Saturday, March 16, 2019

Euroopa liit ja Nõukogude liit


Ei ole mitte midagi halba ega valet Euroopa liidu vastu olemises. Euroopat ühendav idee on mõte nagu iga teine ja igat ideed võib vaidlustada. Seda enam võib ja tulebki pidevalt kriitilise pilguga käia üle selle idee vormistusest ehk siis konkreetsetest institutsioonidest ja protseduuridest.

Taoline kriitiline taas- ja ümbermõtestamine on isegi ülimalt vajalik, et mitte lasta bürokraatia arengu seaduse kohaselt Euroopa liidul muutuda asjaks omaette, iseenda raamistikku ülesehitavaks ja selle sisse lämbuvaks monstrumiks.

Kuid igasugune taoline kriitika peab olema argumenteeritud, mitte aga umbmäärane lahmimine stiilis: „kõik need brüsseliidid on ühed kaabakad.“ Võrdusmärgi panemine Euroopa liidu ja Nõukogude liidu vahel on paraku justnimelt taoline, ülemäärase üldistamise tasemel käitumine.

Lihtsate võrdluste virvatuli
Ma saan täiesti aru, miks ja kuidas taolist võrdlust üles ehitatakse. Sõnaline sarnasus on liiga ahvatlev, et seda mitte ära kasutada. Ja kuna Nõukogude liit on selle võrdluse kasutajate ja järgijate jaoks üheselt arusaadav „kõige halva“ sünonüüm , siis kiusatus sellele lihtsale võrdlusele mängida on seda suurem. Paraku laskutakse säärase üldistamise ja ülelihtsustamise puhul samale tasemele nendega, kes igasugust ebameeldivat märgistavad sõnaga „fašist“.

Aga kuna ma väidan, et igasugune kriitika peab olema argumenteeritud, siis järgin omaenda nõudmist. Ehk siis argumenteerin kriitika kriitikat.

Miks siis on sisuliselt eksitav Euroopa liidu ja Nõukogude liidu ühele pulgale asetamine? Selle jaoks on ilmselt mõtekas defineerida Nõukogude liit ja siis vaadata, kas võrdlus Euroopa liiduga peab vett või mitte.

Põhimõttelised erinevused
Loomulikult oleks võimalik seda teha hiiglasliku ja detailse tabeli vormis, mõõdistades kõik nõukogudeliku elukorralduse põhimõtted ja ilmingud, kuid see jääb leheloo formaadist välja.

Taandand Nõukogude liidu ideelise ja korraldusliku olemuse mõnele lihtsale väitele. Esiteks ideoloogia – NSVL oli üles ehitatud ühele näilselt lihtsale ideele: anda kogu võim klassikuuluvuse alusel nö lihtrahvale, töölistele ja talupoegadele. Reaalsuses oli see muidugi üks hiiglaslik vale, mida kaugemale NSVL arenes, seda vähem oli sellel kõigel pistmist nö alt-üles riigiehitamisega, tegemist oli ühe partei diktaadile allutatud totalitaarse riigiga.

Euroopa liidus ühte ideoloogiat ja ammugi ühe partei diktaati pole. Noh olgu, tinglikult võib öelda, et selleks on usk liberaalsesse turumajandusse, aga seda ideed pole isegi üritatud vormida „kommunismiehitaja käsiraamatusse“, mida siis igale kodanikule taskusse surda ja vastuvaidlematult täitmist nõuda.

Võrdlus toob välja paradoksi
Teiseks ühtne, parteiliselt kontrollile alluv repressiiv-aparaat. Euroopa liidus pole sellest haisugi, pole ei ühtset salapolitseid, armeest ja sunnitöölaagritest rääkimata. Suure juhi või „püha idee“ solvamise või selles kahtlemise eest GULAGi ei saadeta.

Kolmandaks riigi totaalne kontroll inimeste elu, tegemiste ja põhivabaduste üle. Kui NSVL oli absoluutselt riigikeskne moodustis, kus inimelu ei maksnud kopikatki, siis EL on pigem risti vastupidisel põhimõttel tegutsev – kui üldse rääkida siin mingist ülimuslikkusest, siis selleks on indiviidi õigused, kuni võimaluseni riik kohtusse kaevata.

Neljandaks inimeste õigus ja võimalus riigist / Euroopa Liidust lahkuda, mida NSVL’is kardeti nagu tuld. Neid näiteid võiks tuua veel ridamisi, aga toon ehk ühe paradoksaalsema: Euroopa liidu kriitikutel on võimalus tõmmata paralleele EL ja NSVL vahele sellepärast, et EL ei ole NSVL.

Lõpetuseks aga kordan – Euroopa liidus kahtlemine ja selle kritiseerimine ei ole halb, vaid pigem eluterve tegevus. Aga palun tehke seda moel, mis ei alavääristaks intellektuaalselt nii ütlejat kui kuulajat.
---
lugu ilmus siin

Thursday, March 7, 2019

Järgmine rändelaine


Mida teevad loomad, kui mets põleb? Või kui piirkonnas toit otsas saab? Õige, nad lahkuvad, lähevad otsima uusi elupaiku.

Inimene on loom. Omaenda elu keeruliseks mõtlev loom. Niiöelda absoluutsel null-tasandil, jättes kõrvale kõik rahvuslikud, kultuurilised, religioossed ja muud eripärad, toimib ka tema samal põhimõttel. Kui ikka senine elupaik muutub ebamugavamaks või suisa elamiskõlbmatuks, siis ta otsib uue.

Praeguse India-Pakistani konflikti järjekordse ägenemise aegu tulevadki pähe sihukesed igavikulised mõtted. Selles piirkonnas on sõditud aegade algusest saadik. Pole kõige vähematki vahet, kuidas parasjagu nimetatakse seda riiki või valitsejat, kes on võtnud endale pähe, et just tema peaks teesklema, et kontrollib sellel mägisel ja mägedevahelisel maatükil toimuvat.

Inglaste pärand
Võib vaid kujutleda seda kahjutundega segatud rahulolu, mida tundsid inglased, kui nad sellelt territooriumilt lahkusid. Pole vist olemas suuremat kultuurilist erinevust, kui ühest küljest ennast maailma eliidiks pidav inglise härrasmees, kelle jaoks hillitsetus on tsiviliseerituse tunnusmärk ja teisest küljest kohalik elanikkond, kelle jaoks käratsedes tänavatel tunglemine on igapäevane normaalsus. Aga mitte sellest pole praegu jutt.

Inglaste pikaldase lahkumise järel XX sajandi jooksul jäid maha tinglikud riigipiirid. Kašmiiri ja Jammu provintsi sattumine India alade külge oli pigem juhus kui mingi enesest-mõistetava seaduspäraga seletatav. Pakistani pretensioonid alade omakskuulutamisel on umbes sama tõeväärtusega nagu Hiina omad, kes sellest piirkonnast tükk tüki järel endale hööveldab.

Hiina ja India on omamoodi partnerid oma vastuseisus islami levikule piirkonnas. Pakistan ja Hiina mängivad omavahel kokku India ohjeldamiseks. Pakistan ja India tasakaalustavad teineteise tuuma-ambitsioone. Venemaa geopoliitilised unelmad ja USA maailmapolitseiniku roll muudavad kogu mängu veelgi keerulisemaks, justkui kasvõi Pakistani enda sõjaväeluure kuuekihilisest mängust vähe oleks. Lisame siia vürtsiks juurde veel narkootikumid ja Talibani ja puštud, et panna hea lugeja ahastuses kätega vehkima.

Vesi kui elu alus
Aga nüüd teeme selle riiklik-geopoliitilis-religioosse mudru juurest sammu tagasi ja vaatame asjale läbi ühe väga lihtsa ja selge prisma. Selleks prismaks on vesi. Kristallpuhas jääkülm vesi, mis voolab alla Himaalaja mägedest, saab alguse Tiibeti liustikest ja muutub siis mussoonvihmadest toitudes mudaseks Induse jõeks.

Elu Pakistanis sõltub sellest jõest. Mitte riigikorrast, religioonist või sõjalisest võimekusest, vaid sellest veest. Aga jõgi saab alguse Hiinast, voolab läbi India ja siis jõuab Pakistani. Sellele jõele plaanitakse ehitada tamme. Sest vett on vaja nii energiatootmiseks kui põllumajanduseks. Ja seda vett jääb järjest vähemaks. Himaalaja liustikud kahanevad, mussoonvihmad muutuvad hõredamaks, vee maht väheneb. Elanike arv aga suureneb.

Järgmine laine tuleb
Pakistanis elab umbes 200 miljonit inimest. Piirkonnas laiemalt – noh ütleme lihtsuse mõttes nt miljard. Lihtsalt nii suurusjärgu tajumiseks. Võtame nüüd kaks paratamatust: esiteks vett ja seeläbi elamiskõlbulikku keskkonda jääb vähemaks, teiseks puhkeb järgmine sõda seal pigem varem kui hiljem.

Mida teeb aga loom, kui mets põleb või elutingimused halvenevad? Mida me ise teeks? Nii et järgmine rändelaine tuleb. Isegi kui uut kohta hakkab otsima ainult 1% sealsetest asukatest, on seda meeletult palju.

Ja nüüd on meil näiliselt kaks võimalust. Kas kaevuda sisse ja kaitsta kuulipritsiga oma piire või siis kogu muu maailmaga vähendada rände algpõhjuseid nende algkodus. Või siis tegelikult on ka kolmas – töötada algkodus ja kuuliprits kah korras hoida.
----
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Sunday, February 24, 2019

Venemaa jagatakse ümber. Jälle.


Kujutage ette, et teie õlule langeks vastutus Venemaa eest. Selle aja jooksul kokku kahmatud hiigelsuure territooriumi eest, mis on nii eriilmeline kui vähegi saab olla, seda alates klimaatilistest kuni kultuuriliste eripäradeni välja.

Justkui selle hiiglasliku ala haldamise jamadest vähe oleks, tuleb teil tegeleda veel ka kõikvõimalike kohalike klannide, perekondade, mini- ja oligarhide ristuvate huvide ohjeldamisega. Tasakaalustada igivanadest aegadest põlnevaid konflikte ja nõuka-ajastu pärandina saadud väärastunud jõujooni.

Ilmselgelt tuleks teil pigem varem kui hiljem pähe mõte võtta kätte ja kõik ümber korraldada. Võtta kogu see kaadervärk kuidagi algosadeks lahti ja panna uutmoodi kokku. Noh et oleks lihtsam ja efektiivsem ja muidu mõistlikum.

Makroregioonide võluvits?
Venemaa praegune peaminister Dmitri Medvedev kuulutas hiljuti välja plaani moodustada 12 makroregiooni (teise tõlgenduse kohaselt kokku 14, aga see pole hetkel oluline). Mõte iseenesest ilus ja lihtne. Määrata tõmbekeskused, anda seda ümbritsevale piirkonnale oma tööülesanne, tõmmata masinavärk nöörist käima ja vaadata kuidas kõik hakkavad lippude lehvides uues taktis tööle.

Sisuline eesmärk on veelgi mõistlikum ja kaunim. Tekitades regioonide vahel tööjaotus, optimeerida seeläbi tootmiskulud, hakata looma konkurentsivõimelist kraami ja seeläbi vähendada riigi sõltuvust toormemüügist. Arvuliselt on sihik seatud nii, et aastaks 2025 peab Venemaa ekspordis olema mitte-toormelise kauba (loe: mitte energiakandjate) osakaal olema 50% praguse 39% asemel.

Tegemist ei oleks uute administratiivsete üksustega, vaid nö sotsiaal-majanduslike klastritega. Siiamaani on neid Venemaa nägemuses välja kujunenud kaks: Kaug-Ida ja Põhja-Kaukaasia. Nüüd on veel vaja välja joonistada 10-12 ning määrata vastavad tõmbekeskused.

Ümberjagamise valulikkus
Igasugune muudatus põhjustab absoluutselt arusaadavat ja inimloomusest tulenevat vastuseisu. Nagu hiljuti Eho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov värvikalt iseloomustas inimeste vastuseisu Kuriilide üleandmise küsimuses: kolimine on umbes sama nagu lõbumajas toimuks tulekahju üheaegselt üleujutusega. Kõik jooksevad karjudes ringi ning ei tea mida peale hakata. No kellele see ikka meeldib.

Kõigepealt oleks siis väljatöötamisel oleva territoriaalse arengu strateegia kohaselt vaja määrata 35-40 tõmbekeskust. Siililegi on selge, et siin sünnib tõsine konkurents, ehkki ilmselt on kava koostajad lähtunud lihtsast aritmeetikast, mille kohaselt Venemaal on 500 tuhande ja enama elanikuga linnu viimase teabe kohaselt 37.

Kuna aga Venemaal on praegu olemas juba kõikvõimalike jaotuste hulgas ka föderaalringkondade kihistu, siis sellel oksal istujad vaatavad uutele kavadele sügava umbusuga – kas nemad ja lähikondsed jäävad oma senisele haljale oksale istuma või mitte? Suurim vastuseis on senise Siberi föderaalringkonna poolt – see plaanitakse nimelt jagada kolmeks makroregiooniks.

Kogu seda kava kokku võttes aga tekib pähe tahtmatu võrdlus Krõlovi tuntud valmiga muusikute ümberpaigutamise kohta. Ja teine meenutus isand Medvedevi teise algatuse asjus, mille kohaselt Skolkovost oleks pidanud saama Venemaa Silicon Valley. Ja peotäis igasugu muid rahvatarkusi heade kavatsuste kohta. Aga tegelikult küsigem endalt uuesti – mida teeksime me ise, kui peaksime Venemaa eest vastutama?
___
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Wednesday, February 20, 2019

Putini aastakõne

Vladimir Putini eilne kõneakt oli suurepärane. Kui hinnata seda omaette sooritusena, siis peaksid ilmselt kõik kohtunikud panema 10 punkti kümnest. Energiline, tulevikku vaatav, lahendusi pakkuv. Omasid hoidev ja vaenlasi ründav. Helde ja riigimehelik.

Kui aga panna asi konteksti, siis on pilt pisut teine. Nii pehmelt öeldes. Kontekst järgmine: Putini reiting on langemas, võim lubjastumas, ressursid üha napimad.

Languse üks päästikuid on pensionireform, mis tuli vastu võtta mitte hea elu, vaid vananeva elanikkonna ja vähenevate tulude tõttu. Kuidas seda olukorda lahendada? Vaja on tõsta sündivust! Seetõttu kuluski pooleteise tunni pikkusest kõnest esimene pooltund ja veidi pealegi perepoliitikale. Tõsta toetusi, vähendada koormisi. Panna sisuliselt kogu noore pere elu sõltuma laste arvust - kui järeltulijaid on palju, siis kustub eluasemelaen ja paraneb elujärg. Suurepärane plaan, kas pole?

Ilma igasuguse irooniata, absoluutne enamik ettepanekuid kõlavad kui sissejuhatus helesinisesse ellu. Tekib ainult kaks küsimust - miks sama mees pole kõike seda teinud juba varem ning kuskohast võtta kogu selleks iluks raha? Eile õhtuks ilmus juba rahandusministri esmane hinnang, et seekordse lubaduste hunniku hinnasilt on u 150 mlrd RUB.

Kui kõne esimene pool oli sihitud elu nö pehmemale poolele, siis lõpupoole lükati hagu alla karmima maailma pooldajate vaimustuseleegile. Otsesõnu öeldud ähvardused USA aadressil ja mõnitused tema liitlaste kohta, rääkimine rakettidest ja allvee-droonidest ning ebasümmeetrilisest vastulöögist - eks see paneb ju südame põksuma ja adrenaliini vulisema nagu kevadised mahlad, kas pole?

Kõigest sellest sai põgusalt räägitud ka TV3 Seitsmeste uudiste jaoks, uudislõiku saab järelvaadata siit.

Wednesday, February 13, 2019

Putini riik kui Suur Alternatiiv


Venemaal ilmus üks üüratult põnev artikkel, mis oma ambitsioonikuselt ei jää kröömikestki alla Vladimir Putini nime all imunud artiklile, millega juhatati sisse sama mehe võimustumine.

Aastal 1999 ilmus ajalehes Nezavisimaja Gazeta artikkel „Venemaa aastatuhande künnisel“, milles räägit vajdusest Venemaa uuel moel üles ehitada, et vältida tema libisemist teise või kolmanda ešeloni riigiks.

Nüüd, aastal 2019 ilmus samas lehes artikkel „Putini kauakestev riik“. Autoriks on seekord märgitud Vladislav Surkov. Väga lühidalt kokku võttes räägitakse sellest, kuidas uue mudeli järgi üles ehitatud Venemaa on nüüd valmis.

Lääne peturiik
Lugu jaguneb laias laastus kaheks. Esiteks räägitakse sellest, kuidas Läänes on kõik halvasti. Teiseks sellest, et Venemaal on kui mitte kõik hästi, siis vähemalt teistmoodi ja pisut parem ka ikka.

Läänes on halvasti see, et inimestele on loodud valikuvabaduse illusioon. Pettekujutelm sellest, et inimesed saavad ise midagi valida. Et tegelikult on demokraatia üks fiktsioon ja tegelikult on kõige taga süvariik. See kuri ja kaval ning hingetu monstrum, mis paneb masinavärgi tööle eliidi heaks.

Ja halvasti on ka see, et Läänes valitseb arusaam, et kaupmehe maailm on realistlikum reaalsus kui väejuhi maailm. See nüüd pole mõistagi otsene tsitaat, vaid äraspidi ütlemine sellest, mida kõnealuses kirjatükis peetakse Venemaa tugevuseks. Viitega Angela Merkeli kuulsale ütlusele, mille kohaselt olla Putin kaotanud sideme reaalsusega. Muuseas erineva kaudsusastmega vihjeid ja tsitaate on on loos väga palju.

Venemaa mudel
Venemaa riikluse ajalugu võivat selle leheloo järgi jagada neljaks suureks etapiks, milledele annavad nime selle mudeli juurutajad: Ivan Kolmanda riik (Moskva vürstiriik, VI-XVII saj), Peeter Esimese riik (Vene Impeerium, XVIII-XIX saj), Lenini riik (Nõukogude Liit, XIX saj) ja Putini riik (Venemaa Föderatsioon, XXI saj).

Mis siis olla Putini riigi eripära? Aga see, et kogu mudel taandub usaldusele ülemjuhataja vastu. Sellisele usaldusele, kus iga inimene saab otse usaldada juhti ning bürokraatia ei saa seda usaldust lõhkuda. Et kui bürokraatia isegi üritab suhet moonutada, siis võetakse appi alternatiivsed suhtluskanalid (viide seekord siis Putini nn otseliinidele).

Omamoodi elegantne on siinkohal reveranss, mille teeb loo autor: Putin ise pole kindlasti putinist. Nii nagu ka Karl Marx polnud marksist ja oleks ilmselt vastu vaielnud, kui saanuks teada, mida see tähendab.

Suur Alternatiiv

Peamine olla aga koguni see, et taoline mudel pole ainult sisemaiselt tarbimiseks, vaid omab ka ekspordipotentsiaali. Et mujal maailmas olla süvariigi vastu protest ja rahulolematud vaatavad ringi, otsides alternatiivi. Ja siis näevad nad Venemaad. Autor tõdeb, et Venemaal pole küll kõik ideaalne, kuid alternatiivina olla ta siiski atraktiivne.

Venemaa olla peale hävitatavaid 90’ndaid toibunud, asunud ise mõtteid tootma ja asunud Lääne suhtes informatsioonilisele vastupealetungile. Lääs aga laguneb ise, maailmas tõstavad pead taas-iseseisvumise, deglobaliseerumise ja rahvusluse ideed.

Venemaal aga näe pole süvariiki, vaid on süvarahvas. Rahvas, kes ei lase endaga manipuleerida. Rahvas, kelle eest ei varja keegi riigi olemust – olla kaitse ja rünnaku riist! Tõsi küll, selles kohas peitud ka üks kirjatüki nõrkus. Nimelt vene rahva pidamine gigantse supermassi omajaks, millel on oma külgetõmme. Pakistanil ja Bangladeshis on seda massi rohkem, aga maailmale alternatiivi nad vist väga ei paku.

Lõpetuseks aga – kui auväärse lugeja peas tekkis paralleel Putini ja Surkovi vahel ning oletus, et viimane üritab „tõelise putinistina“ riigivalitsemise taaka enda peale võtta, siis mina pole seda öelnud. Igasugused seosed on juhuslikud ja autor ning Postimehe toimetus selle eest vastutust ei kanna! (Siin peaks olema postmoderne naerumärgike, kui leheformaat seda vaid võimaldaks).
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Välispoliitikast AK's

Eile toimus Riigikogu suures saalis välispoliitika teemaline ... ütleme nii et kuulamine. Asja sisust kirjutan lähiajal veidi pikemalt, aga möödaminnes torkas AK mikrofoni nina ka mulle.

Uudislõiguke nähtav siit, alates 09:13, samast tehtud ka kuvatõmmis

Friday, February 8, 2019

Разбор полётов: Venezulea

Kui ühes riigis on kaks seadusandlikku kogu ja kaks presidenti, siis kumb on õiguspärane? Kumba peaks toetama välismaailm? Mis on peamiste välis-partnerite huvid selles mängus?

Kõigest sellest rääkisimegi saates, mis on järelkuulatav siin. Stuudios saatejuht Artus Aukon ja rääkivate peadena Harri Tiido ja Karmo Tüür
---
pilt võetud siit

Thursday, February 7, 2019

Autoriteetide kadumise aeg


Vertikaalne hierarhiline elukorraldus on lagunemas. Lühemalt pole kõike toimuvat kokku võtta vist võimalik. Mida ma selle all silmas pean? Toon alustuseks vaid mõned näited.

Nö teaduspõhise meditsiini autoriteet on surve all. Selle asemele ja kõrvale ilmuvad üha uued alternatiivipakkujad alates MMS ja TRS joojatest kuni kristallide ja inglite väe jutustajateni. Sest noh, teate ju küll, need valgetes kitlites arstid on kõik ravimitööstuse palgal!

Harjumuspärase pabermeedia tõsiseltvõetavus muutub üha küsitavamaks. Suur osa endisest lugejaskonnast läheb kas mujale portaalidesse või lülitab end üldse uudise-tarbimisest välja. Sest eks need peavoolumeedia kirjatsurad on ju propagandistid.

Muudatused alt kuni ülesse välja

Mis on saanud õpetajate autoriteedist? Igaüks võib ilmselt rääkida näiteid sellest, mis toimub koolides. Traditsiooniliste religioonide kõrvale pole vist iial varem kerkinud sellisel mühinal alternatiisest vaimuväest pajataid.

Või mis neit pehmetest asjadest rääkida. Riigi enda vägivallamonopol, kõigi hierarhiate ema, on kõikuma löönud – siit ka kõik need värvilised revolutsioonid ja muud araabia kevaded kuni Venezuelani välja.

Ja isegi üldine maailmakorraldus vangub. Seni ülivõimuna toimetanud USA tõmbab siin ja seal juhet seinast välja, pannes küsima, et kelle huvides see ümberjagamine käib. Kui maailmapolitseinik uinub, siis kasutavad võimalust kõik need, kes on pikalt oma võimaluste akent oodanud.

Horisontaalne üleminek
Ehkki mõned ülaltoodud näited võivad panna õlgu kehitama ja ütlema, et kõike seda on ju varemgi toimunud, on siiski täheldatav pika-ajaline tendents. Vanade hierarhiliste sturktuuride kõrvale on üha enam muutumas oluliseks horisontaalsed võrgustikud, mille kooshoidvaks tsemendiks on uued infotehnoloogilised kanalid.

Mõneti näib kummastav, kui palju ressursse kulutatakse tegevpoliitikute poolt sellele et taas-kindlustada vertikaalset maailma. See sarnaneb üha enam sooviga muistse maadeavastaja kombel kinnitada mäe otsa oma lippu, andmata endale aru, et tegu on jäämäega.

Sellest kõigest tuleneb kaks tõdemust. Esiteks – pikas perspektiivis võidab see, kes suudab parimal moel ära kasutada horisontaal-nihke mehhanisme. Teiseks – lühikeses plaanis võidab muudatuste ja segaduste ajal alati see, kes lubab püsimise turvatunnet.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Tuesday, January 29, 2019

Venezuelast ETV+ jaoks


Juhtusin üks hommik Tallinnas olema ja tassiti kohe telepurki. Seekord ETV+ saatesse Кофе+. Teemaks Venzuela.

Kuidas on võimalik, et piirkonna rikkaim riik on sattunud meeletutesse raskustesse? Miks ja kuidas on juhtunud see, et riigil on hetkel umbes poolteist presidenti? Miks nö ametlikku toetavad Venemaa, Hiina jt, üleminekupresidenti aga tema lähimad naabrid, USA jt?

Kõigest sellest oli juttu saates Кофе+, mida saab järelevaadata siit (alates 01:08:18). Samast tehtud ka kuvatõmmis.

Monday, January 28, 2019

Suur integraator


Venemaa praegustel arengutel on mitmeid seletusi, lihtsamaid ja keerulisemaid. Detailidesse minevaid ja pisiasju ignoreerivaid. Ühed pole paremad kui teised, nad on lihtsalt erinevad. Üks võimalustest on vaadata Venemaa praeguste liidrite lapsepõlve.

Kooliõpikutel on vägi sees. Ükskõik kui põmmpäine ja jonnakas pole õpilane, jääb aastate jooksul korratu kujundama mõningaid väga põhimõttelisi vaateid elule. Praegu Venemaad juhtivate, enamasti 60-tes eluaastates meeste põlvkond kasvas üles sõjaka patriotismi ideoloogiliselt laetud keskkonnas.

Lisaks kooliõpikuile oli kordades võimsam ka multi- ja pärisfilmide mõju kui tänapäeval suudaks ette kujutadagi. Toona polnud isegi võimalust, et kõik ei vaadanud samu filme, isegi kui raamatulugemine üle jõu käis. Alternatiivse meelelahutuse puudumise tõttu kasvasid kõik jõnglased üles üle kogu hiiglasliku NSVL, vaadates ühetaolisi pilte ja imades sisse ühesuguseid lugusid.

Maadekogumise ideaal
Üks keskseid motiive, mille peal kogu see seltskond üles kasvas, on ülimalt lihtsustades järgmine: maade kogumine Moskva ümber oli parim asi, mis sai ajaloos juhtuda. Ja see polnud isegi mitte niivõrd Moskva enda tahe, kuivõrd kurjade välisjõudude surve, mis pani ääremaid Moskva kaitset paluma.

Tolles nägemuses impeerium kasvas ise, see oli maailma kõige loomulikum asi üleüldse. Ning ajaloos kõige positiivsemad inimesed keskmise venemaalase jaoks olid väejuhid, kes emakest Moskvat kaitsesid ning selle suure kaitsmistöö käigus ühtlasi ka Venemaa suurust ja vägevust kasvatasid. Noh teate küll, kõik need akende raiumised ja muud sellised müüdid.

Tõsi küll, nendesamade ääremaade elanike peades polnud kõik see „loomuliku ja heatahtliku“ kasvu lugude rääkimine samavõrra positiivne. Kuskil peas tiksus suure impeeriumi müüdi kõrval ka iseolemise müüt. Konstantin Pätsu pildiga kirjamarkidel ja sinimustvalgel oli siinkandis ka nõukaaegsete koolipoiste hulgas mõnus mässumeelne maik. Aga mitte meist pole praegu juttu, vaid Kremli asukatest.

Taasühendamine hea, lagunemine halb
Kõige eeöeldu taustal on imelihtne mõista, miks Venemaa praegune liider teeb seda mida ta teeb. Omaenda võimuga ja tsaarikuvandiga ühtekasvanud mehe peas hakkab paratamatult varem või hiljem tuksuma mõte: kellena lähen ma ajalukku?

Näiliselt oma rahvast täielikult sõltumatu suverääni jaoks on tegelikult sellesama rahva toetus uskumatult oluline. Reitingu langus kõrvetab võimukandja südant ja hinge, sõltumata sellest mida nõunikud talle kõrva ei sosistaks.

Inimestel on kombeks taaskorrata neid võtteid, mis on varem edu toonud. Krimmi „taasühendamine“ ja „kojutoomine“ küttis nendelsamadel baasinstinktidel üles kasvanud rahva meeled üles, kuid nüüd hakkab see tuli kustuma, kuna päriselu kipub järjest nirumaks minema.

Valgevene pettemanööver
Möödunud aasta lõpul tõmmati käima ammu nurka ununenud generaator nimega „Venemaa-Valgevene liitriik“, ilmses lootuses, et see puhub õhku sisse kahanevasse reitingusse. Ehkki tegu polevat uue „kojutoomisega“, vaid vastastikuse lähenemisega, nagu väitis Kremli pressisekretär.

Olles aga üsna lähedalt vaadelnud seda, mis toimub Venemaa-Valgevene suhetes nö kohtadel, siis mulle näikse, et tegemist on pettemanöövriga. Esiteks möödus 2018.a mitte lähenemise, vaid tõrjumise märgi all. Venemaa kasvatas seni sümboolsel piiril üha enam päris-piirile omast piirivalvet, üha sagenevas tempos püüti kinni Valgevenest tulevaid kaubakoormaid. Iial varem pole sellise põhjalikkusega kuulutatud „sanitaar-epidemoloogilistel“ jms põhjustel keelatuks Valgevenes toodetud kaupade sissevedu jne.

Teiseks ei annaks Valgevene allaneelamine Krimmiga võrreldavat efekti. Pole „fašistlikku riigipööret“, mille eest tuleks seda territooriumi ja kaasmaalasi kaitsta. Nii et Krimmi stsenaariumi kordumist Valgevene puhul oodata pole. Seda enam, et USA poolt mahajäetav Süüria ja Afganistan sunnib isakest tsaari keskendama tähelepanu basurmanide ja muude lapsepõlvest tuttavate multikategelastega võitlemisele.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Thursday, January 24, 2019

Putini pettemanööver


Teine Maailmasõda kestab ikka veel. Ja selle lõpetamine ripub ära ühe mehe tahtest. Selleks meheks on Vladimir Putin.

Vähemalt formaalselt võttes pole sõda lõppenud, kuni pole alla kirjutatud rahulepe. Üldteada on asjaolu, et rahulepe Venemaa ja Jaapani vahel pole siiani sõlmitud, põhjuseks Punaarmee poolt hõivatud ja siiamaani Moskva käes olevad saared.

See, et üsna samamoodi on siiamaani Venemaa käes ka muud sõjas/sõdades kokku riisutud alad ja aarded, pole hetkel oluline. Hetkel nätab Venemaa telepurk oma riigi presidenti kui meest, kelle käes on maailma kõige olulisemad küsimused – sõda ja rahu. Kui vaja, alustab ta sõda (nt Gruusias, Ukrainas või Süürias), kui vaja kuulutab välja rahu.

Maadeloovutamine kui nõrkus
Kõik see tele-reaalsus on ju ilus, kuid siin on küljes üks väga kisuline konks. Venemaa pragune president on ennast ammu ajalooraamatutesse mõtelnud. Ja nende raamatute jaoks on muster väga lihtne – kõva mees on see, kes maid Moskoovia külge liidab, mitte vastupidi.

Niipea kui hakkas õhus heljuma võimalus, et Venemaa võiks ja peaks midagi oma kokkukrahmatud maadest ära andma, tõmbasid kriitikud käima sae, millel on kirjas kõik varasemad territoriaalsed loovutused. Ja vaatamata patriootiliste sõjafilmide leitmotiivile „me ei anna ära jalatäitki oma maad“, on reaalsus teine.

Kriitikud tuletavad meelde tervet rida loovutusi: Gorbatšov andis 1990.a ära 200 meremiili jagu majandustsooni Beringi väinas USA’le; Putin 2008.a osa Amuuri jõe saarestikust ja farvaatrist Hiinale; Medvedev 2010.a jupikese Dagestani alasid Aserile ning samal aastal suure tüki merealasid Norrale. Ja kõik see lõpeb väga lihtsa küsimusega: kes annab õiguse ära anda „meie maid“?

Mugavuspartnerid
Loomulikult tekib küsimus, et miks on Venemaal vaja praegu hakata taaskord rääkima võimalikust rahuleppest Jaapaniga? On see teema ju vedelenud lauasahtlis aastakümneid, miks peaks sellelt taas kord tolmu pühkima?

Kõik see näikse haakuvat Vladimir Putini kõikumalöönud renomeega. Lisaks pensionireformile ja muudele sisemaistele probleemidele on Putini üks suurimaid avantüüre – sõda Ukrainaga – toonud endaga kaasa ka tõsise löögi Venemaa imperiaalsele alusideele. Vankuma on löönud nn Russkii Mir üks alustelgesid – Moskva kui õigeuskliku maailma keskus.

Olles mitte lihtsalt kaotanud Ukraina õigeusu kiriku, vaid muutunud selle suhtes ka nö nooremaks vennaks, kiirustas Vladimir Putin tagasi võtma kasvõi tükikest õigeusklikust hiilgusest. Selleks korraldati visiit Serbiasse, kus Putin isiklikult tuhandete vaimustunud serblaste ja kümnete telekaamerate ees andis panuse suurima õigeusukiriku valmimisse, vajutades kolm mosaiigikillukest selle kiriku hiigel-pannoosse.

Küsitav kasu
Serbia kõrval võib omamoodi mugavuspartneriks nimetada ka Jaapanit. Ei loomulikult pole Venemaa samasuguse positiivse kuvandiga jaapanlaste silmis ning Putini visiit ei tooks endaga kaasa vaimustusest huilgavaid masse. Aga Vladimir Putini ja Jaapani peaministri Shinzō Abe vahel näikse olevat tubli annus positiivset keemiat, mille tõttu Abe peaks olema kõige enam Vladimir Putini kätt surunud valitsujuht maailmas.

Hoolimata sellest on jaapanlastes aga tervikuna kõvasti visadust ning sõjas kaotaud territooriumid jooksevad protokollilise punktina läbi igal kohtumisel. Mida on Jaapanil võita, on ilmselge. Mida oleks aga Venemaal võita, loovutades kasvõi kaks saart neljast?

Oletame et Jaapan oleks valmis investeerima X summa Venemaa majandusse. Kuid kui suur poleks ka see rahakohver, ei kaaluks see üles personaalset reputatsioonikahju Vladimir Putinile. Seetõttu ma ei usu, et ka seekordsed läbirääkimised viiksid Teise Maailmasõja lõppemiseni tingimusel, et Venemaa peaks osa kokkuröövitust tagastama. Rahuläbirääkimised on siin pigem eesmärk omaette, mitte vahend õigluse taastamiseks.

---
lugu ilmus siin, pilt on võetud siit

Tuesday, January 22, 2019

Venemaast Välisilmas

Kuningat teeb õukond. Venemaal on väga vaja endale lojaalseid vasalle, olemaks see, kes tahetakse olla - maailma üks tõmbekeskusi, suurvõim number kaks USA kõrval. Noh või siis äärmisel juhul üks multipolaarse maailma keskuseid.

Ukraina ja Valgevene on olnud selle vasallkonna nö esinumbrid, lojaalseimad järgijad, olles seotud nii vere kui usu kaudu. See seletab ka raevukust, millega reageeritakse Ukraina nö "reetlikkusele" ehk ärapööramisele Venemaast. See, et ärapööramise on ehk põhjustanud Venemaa ise, Moskva maailmapilti ei mahu.

Valgevene kui allesjäänud vasall nr.1 kuulub nüüd veelgi tihedamale sidumisele. Tõsi küll, rahalisi vahendeid selle lojaalsuse ostmiseks on järjest vähem, selleks lähevad käiku uued vahendid. Kuid siiski, täielik allaneelamine ja oblastite kaupa Venemaa osadeks muutmine pole ilmselt eesmärk. Pigem võiks selleks uueks vahendiks olla tolmunud Liitriigi kapist välja koukimine ja puhtaks-kloppimine.

Kõigest sellest sai räägitud Välisima saates, mida saab järelvaadata siit, samast tehtud ka kuvatõmmis.

Monday, January 14, 2019

Venemaast Välismäärajas

Te hakkate ilmselt naerma, aga 2018.a olulisim sündmus Venemaal oli .... (trummipõrin) ... Vladimir Putini "valimised".

Ühest küljest on see öeldud irooniaga, kuna Venemaal ei toimu sisulisi valimisi, vaid imitatiivse demokraatia etendus. Teisest küljest aga täiesti tõsimeeli - Vladimir Putini jätkamine oma kohal näitab seda, et Venemaa riiklik-poliitiline süsteem on kristalliseerunud. Stagneerunud.

See tähendab ühtlasi seda, et seni kuni ametis on seesama mees ja tema taga olevad taustajõud, ei toimu ka mingit muudatust. Sest igasugused mõtted muudatustest ähvardaksid stabiilsust ja Teda Ennast, seega need mõtted ellimineeritakse eos.

Kõigest sellest, aga ka pensionireformist, suhetest Ukrainaga ja Valgevenega ja paljust muust sai räägitud saates, mida on võimalik järelkuulata siit. Saatejuht Hannes Hanso.

---
pilt võetud siit (sellel küsib VVP: "no mida ma veel peaks tegema, et te hakkaks mässama?")

Saturday, January 12, 2019

Kas Venemaal leidub poliitikuid?

Tuleb tunnustada Venemaa tajuväänajate oskuslikku tööd. Üsna imetabaselt on nad suutnud kõige muu hulgas tühjaks muuta "poliitiku" mõiste.

Venemaa riiklik poliitiline süsteem on sisuliselt suutnud elimineerida perestroika-järgse pluralistiku poliitiliste ideede võistluse. Ainuke partei, kellel on ette näidata midagigi ideoloogia-sarnast, on kommunistid, kuid reaalsuses pole sellel seltskonnal riigis toimuvale mingit mõju. Parim avalik irvitus nö euroopaliku poliitilise märgisüsteemi üle on mõistagi nn Liberaal-Demokraatlik partei, millel pole midagi pistmist ei ühe ega teisega. Venemaa oma arengutee, eks ole.

Venemaal mõistagi on olemas erinevad poliitikad, alates kultuuri- ja põllumajandus-poliitikast kuni välis-ja julgeolekupoliitikani. Kuid sellega ei tegele mitte poliitikud, vaid ametnikud. Opritšnikud, kui soovite. Inimesed, kes on parasjagu palgal lojaalsuse ja sobivuse tõttu, mitte seepärast et nad on võitnud avatud, võistlevatel ja ausatel valimistel.

Eba-poliitikute edetabel

Parim illustratsioon sellele väitele on eelmise aasta lõpus ilmunud ülevaade "Venemaa 100 mõjukamat poliitikut". No võtame kasvõi kõige tipu: Vladimir Putin, Dmitri Medvedev, Anton Vaino ... eeee ... stop! Missugusest otsast on Anton Vaino poliitik?

Ja edasi läheb asi järjest huvitavamaks. Keda kõike siin poliitikuteks ei nimetata: prokuröre (Tšaika), ärimehi (Rotenberg), vaimulikke (patriarh Kirill) jne.

Jah, nad on kõik võimuvertikaali osad, mutrikesed ühises masinavärgis, omavahel seotud korruptiivsete jms sidemetega. Kuid poliitikud pole nad enamasti mitte. Vähemalt mitte selles märgisüsteemis, mida Läänes kasutatakse. Aga näe, idanaabri meelepetjate kübaratrikk toimib!

Kohaliku tasandi virvendus

Kuid olles öelnud, et tipp-hierarhiasse ei kuulu mitte poliitikud, vaid kollektiivsele Putinile lojaalsed ametnikud, tuleb tõdeda, et nö kohtadel siiski leidub ka poliitikuid. Kohalike omavalitsuste tasandil, selliselt Kremli radariekraanist allapoole jääval tasandil on ajuti ja kohati näha ka poliitikuid, kes vähemalt üritavad pakkuda ka ideoloogilist konkurentsi.

Tõsi küll, see pole ideoloogiline konkurents võimuparteile Ühtne Venemaa. See viimane pole ideoloogiline moodustis,  vaid administratiivne ressurss. Omamoodi võimuvertikaali meeskond, millesse kuulumine tagab juurdepääsu ressurssidele. Seetõttu on kohalikel valimistel näha ka tegelikult tõsist rabelemist - see on konkreetsete inimeste võitus sellesama juurdepääsu eest.

Üleriigilist pilti kopeerib ka kohalik tasand. Näiteks Pihkva oblasti "100 mõjukaima" nimekirja sattusid samamoodi kohaliku hierarhia tipp-tasandi esindajad. Reitingu enda esindajad küll tõdevad, et pilt on lamedamaks muutunud, tasalülitatud: "Kui u 20 aastat tagasi oli pilt kirjum ja nt kuberner oli mõjukuselt kuuendal kohal, siis nüüd on see mõeldamatu"

Poliitika illusioon

Kuid vaatamata sellele on kohtadel olemas ka poliitikuid, kes hea meelega tutvustaks oma alternatiivseid nägemusi sellest, kuidas üles ehitada enda ja oma rahva elu. On liberaale ja isegi libertaane, on rahvuslasi ja isegi šoviniste, on usuvägilasi ja monarhiste, eri masti kommuniste ja sotsiaaldemokraate jne, jne, jne. Aga enamasti on nad nähtamatud, edukalt marginaliseeritud või ise sisepagenduse valinud.

Mis on aga selle loo moraal? Aga see, et kui keegi räägib tõsimeeli valimistulemustest Venemaal ja mitmeparteilisest süsteemist, rääkimata "sõsarparteidest" või koostöölepingutest Venemaa parteidega, siis tasub neile meelde tuletada, et isegi Hiinas ja Põhja-Koreas on formaalselt mitmepartei-süsteem. Ainut et see on tühi nimetaja. Fiktsioon. Suits ja peeglid. Illusioon, mida kasutatakse heausklike "lääne partnerite" lollitamiseks. Ja seesama Lääs on vahel hämmastavalt aldis saada lollitatuks.

Разбор полётов: Vene-Ukraina-Valgevene kolmnurk

Selle aasta esimene saade on justkui kahel eri teemal, kuid tegelikult moodustab omamoodi mõttelise kolmnurga. Venemaa suhted Ukrainaga ja Valgevenega toimuvad mõistagi eri mustrite alusel, kuid vähemalt osa valemist on seletatav sellega, kuidas Minsk ja Kiiev omavahel toimetavad.

Ukraina puhul on antud hetkel kõige olulisem autokefaalia ehk kiriklik-religioosne iseseisvumine. Valgevene puhul on aga (nagu juba oi kui palju aastaid) kõne all Vene-Valgevene liitriigi saatus.

Kõigest sellest rääkisid saatejuhi Artur Aukon juhtimisel Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit.
---
pilt võetud siit.

Thursday, January 10, 2019

Valimiskampaaniast ja välispoliitikast


See on olnud üks üsna erakordne aastavahetus. Seni on Eesti sise- ja välispoliitika olnud üksteisest üsna lahussõitvad laevukesed. Ükskõik kui teravad pole olnud sisemaised kakelungid, säilus laias laastus välispoliitiline üksmeel. Nüüd on aga asjad vähemalt pindmisel tasemel muutumas.

Astun selle kirjatükiga veidi libedale pinnale. Eesti sisepoliitikat ma tavaliselt ei kommenteeri, parteipoliitikat veelgi vähem. Kuid kuna nüüd on toimuval ka tugev välis- ja julgeolekupoliitiline mõõde, siis proovin lisada siia oma viis kopikat.

Samas – kuna mulle äärmiselt ei meeldi personaalne ärapanemine, siis ei kuule siin loos ühtegi isiku- ega muud nime. Veelgi vähem lähen kaasa mürgiste lahmivate üldistustega stiilis „ah no vaata missugune inimene see oma taustalt on“ või „need ongi ju kõik sellised“.

Ühe plakati pragu
Olin üks nendest, kes korralikult ärritus teatud plakati peale. Noh teate küll, see „eestlased siia“ ja „venelased siia“. Sellel lool on ju vähemalt kolm tasapinda. Esiteks poliit-tehnoloogiline: kuidas tõmmata tähelepanu ja kuidas konverteerida see tähelepanu häälteks valimispäeval. Selles osas on tegu ehk isegi edukas.

Teiseks moraalne-eetiline tasand. Et kas sobib piltlikult öeldes lüüa kargu najal komberdaval inimesel jalaga kark kaenla alt maha ja siis öelda, et „tahtsin juhtida tähelepanu liikumispuudega inimeste probleemidele“.

Kolmandaks julgeolekuline mõõde. Olles pidevas informatsioonilis-psühholoogilises kaevikusõjas ühe naaber-riigiga, kas on ikka mõistlik tegu ise lisada püssirohtu teise poole varasalve? Et kas see plakat mitte ei kanguta laiemaks seda pragu, millesse teine pool niigi taob infokiile?

Kelle mängu me mängime?
Ja vaata selle kolmanda – julgeolekulise – momendi pealt lõi mul korraga stopp-tuli põlema. Et oot-oot, kas meie peame ikka midagi siin oma riigis tehes või tegemata jättes arvestama mingi teise või kolmanda riigi reaktsiooniga?

Sellele stopptulele keeras võimsust juurde ühes sotsiaalmeedia lõimes toodud võrdlus: mõelge millistes oludes tegutsevad ukrainlased! Kui nemad hakkaksid iga oma tegevust planeerides arvestama sellega, et naaberriigi telepurk neile taas „fašistide“ sildi külge kleebib, siis jääks neil ju elu elamata!

Kordan siinkohal teesi, mida olen leierdanud pikki aastaid. Venemaad ei saa provotseerida. Kui Moskva tahab, ta provotseerub ise. Leiab või loob põhjuse ja hakkab tegutsema vastavalt oma huvidele. Kui neid huvisid ei ole, siis pigistab silmad kinni ei provotseeru.

Riiklikud huvid välispoliitikas
Tulen seejärel tagasi ühe teise teesi juurde, mida olen samuti korduvalt kasutanud. Meie välispoliitika peab olema üles ehitatud lähtuvalt meie riiklikest huvidest, nii lühi- kui pikaajalistest. Kuna need huvid on eelkõige seotud liitlassuhetega meie läänepartneritega, siis vastavalt sellele võiks mõõta ka sisepoliitilisi askeldusi.

Seega, lähtepunktiks ei saa olla see, et mida arvavad asjast tegelased Kremli müüride taga ja trollivabrikutes. Peaksime ka oma valimis-eelses palangus silmas pidama, et tulemuseks poleks midagi niivõrd küsitava väärtusega nagu BREXIT. Läksid ju isegi pika demokraatiakogemusega britid sellele libedale teele, et tõid poolkogemata sise- ja parteipoliitiliste nägeluste ohvriks oma suhted Euroopaga.

See on olnud üks erakordne aastavahetus. Eelmise aasta sees lõi sisepoliitika mäslema rändepakt, seejärel on hakanud kajama kahtlused Euroopa Liidus olemise mõtekuses, nüüd tõmmatakse valimiseelses madinas käima julgeolekupoliitiliste järelmitega saed. Iga poliitikas osaleja või sinna tikkuja võiks mõtestada, keda ta näeb enda välispartnerina ning kuidas sisemaiseid sõnumeid niimoodi sõnastada, et need meile olulistele liitlastele arusaadavad oleks.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Monday, January 7, 2019

Ukraina kirikutüli


Ukraina autokefaalse kiriku väljakuuutamine ja sellele Konstantinoopoli tunnustuse saamine on mingis mõttes võrreldav uue riigi väljakuuutamisega. Väljakuulutamise aktist endast olulisemaks osutub tunnustamine – kas ja kuivõrd seda uut riiklikku moodustist tunnustavad ülejäänud samasugused tegijad rahvusvahelisel areenil.

Olles öelnud seda, tuleb kohe möönda kahte suurt, ehkki mitte põhimõttelist erinevust.

Esiteks ei kuulutatud välja mingit uut kirikut. Kiievi ja Konstantinoopoli mätta otsast vaadatuna on tegemist lihtsalt ajaloolise õigluse taastamisega. Selle loogika kohaselt pole Ukraina kunagi saanudki olla Moskva patriarhaadi alluvuses, sest isegi Moskva patriarhaadi enda asutamine u 500 aastat tagasi on pehmelt öeldes kahtlase väärtusega.

Teiseks pole tegu iseseisva üksuse loomisega. Taaskord Kiievi mätta otsast vaadatuna lihtsalt nö nullitakse olukord, kus Kiievi õigeusu kirik allub õiguspäraselt Konstantinoopolile, mitte Moskvale.

Moskva mätta otsast vaadates aga on pilt mõistagi risti vastupidine. Ainukene õige ja õiguspärane kirik kaasaegse Ukraina territooriumil saab olla Moskva õigeusu kirik. Kõik muu on, kasutades Venemaa lemmik-argumenti, ajaloo ümberkirjutamine.

Kuna Venemaa riiklik/imperiaalne vägevus on selle eest võitlejate jaoks paarisrakendis õigeusklikkusega (самодержавие и православие), siis on löök viimase pihta nende jaoks ka hoop esimese pihta. Ehk siis vene impeeriumi meelsete inimeste jaoks nn Ukraina kirikutüli lihtsalt järjekordne katse nõrgestada emakest Venemaad.

Aga lõpetuseks tuleme tagasi selle tunnustamise-küsimuse juurde. Ukraina autokefaalse kiriku väljakuulutamise katseid on tehtud mitmeid kordi, märkimisväärseim umbes 100 aastat tagasi, Vene impeeriumi lagunemise aegadel. Ka toona üritati asjale saada tunnustust ja korduvalt, kuid lugu hääbus suuresti poliitilise reaalsuse muutumise taha – Punaarmee võttis Kiievi ära ja Ukraina kuulutati NSVL koosseisus olevaks. Mõnda aega mängis punavõim kokku ukraina kirikuga, kasutades seda ära veel mõjuvõimsa Moskva kiriku vastu, kuid lõpuks kuulutati see eksperiment lõppenuks. Ka praegu leidub Moskvas neid, kes tahaks Kiievi ära võtta ja kogu sealse riikliku ja kirikliku iseseisvuse eksperimendi ära lõpetada. Küsimus ongi nüüd suuresti selles, et kas, kes ja kuivõrd seda tunnustab.
---

Kõigest sellest sai räägitud TV3 Seitsmestele uudistele, saatelõiku saab näha siit. Miks nad aga mind kui "kirikuajaloolane" esitlesid, pole õrna aimugi :)

Sunday, January 6, 2019

Autokraadist türanniks


EPL pavel kirjutatud kommentaar artiklile „Vadim Štepa: kas Putin jääb 2019. aastal võimule?“

---

Vadim Štepa loos on kaks peategelast: Vladimir Putin ja reiting. Loo põhiväide kõlab: kuna raketid on hakanud ära sööma leiba, siis reiting langeb ja see võib viia Putini langemiseni.

Mitmed Putinit toetama kippuvad kodanikud on mulle põlglikult huuli kõverdades väitnud, et see va reiting ei näita midagi! Et miks peaks Putin jälgima mingit reitingut, ta ju teab, et tal pole alternatiivi. Et keegi ei taha tagasi segaseid 90’ndaid ja seetõttu ollakse valmis kannatama stabiilsuse nimel.

Selles väites on omajagu tõtt. Vene rahvas on valmis kannatama. Senikaua kui asi pole nii hull kui nendelsamadel 90’tel, kus palku ja pensioneid lihtsalt ei makstud välja, on rahvas valmis olukorraga leppima.

Kuid siin on kaks suurt ja rasvast „aga“!

Esiteks on muutunud taust-süsteem. Kui 90’te eel oli olnud masendavalt vaene ja ilma igasuguse lootuskiireta nõuka-ajastu lõpp, siis nüüd on rahvas vahepeal saanud maitsta suhteliset häid aegu. Jah, mitte kõik, kuid arvesse läheb nö eliit, kelle arvamus kujundab masside tujusid ja tegusid.

Teiseks pole niivõrd oluline suhtumine alt üles, kuivõrd ülevalt alla. Putin ja tema taustajõud teavad väga täpselt nende poolt kasutatava valitsusmudeli suurimat nõrkust. Demokraatlikus süsteemis võib valitud esiametnik (nt president või peaminister) olla ebapopulaarne, kuid sellest ei juhtu midagi. Võetakse üks ametnik maha ja tuleb teine asemele ning kõik sujub edasi.

Autokraatliku liidri jaoks on olukord aga kardinaalselt teine. Austatud ja armastatud autokraadist saab ilma rahva toetuseta vihatud türann. Lihtsalt niimoodi, sõrmenipsu kiirusega.

Seetõttu on kõva käega valitseja jaoks reiting eluliselt olulisem kui nö nõrga, demokraatlikult valitud liidri jaoks. Seda reitingut on vaja üleval hoida iga hinnaga. Hetkel on reitingu kaminatulle visatud Valgevene-nimeline halg. Ehk siis hakatud taas kütma lootust Venemaa vägevuse suurenemisest maade liitmise läbi. Kas see halg aga piisavalt sooja annab, selgub lähinädalate jooksul.
---
reitingupilt võetud siit
---
lugu ilmus siin