Wednesday, November 25, 2009

Kuue naabri mure

Mõnikord kogunevad murelikud naabrid, et omavahel aru pidada. Mida küll hakata peale üleaedsega, kes kipub enda kõigi teiste ellu vahele segama. Kes käitub nagu endine kolhoosiesimees, arvates et ta peab siiani sõnaõigust omama iga nüüdseks iseseisva majapidamise asjades.

Möödunud nädala lõpus toimus Tallinnas sedalaadi kogunemine. Kuue naabri – Eesti. Läti, Leedu, Gruusia, Moldova ja Ukraina esindajad tutvustasid põhjaliku uurimuse tulemusi. Kohtumist korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Tegemist on põhjaliku uuringuga, milles leidub nii teoreetilisemaid üldarutlusi kui üksikjuhtumite uuringuid riikide kaupa, võrdlevast analüüsist rääkimata.

Mis siis esitluselt kõrvu jäi? Kõige üldisemalt see, et Venemaa kasutab üha enam oma mõjuvõimu laiendamiseks nn pehmet jõudu. Selle vastandiks oleks nn „kõva jõud“ (hard power), mis tähendab, et teisi sunnitakse oma tahet täitma. „Pehme jõud“ (soft power) aga seda, et partner pannakse tahtma samu asju, mida ise tahetakse – ning selleks kasutatakse mitte jõuvõtteid, vaid meelitamist, meeldimist, sobivaid sõnu jne.

Selle pehme jõu peamiseks tööriistaks on info. Aga samavõrra ka keel, sest teadupärast sõltub sõnum paljuski ka keelest, milles seda edastatakse. Ehk siis enamasti venekeelne info, mille sihtrühmaks naaberriikides elavad venekeelsed inimesed. Tõsi küll, see mõiste „venekeelsed inimesed“ on väga veniv, sest selle alla kuuluvad laias laastus kõik, kes seda keelt valdavad.

Kremli kaasmaalaspoliitika arhitektid näivadki niimoodi arvestavat. Kaasmaalaste ühenduseks mõeldud nn Russkii Mir (e.k. Vene Ilm) ja muud algatused lähtuvad loogikast et keel määrab mõtte- ja käitumismudeli. Nii käibki võitlus venekeelsete peade ja südamete nimel, selgitamaks neile Moskva-keskse maailmapildi õigsust. Selle heitluse keskmes on ajalugu – see nn õige ajalugu.

Paraku tunnevad ettevaatlikuks muudetud naabrid, et taoline lojaalsuse kasvatamine võib olla pika ja murettegeva toimega. Ümber mängides neidsamu mõisteid „pehme jõud“ ja „kõva jõud“, võib muretsejate sõnul „pehme lojaalsus“ (Moskvalikule ajaloole ja maailmanägemusele) üle kasvada „kõvaks lojaalsuseks“ (Moskva-meelseks käitumiseks).

Eks muremõtetel ole ka alust. Moldaavia Transdnietria juhtum, Ukraina Krimm, Gruusia sõjast rääkimata – kõik need sunnivad naabreid ülima ettevaatlikkusega suhtuma kõigisse Venemaa Föderatsiooni nn humanitaarsetesse algatustesse.

Omamoodi kokkuvõtteks sellele teemale sai minu jaoks üks vestlus, mis leidis aset napilt peale seminari lõppu.

Külas olnud venemaalane, kuuldes, et arutati Venemaa välispoliitikat naabrite suhtes, küsis, et kes siis Venemaalt endalt kohal oli. Vastasin, et ei kedagi, see oli murelike naabrite kogunemine. Kerge etteheitega, ehkki naljaga pooleks, viskas külaline – te arutate Venemaa üle, ilma teda ennast lauda kutsumata, kuidas teil häbi pole?

Automaatselt vastasin – aga Venemaa otsustab enamasti oma naabrite saatusi ka ilma nendega arutamata, kuidas tal häbi pole? Vastasin – ja jäin isegi mõttesse.

Mnjah, hakka või uskuma seda vene ütlust, et igas naljas on terake nalja, kuid ülejäänu on kibe tõde.

Karmo Tüür
23.11.2009

Tuesday, November 24, 2009

Putinjata

Komistasin veebiavarustes materjali otsa, mida ei saa mitte jagamata jätta :)

Kaugel Saraatovi linna sees elab tubli tädi Irina Konnova, kes kirjutas lastele raamatukese. "Putinjata" sai selle pealkirjaks. Sest nõnda kutsutakse nüüd Venemaal lapsukesi. Onu Putini auks.

"Путинята"

Нашей Родиной Россией
Дядя Путин управлял.
"Быть стране великой, сильной", -
Он однажды помечтал.

Только, как без ребятишек?
Маловато их у нас!
Прочитал он много книжек
И издал стране приказ:

"Каждой маме по ребенку?!
Это мало!.. Надо двух!"
И теперь в родной сторонке
Появились детки вдруг.

Много их: Они красивы.
Как цветочки, там и тут.
Малышей теперь в России
ПУТИНЯТАМИ зовут!

Oehh. Panen siia välja kaks pildikest, ülejäänud saate vaadata
siit (no vähemalt kuni pole maha võetud).

Monday, November 23, 2009

Разбор полётов: Medvedevi kõne ja VF-EL summit

Seekord kõne all kaks vene teemat.

Esiteks VF-EL tippkohtumine Stockholmis. Teatud mõttes oli ju tegu viimase sedaroti üritusega. Seni toimusid need kaks korda aastas, kord Moskvas ja teisel korral EL eesistujariigis. Nüüd, peale Lissaboni leppe jõustumist kõik aga muutub. Tõsi küll, mis ja kuidas, pole seni veel täiesti teadagi.

Kas nüüd siis oli tegu viimase ja tehnilise või viimase ja sisulise kohtumisega? Kas kõne all olev nn varase hoiatamise süsteem energiavarustuse teemal muudab midagi põhimõtteliselt midagi? Või piiriülese koostöö lepped? Kas ehk on loota koguni uut silda üle Narva jõe?

Medvedevi kõne VF parlamendi mõlema koja ees. kas selles oli siis midagi uut kuulda? Oli see ainult Putini nägu või sai ka kuulda uue mehe enda sõnu?.

Kõigest sellest võib kuulda siit. Seekord siis stuudios peale minu veel suursaadik Marina Kaljurand (pildil).

Tuesday, November 10, 2009

Moldaavia üritab taas presidenti valida

Täna, so. 10 novembril üritab Moldaavia endale taas presidenti valida. Kui imestate, et kuidas nii, tavaliselt toimuvad ju kõikvõimalikud valimised pühapäeviti, siis seletuseks – Moldovas valib presidenti parlament.

Või õigemini – peaks valima. Ning ilmselt ebaõnnestub. Moldova põhiseaduse kohaselt oleks selleks vaja 101-kohalisest parlamendis saada kokku 61 häält. Kuna aga sealne parlament on piltlikult öeldes pooleks, siis pole sellise häältesaagi kokkuajamiseks kuigivõrd lootust.

Kommunistidel, kelle juhtimise all Moldova elas kuni selle suveni välja, õnnestus küll viimastel valimistel saada enim hääli, kuid parlamendis tähendab see 48 kohta. Kõik ülejäänud parteid panid peale valimis seljad kokku ning moodustasid ühtse alliansi, kuid omavad ikkagi vaid 53 kohta. Seega – 61 häält pole kummalgi.

Juba neljas katse

Tegemist on neljanda katsega riigile presidenti valida.

Kevadel parlamendivalimiste järel pidi uus esinduskogu presidenti valima, kuid ebaõnnestus kahel korral järjest. Seejärel saatis president vastavalt põhiseadusele parlamendi laiali. Suvel toimusid uued parlamendivalimised ning nüüd sügisel algas presidendiralli uuesti.

Uued presidendivalimised pidanuks toimuma oktoobris, kuid kuna kandidaate oli üles seatud üks, siis lükati valimised edasi. Kiirelt kohandatud mängureeglid lubavad nüüd valimisi läbi viia vaid ühe kandidaadiga.

Sisuliselt võib öelda, et kommunistid võtavad nüüd omapärase revanši. Saades lüüa eelmistel presidendivalimistel, mil nende kandidaat ei läinud läbi, lasevad nad nüüd vastastel kaotada.

Kommunistide jätkuv otsustusvõim

Tõsi küll, mõningast lootust võiks anda asjaolu, et demokraatide poolt üles seatud kandidaat – Marian Lupu – on endine kommunist. Ehk lubaks see vähemalt osadel kommunistidel oma endise võitluskaaslase poolt hääletada?

Kuid paraku on Lupu justnimelt endine kommunist. Ning seejuures vägagi solvunud endine. Pidanuks ju Lupu saama eelmise kommunistist presidendi – Vladimir Voronini – järeltulijaks. Viimasel hetkel mõtles aga Voronin ümber, tõstes kandidaadiks väheülteva Zinaida Greceanîi ning määras sellega kommunistid kaotusele. Lupu lahkus seepeale ust paugutades kommunistide ridadest, liitus Demokraatliku erakonnaga ning sai nende presidendikandidaadiks. Kommunistid on Luput seepeale tagaselja nimetanud reeturiks ja ülejooksikuks.

Loomulikult võib kõige selle taga näha kavalat kombinatsiooni. Kuna oli teada, et kommunistide kandidaat kukub läbi, pandi etteotsa kõrvaline kuju. Nii sai peakandidaat näitlikult solvununa lahkuda, liituda vaenlaste laagriga ja asuda nende etteotsa.

Kuid taolist vandenõuteooriat võib uskuma jääda vaid siis, kui kommunistid Lupu kandidatuuri toetavad. Kas siis täna või järgmisel valimisvoorul.

Kui presidenti siiski ei õnnestu valida, siis tuleb parlament jällegi laiali saata. Üldise ärevuse õhkkonnas on õhku visatud ka ettepanek anda presidendi valimised parlamendilt üle Moldaavia rahvale. Praegu presidendi ülesandeid täitev parlamendi esimees on aga tugev Rumeeniaga ühinemise pooldaja. Isegi nendest mõnest vihjest piisab, et pidada Moldaavia poliitilistel protsessidel lähiajal silm teravalt peal.

Karmo Tüür
9.11.2009

Monday, November 9, 2009

Разбор полётов: Lissabon, Afganistan ja Molodova

Üsna tavatult juhtuski nüüd nii nagu saatejuht tihti eetri lõpus ähvardab - nende teemade juurde me tuleme veel tagasi. Tulimegi

Kas Lissaboni lepingu ratifitseerimine muudab midagi? Olgu, üks on selge, et hakatakse rääkima uute ametimeeste - presidendi ja välisministri - nimedest. Kuid teisest küljest hakatakse Eeuroopa Liitu alles nüüd üles ja ümber ehitama. Paljud reformikavad peeti seni lauasahtlis, et mitte raskendada ratifitseerimist. Nüüd aga läheb lahti - kuid kas keegi teab täpselt, mis?

Afganistan. Senise presidendi peakonkurent Abdullah lahkus võistlusest ning oma kohale jääb Karzai. Kas see, et valimiste uus voor ära jääb, on hea või halb? Omamoodi põnevaks võimaluseks jääb siiski asepresidendi koha pakkumine vastaslaagrile. Aga järsku kutsutakse kokku nn. Suur Kogu ja minnakse koguni põhiseaduse kallale?

Moldaavia - 10.novembril peaks toimuma selles riigis uus katse valida president. Kas sellel katsel on ka väljavaadet õnnestumisele? Mis saab siis, kui see läbi kukub ... ning ka järgmine voor läheb aia taha? Siis on ju oodata uusi parlamendivalimisi!

Kõike seda kuuleb juba nüüd arhiivist. Saates olid tavapärased Tiido, Tüür ja Garanža.