Monday, March 27, 2017

Venemaa ja Valgevene meeleavaldustest

Raadio 4 küsis, mina vastasin:

- Mis on neis meelavaldustes ühist, mis erinevat:
Ühine on see, et mõlemas ühiskonnas jagub piisavalt protestimeeleolu, aga ka see et mõlemad riigid oma ametlikes meediakanalites eelistavad toimunust vaikida. Erinev on aga nii päästikmehhanism (Venemaal võimude korruptiivne käitumine, Valgevenes nn töötumaks) kui ka riikliku reageerimise brutaalsus (Valgevenes tunduvalt jõhkram)

- Kas midagi olulist muutub?
Ei, mõlemal pool on piisavalt suur stabiilsuse reserv.

- Kas Navalnõi on tõsiseltvõetav presidendikandidaat?
Ei. Suurlinnades võiks ta absoluutselt ausate ja läbipaistvate valimiste korral saada isegi kolmandiku häältest, kuid mitte mingil juhul nö ääremaadel, eriti Kaukaasias.

- Kas Naval'nõit kasutatakse ära, lammutamaks Venemaad?
Sellised konspiroloogilised küsimused on küll huvitavad, kuid nende sisse ma ei usu. Pigem Naval'nõi kasutab ise olukorda ära, instrumentaliseerides seda rahulolematust, mis vedeleb nö tänaval
---
Intervjuud saab lähemalt kuulata siit
---
pilt võetud siit

Sunday, March 26, 2017

Valgevenest Välismäärajas


Tsiteerides KUKU't: "Valgevene poliitika teemaline otsesaade. Arutlejateks on Karmo Tüür ja endine suursaadik Valgevenes Mait Martinson. (Saatejuht on Hannes Hanso.)"

Teemaks Valgevene eneseotsingud Venemaa varjus. Venemaa-Valgevene liitriik on küll pigem surnud kui elus, kuid Venemaa ambitsioonid oma "väikest valget venda" kontrollida pole kuhugi kadunud. Alates 1994.a Valgevene presidendi toolil istunud ja sinna juurdunud Aleksandr Lukašenka tegeleb nii oma personaalse küsimusega - kaua ta jaksab ja kes tuleb järgmiseks - kui ka riigi kui sellise püsimisega. Kunagine soov saada liitriigi kaudu Venemaa sisuliseks valitsejaks on asendunud hirmuga, et Valgevene võidakse muuta Venemaa oblastiks.

Minsk üritab oma idanaabri tasalülitamiseks mängida nii Läänega kui koguni Hiinaga. Kõigest sellest oligi juttu saates, mille eel ja ajal toimusid Valgevenes protestimeeleavaldused. Saade järelkuulatav siit.

---

plakat, mis ilmestab Valgevenes toimuvat, võetud siit

Friday, March 24, 2017

Разбор полетов: Hollandi valimised ja Türgi faktor


Hollandi valimistel oodati euroskeptikute võitu, kuid suurima tulemuse sai siiski senise peaministri partei. Kas seda saab võtta kui "halva populismi kaotust"? Kuidas mõjutas valimistulemust Türgi faktor? Mida ja miks Türgi üldse Euroopa Liidu riikides teeb, kes selles protsessis on võitja ja kaotaja ... või on mõlemad saanud seda mida tahtsid?

Stuudios nagu ikka Artur Aukon, Harri Tiido ja Karmo Tüür

saade järelkuulatav siit.
--------
pilt võetud siit

Thursday, March 23, 2017

25. veerandtund väliskommentaatoriga: Hille Hanso Türgi-Euroopa suhetest


Veerandtund väliskommentaatoriga: Hille Hanso Türgi-Euroopa suhetest. Saatejuht Karmo Tüür
----
  • Palju kära tekitanud kihutuskoosolekud Euroopas – milleks neid Türgil vaja? Kas võis olla tegu teadliku win-win olukorra loomisega enda jaoks: lubatakse, on hea (saab end näidata enda ja oma diasporaa mõjukust); ei lubata, on ikka hea (saab end näidata ebaõiglaselt koheldud kõigi türklaste kaitsjana)
  • Mida võib päriselus tähendada hoiatus, et Türgi vaatab üle oma suhted Euroopaga?
  • Suhtekolmnurk Türgi-EU-NATO. NATO peakorterist kostnud näpuviibustus oli imselt mõeldud pigem Hollandile kui Türgile, tuletades meelde, et NATO’l on Türgit väga vaja. Kas Türgis on kuulda ka mõtteid vajadusest ümber vaadata suhteid NATO’ga?
  • Nelinurk Türgi-EU-NATO-Venemaa. Türgi on teinud kord sammukese Venemaa poole, kord jälle eemale (Krimmi laevade mittelubamine oma sadamatesse).
  • Mida EV välispoliitika mõtestajad peaks praeguses olukorras silams pidama, kommenterides nt kasvõi kurdide teemat seoses Süüria sõjaga?

---
pilt võetud siit

---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Tuesday, March 21, 2017

Meie igapäevane populism


„BREXIT’i ja USA presidendivalimiste järel ütles Holland „Stopp!“ halvale populismile“

Hollandi parlamendivalimised jätnuks ilmselt veel mõni aasta tagasi üsna külmaks isegi enamiku eluktselistest poliitika-vaatlejatest. Mõnerealisest uudisnupust ja tuimadest protsendinumbritest piisanuks, et pidada toimunu kajastatuks ning minna edasi millegi põletavama juurde, olgu selleks kuulsuste eraelu või mõni muu seksiskandaal.

Seekord oli aga olukord sootuks teine, Hollandi valimiste eel ja ajal oli väline huvi tollel madalal maal toimuva osas ääretult kõrge. Selle aastanumbri sees oli tegu esimeste olulisemate valimistega pikemast seeriast, mille pea-auhinnaks loetakse kas Euroopa püsimine või murenemist.

Retooriline maiuspala

Kuid kui jätta kõrvale kogu muu palang, siis vajutas seekordne valimispäev tubli kannajälje poliitilisse retoorikasse. Üks väike lause, mille senine peaminister Mar Rutte oma võidukõnes pillas – see loo avalausesse tõstetu – kõlab kui tõeline maiuspala politoloogi kõrvadele.

Hea populism võidutses halva populismi üle. Milline ilus mõttekäik.

Ah et sõnapaari „hea populism“ ei kõlanud? Tõsi, kuid „verkeerde soort populisme“ (e.k. valet sorti populism) eeldab et on olemas ka ka head või õiget sorti populism, kas pole?

Ja tegelikult ongi. Või veel täpsemalt – pole olemas ei „head“ ega „halba“ populismi, on kas „heade“ või „halbade“ eesmärkide saavutamiseks kasutatavad populistlikud võtted.

Demokraatia ja populism

Saate aru, kuhu ma tüürin? Hea ja halb on oma olemuselt subjektiivsed mõisted. Ehk siis nii head kui halvad populismi ilmingud on tegelikult lihtsalt populism.

Nüüd siis jõuame asja tuumani – misasi on see va populism? Seletusi on mitmeid, kuid oma olemuselt taanduvad kõik „rahva“ (lad.k. populus) poole pöördumisele. Rahva, nö lihtsa inimese nimel tegutsemisele. Lihtsa rahva kaitsmisele võõrandunud/väärastunud eliidi eest.

Demokraatia ehk siis rahva võimu teostamisel pöördutakse ju alati rahva poole. Kuid siiski pole need kaks mõistet sünonüümid. Väga lihtsustatult: demokraatia on üks valitsemise vorme, populism aga rahva mobiliseerimise, temaga manipuleerimise võtteid.

Manipuleerimine või suunamine?

Kusjuures – pange tähele – ei „populism“ ega „manipuleerimine“ pole iseenesest ei negatiivne ega positiivne mõiste. Asendame need mõistetega „rahva nimel tegutsemine“ ja „suunamine“ ning kõik on ju hästi, või mis?

Kas te olete demokraatlikes süsteemides kohanud poliitikut või poliitilist jõudu, kes ei pöörduks retooriliselt rahva poole või kes ei üritaks valija/rahva valimiskäitumist suunata? Aga nüüd mõelge diktaatorlike riikide peale – nendes toimub sõnades kõik seesama, ainult et sisuliselt palju jõhkramalt ja küünilisemalt, kuna puudub sisuline konkurents.

Kui nüüd kaevuda korrus sügavamale, et missugused on need populistlikud võtted, millega „heade“ ja „halbade“ eesmärkide nimel rahvast suunatakse langetama valimisotsuseid, siis jõuame juba poliit-tehnoloogiasse. See on üsna tuim ja küüniline kalkuleerimine, et missugune lubadus või ähvardus parasjagu paremini peale läheb. Mis toetab parimal moel minu poliitilist kuvandit ja/või kahjustab konkurendi oma.

Poliit-tehnoloogiline nipitamine
Nendeks populistlikeks võteteks võivad olla katteta, teostatamatud või üksteisele vastu käivad lubadused (stiilis: „vali mind ja siis hakkad hästi elama“) või siis sünged ähvardused (stiilis: „kui te ei vali mind, siis juhtub SEE!“) või lihtne füüreri-mängimine (stiilis: „ainult mina suudan kaitsta meie rahvast ja vastu seista vaenlasele“). Muuseas ka demogoogiliste võtete kasutamine võib olla rakendatav populismi ehk rahva nimel rahvaga manipuleerimise vankri ette. Kuid see kõik on juba nö tehniiks.

Oluline on see, et kui te järgmine kord kuulete kedagi kasutamast süüdistust stiilis: „see on ju populism!“ siis mõelge natukese. Et kas see süüdistaja mitte ei kasuta ise mõnda manipulatiivset trikki, selleks et lihtsalt halvustada oma konkurenti ja lasta endal selle taustal parem välja näha.

Ja pidage meeles, et pole olemas „head“ ega „halba“ populismi. On vaid meie igapäevane populism, mis on (eriti) esindusdemokraatia lahutamatu osa.

---

Ekraanitõmmis tehtud siit

Monday, March 20, 2017

3 aastat Krimmi annektsiooni


 

Vikerraadio küsis, mina vastasin
------
Neli päevil möödus kolm aastat Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. 

De facto ja de iure, kellele Krimm kuulub? 

Miks Putinil oli Krimmi vaja? 

Mis on see rahvusvaheline seis praegu. Pealtnäha sujus Krimmi vallutamine väga hõlpsalt. Rahvusvaheline hukkamõist oli rajatud siis näpuviibutustele ja santsioonidele. Ka Uraina Krimmi suunal pole sõjaliselt aktiivne olnud. Kas valitud taktika võib edule viia? 

Mis toimub Krimmis. Kui õnnelikud sealsed elanikud on ja mida nad seal praegu oma olukorrast arvavad? Paljud neist tahaks olla pigem ka de facto Ukraina osa? 

Kuidas edeneb Krimmi liitmine Venemaa elektrisüsteemiga, teedevõrguga, kuidas on lahendatud veevarustuse Ukrainast sõltuvuse küsimus? 

Miks Putin ei pidanud kolmandal Krimmi okupeerimise aastapäeval võidukaid kõnesid, ei mänginud oma impeeriumi direktori kaardile? On tal häbi?
-----
saatelõik järelkuulutav siin

Friday, March 17, 2017

24. veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa kaitseühendusest

Veerandtund väliskommentaatoriga: Urmas Paet Euroopa kaitseühendusest. Saatejuht Karmo Tüür

Arutlusel on algatus moodustada Euroopa kaitseühendus (European Defence Union). Misasi see praeguse seisuga on ja mis temast lõpuks võiks saada?

Igasuguse uue institutsiooni loomine või poliitika kujundamine tähendab ühtlasi konkurentsi. Antud juhul siis konkurentsi Euroopa Liidu ja NATO vahel, riikide vahel eri nägemuste tõttu, nn pintsakute ja pagunite vahel, konkurentsi ressursside ja ka tähelepanu üle. Kas selles konkurentsi keskkonnas on piisavalt ühest ja ühist nägemust, mida teha tahetakse?

Julgeolek on osa sotsiaalsest leppest kodaniku ja riigi vahel, antud juhul siis Euroopa Liidu ja euroopa riikide kodanike vahel. On olemas julgeoleku tootja riigi, sõjaväe ja vastavate agentuuride näol. Aga on ka julgeoleku tarbija ehk nö tavakodanik. Kas sõjalisest julgeolekust rääkimine ei jää kodanike jaoks uduseks, kui nende meeli ja ajalehtede pealkirju täidavad hoopis mured välispiiride pidavuse ja migratsiooni üle?

Kas on olemas ühist ohunägemust, millele reageerimiseks praegu seda ühist vastust luuakse?

-------------

pilt konverentsilt “Europe’s Security in a Changing International Environment” (2017.03.17, Tallinn, korraldaja Urmas Paet)-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Thursday, March 9, 2017

Разбор полетов: EL arenguteed ja Prantsusmaa valimised

Seekordses saates juttu Euroopa Komisjoni poolt lauale pandud viiest arengustsenaamriumist, BREXIT'i-järgsest Euroopast ning Prantsusmaa presidendivalimistest.

Stuudios nagu ikka Artur Aukon, Harri Tiido ja Karmo Tüür

saade järelkuulatav siit.
--------
pilt võetud siit

23. veerandtund väliskommentaatoriga: Keit Kasemets EL 5 arengustsenaariumist


Veerandtund väliskommentaatoriga: Keit Kasemets EL 5 arengustsenaariumist. Saatejuht Karmo Tüür

– Euroopa Komisjon on lauale pannud nn valge raamatu, kus on kirjas EL viis võimalikku arengustsenaariumit.
Väidetavalt on Juncker ise versiooni nr 3 pooldaja, kas seda asutaksegi jõustama?

– Missugune versioon oleks Eesti seisukohalt soovitavam?

– Mida tähendab selle dokumendi kontektsis “üleilmastumise ohjeldamine”?

– Kui tõenäoline on EL kaitsekoostööliidu loomine või kasvõi ühise, militariseeritud piirivalve, mitte piiriagentuuri edendamine?

----

pilt võetud siit

-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Tuesday, March 7, 2017

Venemaa-Ukraina-Valgevene kolmnurgast Reporteritunnis

Karmo Tüür, Mart Nutt, Peetr Kaldre, Reporteritund
Krimmi annekteerimise kolmandal aastapäeval on paslik taaskord vaadata otsa olukorrale. Kas Krimm on nö päevakorrast maas? Ehkki de jure ei tunnustata taolist maa-haaramist, ollakse sellega de facto paljuski lepitud. Praegune Venemaa seda poolsaart tagasi anda ei saa, Ukraina tagasi võtta ei suuda, Krimmi enda elanike otsusest ei muutu kah hetkel midagi.
Venemaal oli soov, tahe ja võimekus Krimm ära võtta, Ukrainal oli ehk küll soov seda alles hoida, kuid puudus nii tahe kui võimekus.
Kuidas Krimmis ja Kagu-Ukrainas toimuv mõjutab Venemaa ja Valgevene suhteid? Venemaa ja Lääne, Venemaa-Ukraina, Ukraina-Valgevene, Valgevene-Lääne suhetevõrgustikke?
Kõigest sellest räägitut saab täpsemalt kuulata siit.
---
pilt võetud siit

22. veerandtund väliskommentaatoriga: Kalev Stoicescu Prantsusmaa presidendivalimistest


Veerandtund väliskommentaatoriga: Kalev Stoicescu Prantsusmaa presidendivalimistest. Saatejuht Karmo Tüür.

1- eelseisvaid presidendivalimis on võrreldud ei millegi vähemaga kui uue Prantsuse revolutsiooniga. Kuidas kommenteerid taolist võrdlust?

2- kuidas tõlgendada asjaolu, et peamisteks kandidaatideks on inimesed, keda veel hiljuti:
– peeti marginaalideks (Le Pen)
– ei tuntud üldse (Macron)

3- Moskva tõlgenduse kohaselt (kui kuulata Kiseljovi) koristab USA’le meelepärane praegu president Holland kohtu abil ebamugavaid kandidaate ja upitab suurkapitalile (loe:USA’le mugavat kandidaati Macron)
kas meil on tegelikult mingeid pidepunkti, milliseks võiks kujuneda Emmanuel Macroni poliitika EL-NATO-USA vs Venemaa suhterägastikus?

4- mõni näpunäide EV välispoliitika kujundajatele, mida tuleks teha, kui siiski võidab keegi nö konservatiivide / EL vastaste leerist.

---
Pilt võetud siit
---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.