiilsuse või muudatuste vahel. Rahvas hääletas siin ilmselgelt mitte mõistuse, vaid südamega, valides lootuse. Lootuse, et ükskõik missugune muutus on parem kui senine elukorraldus. Justnimelt lootuse, sest teadmist selle kohta, kas, mis ja kuidas hakkab muutuma, pole mitte kellelgi, sealhulgas ka seni veel presidendiametisse astumata Zelenskil.

Võimekuse voor 
Kolmas tuleb siis võimekuse voor. See algab nii umbes 14. mai paiku, kui Ukraina parlament otsustab ära, millal Zelenskil lubatakse pidada oma ametisseastumise protseduur ja vastav kõne.

Esimeseks proovikiviks ongi juba seesama ametisse-astumise kuupäev. Kas Zelenskil õnnestub läbi suruda enda jaoks seni soovitav 19.mai või pressib parlament selle hilisemaks. Formaalselt on põhjuseks see, et 19.mail on represseeritute mälestuspäev ning siis polevat sobilik säärast pidulikku üritust läbi viia.

Sisuliselt on aga põhjuseks soov suruda uue presidendi ametisse astumise moment võimalikult kaugele, sest siis muutub üha keerukamaks saata laiali senine parlament ja kuulutada välja erakorralised valimised. Korralised valimised peaks seniste plaanide kohaselt toimuma napilt poole aasta pärast, 27.okt 2019, erakorralised valimised lööks praegu võimu juures olijate plaanid aga segamini.

Võimekuse mõõdupuud Ukraina juhtum on suurepärane näide sellest, miks presidendi otsevalimine on küsitava väärtusega idee olukorras, kus sellel presidendil pole kogu võimutäiust. Rahva poolehoiu saavutamiseks on vaja kokku lubada selliseid asju, mida hiljem pole võimalik ellu viia, omamata kontrolli parlamendi ja valitsuse üle.

Ukraina on semi-presidentaalne riik, milles riigipea saab ametisse määrata välis- ja siseministri, peaprokuröri ning julgeolekuteenistuse ülema. Kõik ülejäänu tuleb kas jätta parlamendi ja peaministri ning valitsuse hoolde või asuda nendega võitlema. See võitlus on aga ilma demokraatliku õigusriigi raamistikku kahjustamata võimalik vaid juhul, kui riigis eksisteerib tõepoolest tugev ja sõltumatu kohtusüsteem, mis julgeb ja suudab paika panna kõigi poolte võimuiha.

Võimekuse voorus tuleb nüüd Volodõmõr Zelenskil tõestada, kas ta suudab ellu viia kasvõi osagi lubatust. Loobuda residentsidest ja vilkuritest. Jätta president, st ka iseennast ilma immuniteedist. Viia läbi nt rahvavõimu seadus. Ohjeldada korruptsiooni. Võtta kontrolli alla olukord Donetski ja Luganski oblastites. Teha seda kõik olukorras, kus vastuöötajaid on lademes nii riigis sees kui väljas.

Kõige esimene mõõdupuu on aga võimeka meeskonna kokkupanek ning toimetulek kõigi nende lõksudega, mis ametisseastuva presidendi ette on juba pandud ning mida hoogsalt juurde lisatakse, soovides näidata tema ebaõnnestumist. Selle kõige kõrval võib osutuda et esimesed kaks vooru, kus Zelenski viis asjad enda poolt suurepäraselt vallatavasse šõu formaati, olid kukepea võrreldas eelseisvaga.
---
lugu ilmus siin

Friday, May 3, 2019

Kuidas suhelda Venemaaga?


Neil seal Läänes võib küll parem elu olla, aga nad elavad õnnetult. Neil võivad olla küll paremad teed, korralikud autod, kõrgemad palgad ja pensionid ... aga! Selle eest on Venemaal eriline vaimsus, õige usk, maailma parim president, kased, Stalin ja Puškin! Ning üleüldse: Krimm on meie, me veel kõigile näitame ja võime korrata!

Selle sissejuhatava lõigu järel ja enne edasiliikumist on paslik seletada, et tegu on tuletisega esinemisest Rahvusvaheliste Suhete Ringi ehk RSR ees. Selle tudengiühenduse endise akadeemilise juhendajana tegin seda hea meelega, seda enam et RSR oli minu jaoks teemana püstitanud justnimelt pealkirjas näha oleva küsimuse. Aga nüüd liigume edasi.

Ülaltoodud mõttekäikude taha peitub Venemaal igikestev kompensatsiooni-mehhanism, mis peab iseennast ja ümbritsevaid veenma selles, et tegelikult me ajame ikkagi õiget asja. Mis sest et tahtsime nagu paremini, aga välja kukkus nagu alati.

Kompensatsioonimehhanism
Venemaa on Lääne suhtes tajunud läbi aegade mahajäämust, eelkõige tehnoloogilises plaanis, tõdes juba Georg Kennan oma kuulsas nn Pikas Telegrammis (Venemaa mõistmise seisukohalt üsna oluline tekst, soovitan!). Selline tunnetus toob endaga aga kaks asja: vajaduse seda mahajäämust kompenseerida ja moonutatud ohutunde.

Veidi liialdatult valitseb umbes samasugune suhtumine nn gopniku peas, kes mööduvat kodanikku sigareti küsimise ettekäändel tülitab, siis mõnuga alandab ning lõpuks peksa annab. Ning vahelejäämise korral ennast õigustab: „aga miks see kodanik siis nii ülbelt siin minu rajoonis ringi käis?“

See suhtumine määratleb ära ka kõige laiemas plaanis Venemaa ja Lääne suhted. Venemaa tunnetab läänt selle „ülbe kodanikuna“, kes kallis pintsakus ja peentes prilliraamides ringi toimetab. Õigustamaks enda mahajäämusest tulenevat nö õiglast sotsiaalset viha, hakatakse endale ja teistele selgeks tegema, et tegelikult Lääs ähvardab Venemaad, askeldades ringi „meie rajoonis“.

Gopniku meelelaad
Gopniku meelelaad ja geopoliitiline maailmanägemus on omavahel kohati üllatavalt sarnane, vähemalt oma retoorilises vormistuses ehk selles võtmes, mille abil telepurgi kaudu elanikkonnale selgeks tehakse, et mis ja kuidas toimub. Et igas rajoonis on oma patsaan, kes kõigile katust pakub ja siis vajaduse korral naaberrajooni patsaaniga tülid ära tülitseb.

Meie jaoks siin Eestimaa-nimelises nurgas, mida naaberriik siiani „oma rajooniks“ peab, on mõistagi olulised kahepoolsed suhted. Esiteks tuleb mõista seda, kuidas Venemaa meid näeb ja nägema jääb – me oleme ebaõiglaselt äravõetud maatükk. Selle agressiiv-retoorilises maailmanägemuses ei ole piirialade rahvastel ehk limitroofidel õigust omaette mõtlemisele. Nad kas kuuluvad ühe peremehe alla või siis teise juurde – igasugune jutt omariiklusest on puru silmaajamine, suits ja peeglid.

Proovin siis vastata RSR poolt püstitatud ja pealkirjas toodud küsimusele. Esiteks tuleb Venemaaga suheldes aru saada Venemaast, tema enesenägemusest ja maailmatunnetusest. Väga jõhkralt üldistades – Moskva tajub Läänt ohuna, kes üritab Venemaa huve kahjustada. Teiseks tuleb aga mõtestada enda lühi- ja pikaajalisi huve ning iga liigutuse juures küsida: kas ja kuivõrd iga Eesti poolt astutav samm vastab meie enda huvidele ning kuidas seda tajutakse Moskva poolt vaadatuna.

Käituma peab aga lähtuvalt enda huvidest, mitte Moskva tajudest. Sest kui Moskva üldse midagi austab, siis see on julgus. Viimast ei tasu aga segamini ajada hulljulgusega ning emotsioone pikaajaliste plaanidega.
---
lugu ilmus siin

Tuesday, April 23, 2019

Ukraina rahvas valis lootuse ...

Valimissedelil ei olnud kirjas mitte niivõrd kahe kandidaadi nimed, kuivõrd kaks erinevat tulevikunägemust. Et siis: a) parem las jätkub nii nagu oli või b) põlegu see kõik sinise leegiga ja las pigem tulevad muutused. Et ehk halvemaks ikka ei lähe.

Seega Zelenski valiti kui lootuse president. Lootustel on aga paraku kombeks läbi põleda.

Kui Zelenski peab oma ühte keskset lubadust "ma tulen presidendiks ainult üheks ametiajaks" ja lisaks "ma kaotan ära presidendi jt poliitikute puutumatuse", siis saab see olema üks vägev tirilimps. Kas aga selle kõrval õnnestub ka Ukrainas elu päriselt paremusele pöörata???

Intervjuu Kanal2 Reporterile on nähtav siit

Monday, April 22, 2019

Lootusetu Liibüa


Liibüas käib kodusõda. Jälle. See võiks ju panna vaid õlgu kehitama, kui see meile nii oluline poleks

Peale Muammar Kaddafi kukutamist 2011.a pole selles riigis miski kindel. Pole isegi see, et kas on põhjust sellest territooriumist rääkida kui riigist sõna Euroopa jaoks tavapärases võtmes.

Liibüa-nimelist moodustist Põhja-Aafrikas rebivad ja sakutavad nii sisemised kui välised jõud, nii kohaspetsiifilised kui universaalsed muutujad. Aga kõigest järgemööda.

Ülalt alla
Tihtipeale võib lugeda määratlust: „nende riikide piirid joonistati kolonisaatorite poolt mõtlematult, arvestamata kultuurilisi või etnilisi jaotusi.“ Vastupidi, see oli vägagi mõtestatud tegevus, sest kodeerides oma valitsusalasse sisse konflikti, sai kolonisaator endale suhteliselt mugava rolli, kuna vaid tema võis pidevaid tülisid ohjata, samas kui alamad ei jõudnud iial omavahel kokkuleppele.

Nii on Liibüa nimelisele maatükile sisse kirjutatud konflikt erinevate hõimualade, ranniku- ja kõrbealade rahvaste vahele. Berberid ja beduiinid – sõbrad ja liitlased, eks ole (see on iroonia, peab leheloos ilmselt lisama).

Nii on hetkel väga lihtsustatult Liibüas neli suuremat jõudu. Üks on vanas pealinnas Tripolis resideeruv, rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid üsna jõetu valitsus eesotsas peaministriga Fayez al-Sarraj. Teiseks mitte-niivõrd-tunnustatud, aga sedavõrra jõulisem sõjapealik Khalifa Haftar, kes kontrollib vahelduva eduga suuremat osa territooriumist. Kolmandaks üleüldse mitte tunnustatav, kuid veelgi sõjakam ISIS. Neljandaks kõrbealadel kulgevad hõimud, mida ei kontrolli põhimõtteliselt mitte keegi.

Surve kõrvalt
Nagu sisemistest vastuoludest üksi vähe oleks, mängivad nendel ka väga eriilmelised välisjõud. Alustades meie europotsentristliku maailmanägemuse kohaselt Euroopast, tuleb kohe kurvastada – siin pole olemas ühest nägemust ega ammugi üheseid instrumente. Prantsusmaa ja Itaalia nägemused võimalikest käikudest on kardinaalselt erinevad, efektiivne pole kumbki.

USA kasutab oma tavapärast ressurssi – sõjalist jõudu, toetades vastavalt olukorrale kas valitsusvastaseid jõude (Kaddafi ajal) või siis valitsusmeelseid (nt praegu). Hiina ressursiks on raha, alates nafta ostmisest kuni Uue Siiditee lubadusteuduni. Venemaa kasutab vanu sidemeid, nt Khalifa Haftar omaaegseid õpinguid NSVLiidus.

Omamoodi kummastav võib olla aga tõdemus, et Liibüa kodusõda on teatud määral kahe raharikka väikeriigi – Katar ja Ühendemiraadid – vaheline proksisõda. Mõõdukamat sunni islamit viljelevad Araabia Ühendemiraadid ja salafiitlikku-vahhabiitlikku sunniitlust toetav Katar võtavad omavahel mõõtu kus aga saavad.

Alt üles ja universaalsed jamad
Peamisemaks aga tuleb ilmselt tunnistada universaalseid, kaugelt üle riigipiiride ulatuvaid probleeme. Demograafia ja ökoloogia käsikäes kultuuriliste eripäradega kirjutavad siia sisse sellise kellapommi, mille kirjeldamiseks jääks igasugusest lehepinnast väheks. Aga ma püüan teha lühidalt.

Üha rohkem elanikke järjest vähesemate kohalike ressurssidega territooriumil – see valem on vist väga lihtne? Väga palju noori mehi, kellel vastavalt kultuuritavadele pole õigust naist võtta, ennem kui majanduslikult on jalad maas – hakkab koitma? Palju noori vihaseid isaseid, kes lausa soovivad, et neile püss kätte antaks. Rohkem ei pea vist seletama?

Miks ma siis panin pealkirjaks „Lootusetu Liibüa“? Aga sellepärast et sisuliselt mitte ühtegi ülalmainitud aspektidest ei saa ülemäärase optimismiga käsitleda. Kui isegi ülalt-alla ehk sisepoliitilisel tasandil õnnestuks kokku leppida, siis ülejäänud faktorid õnnestub vast vaid ajutiselt vaka alla suruda.

Zelenskõi valimisprogramm

Ma tean, et enamik inimesi ei loe valimisprogramme. Aga ilmaaegu. Neid tuleks lugeda ... ja eriti peale valimisi. Enne on nad enamasti tühi õhk, aga pärast on see oluline nimekiri lubadustest ja punktidest, mille täitmist ja mittetäitmist tasub jälgida.

Ukraina presidendivalimised võitis teadupärast Volodõmõr Zelenskõi ... või siis "Зеленський Володимир Олександрович", nagu on kirja Ukraina valimiskomisjoni kodukal. Kuidas õigesti eestipäraselt seda kirjutada/hääldada, pole hetkel minu jutu iva.

Iva on see tekst, mille ma juba ennema valimis guugel-tõlke abil endale arusaadavaks ehk vene keelde tõlkisin. Ukraina-keelne algupärane versioon on leitav siit.

Üldjoontes: klassikaline vanakooli populismus: võim halb, rahvas hea. Rahvale on vaja anda tagasi õigused. Rahvale on vaja anda osa riigi maavarade jms müügist. Rahvale on vaja anda ... anda ... anda.

AGA - kui ilusad ja tõepoolest mõjusad on esimesed laused! See on nüüd öeldud ilma igasuguse irooniata. Kes oska vene keelt, loeb siit. Kes soovib, tõlgib ise mõnda muusse keelde.

Lisan siia ilma modifitseerimata guugeltõlke.
---

ПРЕДВЫБОРНАЯ ПРОГРАММА
КАНДИДАТА НА ПОСТ ПРЕЗИДЕНТА УКРАИНЫ Владимир Зеленский
Я расскажу Вам об Украине своей мечты.
Украина, где стреляют только салюты на свадьбах и днях рождениях.
Украина, где открыть бизнес можно за час, получить загранпаспорт - за 15 минут, а проголосовать на выборах - за одну секунду в Интернете.
Где нет объявлений «Работа в Польше». А в Польше есть объявления «Работа в Украине».
Где у молодой семьи есть одна проблема - выбрать квартиру в городе или загородный дом.
Где врачи и учителя получают реальную заработную плату, а коррупционеры - реальные сроки.
Где нетронутыми является Карпатские леса, а не депутаты.
Где бабушка получает достойную пенсию, а не инфаркт от счета за коммуналку.
Где основанием для назначения на должность становятся ум, образование, талант и совесть, а не то, что вместе крестили детей.
Где дороги есть, а дураков - нет.
Это - Украина реальной и выполнимой мечты. Украина ближайшего будущего.
Украина, в которую возвращаются.
Украина, которой мы будем гордиться и ценить, а все остальные - знать и уважать.
Украина - с которой не поедут наши дети.
А теперь о том, как это сделать.
То, что я представляю - это не просто моя программа. Это мои ценности. Это то, во что я верю и почему готов служить.

Народовластия через референдумы
Сразу хочу заверить - иду на один срок, чтобы изменить систему ради будущего.
Торговать принципами, репутацией, страной ради сохранения власти не стану. Буду честным и преданным Украины и передам ее в руки нового поколения политиков.
Хочу напомнить, что именно воля народа, выраженная на референдуме 1 декабря 1991 года - родила Украину как государство. С тех пор у нас не было референдумов, на которых народ бы то решал.
Мой первый законопроект «О народовластия». В нем мы вместе закрепим механизм, по которому только Народ Украины будет формировать основные задачи для власти через референдумы и другие формы прямой демократии. В современной Украине это должно происходить с максимальным использованием новейших технологий.
Человек - высшая ценность
Государство для человека, а не человек для государства. Уважение человеческого достоинства должна стать основным принципом в деятельности государства. Реформы должны положительно отражаться на каждой Человеку, а не на десяти семьях.
Моя цель построить государство, которое предоставляет своим гражданам качественный сервис. Для этого нужно максимально сократить количество функций государства.
Меньше государства в жизни человека, больше человека в жизни государства!
Справедливость и Равенство всех перед законом
Справедливость - основа доверия в обществе. Нет доверия - нет государства.
28 лет нам обещают общество равных возможностей, зато каждый раз разделяют нас по разным признакам. На самом деле есть только одно деление: мы и они. Мы - это Народ Украины. Они - это «политические пенсионеры», которые кочуют из власти в оппозицию, из партии в партию и постоянно создают себе выгодное, прикрываясь неприкосновенностью.
Внедрять равенство и справедливость начну с себя. Мои законопроекты в этом направлении: «О снятии неприкосновенности с Президента Украины, народных депутатов и судей»; «О импичмент Президента Украины»; «Об отзыве народного депутата Украины».
Никаких «корочек», никакого «телефонного права». Неотвратимость ответственности и справедливое и законное наказание - основа честной Украины.
Выборы в парламент и местные советы должны происходить по открытым спискам. «Кнопкодавство», «депутатские прогулы» - автоматическая основание к лишению депутатского мандата.
Судебная ветвь власти должна стать Властью, а не прислужником у Президента, правительства, парламента, местных властей. Мы вернем доверие и уважение к суду. Для простых споров - мировые судьи, избираемые народом. Для уголовных преступлений - эффективный суд присяжных, состоящий из народа.

Безопасность человека. Безопасность Страны
Мы должны завоевать мир для Украины. Перед гарантами по Будапештскому меморандуму и партнерами по ЕС мы будем ставить вопрос поддержки Украины в стремлении завершить войну, вернуть временно оккупированных территориях и заставить агрессора возместить нанесенный ущерб. Сдача национальных интересов и территорий не может быть предметом никаких переговоров.
Профессиональная армия должна стать школой лидерства и свободы. Армия должна быть престижной службой, где полученные навыки и знания будут успешно применены и в реальном секторе экономики. Бюджет на армию должен перестать быть «кормушкой» для «кабинетных генералов», а должен обеспечить достойные условия службы и развитие солдата.
Движение Украины в НАТО и других безопасности объединений - залог нашей безопасности, в которую я верю, и которая должна получить подтверждение через всеукраинский референдум. Моя задача сделать так, чтобы зарплата военнослужащих была на уровне натовских стандартов.
Органы правопорядка должны прекратить заниматься экономическим давлением на бизнес и вернуться к исполнению своих прямых обязанностей по обеспечению безопасности граждан. Время вернуть доверие к правоохранительным органам, которую мы лелеяли в начале реформы. СБУ не будет заниматься экономическими преступлениями.

Состоятельный гражданин - процветающее государство
Главная цель моей деятельности - состоятельный Украинец. Наш выбор - экономика, ориентированная на потребности каждого гражданина.
Все годы власть искусственно создавала ситуацию, при которой честно вести бизнес в Украине для предпринимателя было практически невозможно. Поэтому мы введем одноразовую «нулевую декларацию» для бизнеса. Каждый бизнесмен 5% сможет задекларировать и легализовать свои доходы. Полученные средства пойдут на уменьшение тарифной нагрузки для малоимущих. Пройдя «экономическое чистилище», каждый получит шанс в дальнейшем честно вести бизнес в стране.
Первоочередные задачи развития экономики: детенизация экономики, свобода конкуренции, развитие внутреннего производства, долгосрочное недорогое кредитования. Я, как Президент, буду гарантом каждом крупном инвестору, который придет в Украину.
Налоги станут простыми и понятными. Замена налога на прибыль налогом на выведен капитал даст бизнесу больше свободы для развития и снизит административное давление. Платить налоги должны все.
Бюджет государства должен стать народной казной, а не системой прихотей народных депутатов.
Формирование прозрачного рынка земли.
Украина должна перейти на обеспечение своих потребностей за счет собственных энергетических ресурсов, став впоследствии их экспортером на европейский рынок.
Необходимо внедрить экономический паспорт украинском. Каждый ребенок имеет право накапливать на своем счету часть от реализации государством природных благ (недра, земли и т.д.). После достижения совершеннолетия ребенок получит эти накопления как собственный стартовый капитал. Украинец должен стать основным акционером Украины!
Самая большая страна Европы не может быть бедной.

Не борьба с коррупцией, а победа над ней
«Не укради» - основная заповедь в борьбе с коррупцией.
Нулевая толерантность к коррупции на всех уровнях. Подозреваемый в коррупции не выйдет под залог. Осужденный за коррупцию получит конфискацию имущества и пожизненный запрет занимать государственные должности. Обличитель коррупции находиться под защитой государства и получать материальное поощрение. Я сам не воровал и никому не позволю!
Вновь антикоррупционным органам и Высшему антикоррупционном суда - максимальную государственную поддержку для эффективного выполнения их задач.
Честные чиновники получат гарантированные достойные заработные платы, открытые конкурсы на должности, высокий социальный статус и государственное страхование.
Моя цель - полная открытость деятельности власти, автоматизация публичных процессов онлайн, сведение всего функционала государства до размеров смартфона.
Цель: не брать, не давать, а кто не понял - сажать!

Здоровая и образованная нация
Профессии врача и учителя должны стать престижными и высокооплачиваемыми.
Больницы и школы получат современное оборудование, обновят свою инфраструктуру. Сократим административную надстройку системы здравоохранения и образования.
Важнейший шаг в здравоохранении - переход к страховой медицине. Пациент будет сам определять программу страхования, выбирать заведение, врача, способ лечения. Базовый уровень страхования для малообеспеченных слоев населения - за счет государства.
Лекарства, которые прошли регистрацию в странах ЕС и США, а не будут получать дополнительных разрешений в Украине.
Большое внимание - медицине профилактической. Болезни надо предупреждать, а не лечить. Программа популяризации здорового образа жизни. Введение обязательного бесплатного ежегодного медицинского осмотра.
Образование - это будущее нации! Начальное образование должно формировать ребенка счастливую. Общее образование - человека современных знаний. Профессионально-техническое образование - человека, который умеет. Высшее образование - человека будущего.
Мы введем принцип «деньги ходят за талантливым студентом». Каждый школьный гений получит образовательный ваучер, который сможет потратить на обучение в любом выбранном им учреждении высшего образования.
Создадим все условия для того, чтобы государственные и частные учебные заведения получили равные права. Государство гарантирует прозрачное и легкое лицензирования, поддержку и развитие частного образования. Мы откроем украинский рынок для лучших иностранных учебных заведений.
Мир совершенствуется каждый день. Поэтому наш принцип - «образование в течение всей жизни». Каждый имеет шанс повысить свой уровень до того, который востребован на рынке сегодня.
Украинцы - нация, которая учится!

комфортная страна
Украина должна стать страной, где удобно и уютно всем.
Молодежи - качественное образование, трудоустройство, пространство для самореализации. Восстановим программы молодежного жилищного кредитования. Молодым предпринимателям - государственную поддержку и год льготного налогообложения.
Старшему поколению - достойное пенсионное обеспечение. Переход от солидарной к накопительной пенсионной системы. Все страховые накопления, сделанные человеком жизнь, не будут пропадать в фондах, а переходить по наследству. Мы обеспечим монетизацию льгот и субсидий.
Страна нуждается в капитальном ремонте инфраструктуры. Строительство дорог по европейским стандартам, автоматический контроль веса и скорости автомобилей, восстановление аэропортов в каждом областном центре, подписание соглашения «Открытое небо» с ЕС, устранение монополизма на транспорте - мои приоритеты.
Для ровного развития регионов мы перестанем концентрировать центральные органы власти в Киеве. Власть должна видеть проблемы на местах, а не из окон своих киевских кабинетов. Это поднимет благоустройство в регионах и даст шанс трудоустройства на местах.
Мы создадим условия, чтобы люди, которые разъехались по миру, имели бы желание вернуться домой. «Хочу уехать» мы должны заменить «хочу вернуться».
Экология страны - это инвестиция в будущие поколения. Введение европейских стандартов промышленного и продовольственного производства. Украина должна стать мировым экологическим продовольственным супермаркетом.
Сортировка и переработка мусора, отказ от пластика, контроль за вырубкой лесов, загрязнением рек, истощением черноземов - наш вклад в будущее страны.

Электронная страна
Государство обеспечит всех жителей доступ к быстрому Интернету. Мы будем способствовать развитию цифровой грамотности населения независимо от возраста.
Вся информация о формировании и использовании бюджетов, проведение тендеров, закупок, аукционов будет доступна всем. Публичные процессы будут автоматизированы, ведь компьютер взятки не берет. Услуги, которые могут предоставляться электронно, будут внедрены в первую очередь.
Граждане Украины получат возможность приобщаться к принятию важных решений власти через Интернет, в том числе и к голосованию на выборах и референдумах.
Украина имеет все основания стать одним из крупнейших в мире хабов для стартапов и высокотехнологичного производства.

Посмотрим правде в глаза. Украина, которая 28 лет строилась руками «профессиональных государственных», сегодня просто неконкурентоспособной в мире. Современные политики связаны давними обидами, кумовством, бизнес-проектами, не способны изменить Украину.
Украина сегодня нуждается не просто новых лиц. Она требует НОВЫХ ИДЕЙ! Моя главная задача - привести к власти порядочных и патриотических специалистов.
Надо менять страну и меняться самим. Надо брать ответственность на себя и показывать пример будущим поколениям. Надо объединяться всем, кто независимо от пола, языка, веры, национальности просто ЛЮБИТ УКРАИНУ!

ИЗМЕНИМ УКРАИНЫ ВМЕСТЕ!
---
pilt võetud siit

See visiit pole veel läbi

Üks asi on kohtumine ise, mis algab ja lõppeb kindlatel kellaaegadel. Teine aga selle kohtumise informatsiooniline vormistamine ja see pole veel kaugeltki läbi.

Meile võidakse mõne päeva, nädala või ka kuu pärast kaela riputada mingi silt, mille peal olevat kirja me ise väga mõjutada ei saa. See visiit võidakse asetada mingis suuremas mustris / sündmuste jadas nii positiivsesse kui paraku ka negatiivsesse konteksti.

TTV saade järelvaadatav siit (alates 9:20)

Saturday, April 20, 2019

Küsimusi rohkem kui vastuseid

Omamoodi totakas on anda intervjuud EV välispoliitika ja seda enam EV-VF suhete kohta niimoodi, et igat vastust tuleb alustada sõnadega "ma ei tea, aga ..."

Aga just nüüd turgatas pähe üks võimalik seletuskäik. Võib-olla Kaljulaid tegi Putinit? Ehk siis käitus just nii, nagu tavaliselt oodatakse vene poolelt: ootamatult! Lõi Putinit tema oma relvaga, ajades vana luuraja segadusse, pannes sealsed kontorid segaduses otsima seletusi toimuvale?

Igatahes oli Ameerika Hääle vene kontor järjekordne küsija, intervjuud saab lugeda siit.

Friday, April 19, 2019

Presidentide kohtumisest

Visiidipäeva hommikul pidin lausa kahel korral telepurgis käima. Hommikul vara ETV+ jaoks seletama, mis minu meelest visiidi juures valesti on (informatsiooniline vormistus). Õhtul aga Aktuaalses Kaameras seletama, kas nüüd siis ikkagi on mingi läbimurre või ei ole.

Läbimurre see ei ole ning ei saagi olla. Uus lehekülg samuti mitte, pigem uus rida vanal leheküljel. Selle suhte-raamatu põhijoon ei muutu ühest kohtumisest, ükskõik kui viisakas või positiivne pole antud diplomaatilise akti vormistus.

Разбор полётов: uus Araabia kevad?


Venemaa inforuumis kasutatakse terminit: "Новая Арабская весна", rääkides kodusõjast Liibüas, massirahutused Sudaanis ja Alžeerias. 

Kas neid sündmusi seob siis miski või on need eraldiseisvad sündmused? Liibüas eksisteerib lihtsustatult neli jõukeskust, kes omavahel konkureerivad. Sudaanis ajab inimesi tänavale petetud ootuste ja kasvava vaesuse kuhil. Kõike seob ehk kõige enam aga kokku ammune koloniaal-taak teadlikult huupi tõmmatud piiride näol.

Saatejuht oli seekord taas Artut Aukon, ekspertidena ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saadet saab järekuulata siin.

Thursday, April 18, 2019

Kartke häid uudiseid Moskvast


Minu tasuta nõuanne EV Presidendi kantseleile: kartke häid uudiseid.

Puht intellektuaalse mõttemänguna – proovime modelleerida ühte võimalikku arengut.

Oletame et kohtumine EV ja VF presidentide vahel toimub ilusti ja kenasti ära. Kinniste uste taga, kõigi protokolliliste reeglite kohaselt, kus mõlemad pooled käivad läbi hoolega ettevalmistatud ja põhjalikult läbi kaalutud jutupunktid. Pärast seda astuvad kaks presidenti ajakirjanike ette ja esitavad ka seal oma rituaalse soorituse. Viisakalt ja ilma liigsete familiaarsusteta.

Ja siis kas selle pressika käigus või veidi hiljem nt VF välisministeeriumi pressiteatena, või hoopis infolekkena „Kremlile lähedal seisvatele inimestele“ vihjates läbi ajakirjanduse juhtub SEE. See, et antakse teada, et Putin lubas midagi. Ükskõik mida. Piirilepingu peatset ratifitseerimist, Pätsi auraha tagastamist, igakülgset toetust ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme hääletamisel. Absoluutselt pole vahet, mida, aga peamine et jääb kõlama – Kreml tegi hea tahte žesti.

Kas kujutate ette seda konspiroloogilist ventilaatorit, mis hakkab innuka undamise saatel õhku paiskama erinevaid versioone ja teooriaid selle kohta, et mida ikkagi sellel kohtumisel Eesti poolt lubati, missuguseid huve reedeti ja infoplärakaid sildiga „kes ta üleüldse selline on!“?

Kui mina istuksin seal pool idapiiri vastavas kabinetis ja peaksin välja kalkuleerima, kuidas saada sellest kohtumisekesest suurimat kasu, siis ilmselt ühe tulutoovaima käiguna ma teeksin justnimelt seda. Korraldaksin sihukese väikese elegantse info-operatsiooni, külvates kahtlusi ja kõhklusi nii konkreetse sihtriigi niigi lõhestunud ühiskonda kui ka kruusakivikesi Lääne liitluse hammasrataste vahele tervikuna.

Venemaal poleks sellest liigutusest mitte midagi kaotada. Eesti poolel aga tuleks tühja seletamist suure hobusekoorma jagu ning kahtlusi maha ei pese ikkagi. Eriti kui arvestada, missuguse partisanitaktikaga seda kohtumist ette on valmistatud. Kui samasugust vaikimis-meetodit ja info piiskhaaval välja pressimist ka peale kohtumist kasutada, siis on imelihtne see infolahing ette kaotada.
---
lugu ilmus siin