Saturday, April 29, 2017

29. veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias


Veerandtund väliskommentaatoriga: Daniel Schaer olukorrast Makedoonias. Saatejuht Karmo Tüür

Makedoonia parlament sattus protestijate rünnaku alla peale spiikrivalimisi. Mis ja miks toimub, ning mis on laiemad jõujooned piirkonnas, sellest rääkisime EV suursaadikuga Makedoonias Daniel Schaer

---

Alustuseks lihtne „mis“ küsimus – mis toimus Makedoonia parlamendis

Esimene „miks“ – miks rahutused alguse said? Missugused loosungid olid tänaval, protestijate retoorikas

Teine “miks” – miks nähakse makedoonlaste ja albaanlaste vastuseisu kui „multipolaarse“ (ehk Venemaale sobiva) ja „monotsentristliku“ (ehk mittesobiva) maailmakorralduse kokkupõrget.

Balkan on üks keerukamaid piirkondi Euroopas. Et mitte uppuda detailides, mis on need peamised jõujooned, millele peaks kõrvaltvaateja tähelepanu pöörama, üritades mõtestada praegu toimuvat ja pikemaid arenguid.

---

pilt võetud siit
---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Thursday, April 27, 2017

Разбор полётов: Prantsusmaa ja Põhja-Korea

Seekordses saates Prantsusmaa presidendivalimiste esimene tuur ja järjekordne olukorra teravnemine Põhja-Korea ümber.

Prantsusmaa presidendikandidaadid on tavaliselt nö peavooluparteidega väga tihedas koostöös, seekord on aga olukord risti vastupidine. Emmanuel Macron on küll eks-sotsialist, kuid praegu pole tal mitte mingit parteilist esindust parlamendis. Marine Le Pen kodupartei on küll parlamendis esindatud 2 liikmega, kuid nüüd taandas Le Pen end om parteilisest kuuluvusest.

Põhja-Korea on sattunud ärevusse USA jõudemonstratsioonidest Süürias ja Afganistanis ning on taas asunud ähvardama nii USA'd kui tema liitlasi.

Nendel teemadel rääkisid Artur Aukoni juhtimisel Karmo Tüür ja Harri Tiido. Saadet saab järelkuulata siit, samast on tehtud ka ekraanitõmmis.

28.veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel


Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel. Saatejuht Karmo Tüür

---

Kõige üldisemalt – minu väide on, et nähtused mida me tunneme nn värviliste revolutsioonide, hiljem „araabia kevade“ nime all ning nüüd ka Euroopa ja USA valimistel, on ühe ja sama protsessi eri ilmingud. Lihtsalt jäikades, autoritaarsetes riigimudelites on selle avaldumised järsemad ja rabedamad, demokraatlikke ventiile pakkuvates süsteemides aga avaldumisvormid leebemad. Kuidas kommenteerid sellist väidet?

Prantsusmaa presidendivalimiste hetkeseisu me teame – teise vooru said Macron ja Le Pen. Ehkki me oleme harjunud käistlema Prantsusmaad pigem presidendtaalse vabariigina, on äärmiselt oluline ka presidendi ja parlamendi suhe. Presidendi üks peamiseid poliitilisi hoobi on võime nimetada peaministrit, kuid parlamendi alamkojal ehk Rahvusassambleel on õigus peaminister maha võtta. Sel aastal on tulemas ka parlamendivalimised – kuidas on kummagi kandidaadi suhe parlamendiga?

Oletame et võitjaks osutub siiski Le Pen. Kui suur on tõenäosus, et ta teeb selles mõttes Trumpi, et alguses lubab küll „teha Prantsusmaa taas suureks“ (antud juhul küll vabastada Prantsusmaa), kuid saades võimule, loksub siiski pigem suurriigi juhile ootuspärasesse rolli?

Kas see mida me näeme, võib olla samm Kuuendasse Vabariiki?

Mida peaks Eesti tegema, kui Prantsusmaa siiski käivitab EL’ist lahkumise mehhanismi? Kas peaksime valmistuma eluks peale Euroopa Liitu?

---

pilt võetud siit

---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Monday, April 17, 2017

Vene jälg Soome valimistes

Sel aastal saab valimistel olema senisest rohkem venekeelseid kandidaate – sellise tõdemusega tulid välja mitmed venekeelsed kanalid, kes pidasid vajalikuks kajastada Soome kohalikke valimisi.

Tõsi küll, ükski väljaanne ei podisenud erilisest optimismist. Soomes elab viimatise rahvaloenduse järgi u 75 tuhat venekeelset inimest, mida ligi 5,5 mln elanikkonna kohta pole just kuigi palju. Vaatamata sellele on tegu suuruselt kolmanda rahvusgrupiga soomlaste ja rootslaste järel.

Kokku osales Soome valimisnimekirjades 164 venekeelset kandidaati. Justnimelt eri nimekirjades, sest nö vanade erakondade esindajad asusid ise juba varakult meelitama oma ridadesse neid, kes võiksid juurde tuua kasvõi veidigi hääli, kõnetades venekeelseid valijaid. Kohalike valimiste reeglite kohaselt omavad hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikud, kui on kohapeal elatud vähemalt kaks aastat.

Peterburi 5 kanali vastavas saates pakuti välja oma nägemus, miks soome poliitikud otsivad tuge venekeelselt elektoraadilt. Reporter laskis kaamerapilgul libiseda nii üle tänapildi kui valimisnimekirjade, kus mõlemas oli näha nö uus-soomlaste tavalisest tunduvalt tumedam nahavärv.

Teisalt kostab aga kohalikke olusid paremini tundva venekeelse kohaliku ajakirjaniku suust ka hoiatavat häält. Nii ütleb Helsinkis ilmuva venekeelse ajalehe Spektr peatoimetaja Eilina Gusatinskaja, et nö vene kaarti käiakse laualt ka Moskva poolelt. Selleks kasutatakse nii nn kaasmaalaste organisatsioone kui ka otseseid Moskvas instrueerimisi.

Lõppkokkuvõtteks polnud aga venekeelne valimiskampaania kuigi edukas. 164 tinglikult venekeelsest kandidaadist osutus valituks vaid neli. Miks tinglikult – paljude puhul pole nende vene taust aimatav ei nimest ega ka keelekasutusest. Nii näitkeks vene piiri lähedal asuvas Joensuus osutus valituks Maria Roivas, kelle valimiseelne enesetutvustus käis lobedas soome keeles ning kes kasutab vene keelt vaid oma teisel pool piiri elavate sugulastega suhtlemiseks. 221 häält saanud Maria oli Roheliste nimekirjas teisel kohal ning osaleb nüüdsest aktiivsemalt oma linna asjades, panustades enim sotsiaalsele ja ökoloogilisele turvalisusele.

Miks see kõik aga üldse meile oluline on? Eks ole ju sügisel meilgi kohalike volikogude valimised tulemas ning ehk tasub midagi põhjanaabrite kogemusest õppida. Mis sest, et nii ajalooliselt taustalt kui praegustelt oludelt on nö vene teema käsitlus kohati kardinaalselt teistsugune.
---
lugu ilmus Postimehes, lugeda saab siit.
---
ekraanitõmmis tehtud siit

Wednesday, April 12, 2017

Разбор полетов: USA "signaalraketid" Süürias ja terror Peterburi metroos


Seekordses saates kõne alla USA "signaalraketid" Süürias ja terror Peterburi metroos

Või siis, nagu ütles saate enda leht: ""Ракетные удары США по Сирии. Бомбардировки в Идлибе с применением химического оружия. Теракт в метро Санкт-Петербурга.

На эти темы рассуждают дипломат Харри Тийдо и эксперт Института внешней политики Кармо Тюйр.

Ведущий – Андриан Череменин."

---

saade järelkuulatav siit

---

pit võetud siit

27. veerandtund väliskommentaatoriga: Peeter Raudsik – Süüria konflikt: vaade Katarist


Veerandtund väliskommentaatoriga: Peeter Raudsik – Süüria konflikt: vaade Katarist. Saatejuht Karmo Tüür

---

– Eestist vaadatuna on Katar üks kauge maanurk, millele on keeruline omistada mingit rolli Süüria konfliktis. Samas vaadates vene erialast kirjandust, peetakse Katari vahel vaata et kõige kurja juureks. Kas ja kuivõrd Kataris endas nähakse enda seotust käimasoleva konfliktiga

– kuidas kohapeale publikum, meedia ja eksperdid reageerisid USA raketirünnakule

– missugusena nähakse Venemaa rolli, kas nö orgaanilise mängurina, kellel on piirkonnas õigustatud huvid?

– rääkides Süürias toimuva tulevikust, siis on alati võimalik rääkida vähemalt kahest versioonist: soovitav ja tõenäoline. missugused need kaks varianti on Katari mätta otsast vaadatuna?

– mõni soovitus Eesti välispoliitika mõtestajatele – millele senisest rohkem tähelepanu pöörata, mida teistmoodi teha?

---

pilt võetud siit

---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Tuesday, April 11, 2017

Reporteritund. Süüria, USA ja Venemaa


"USA president Donald Trump on vähem kui saja päeva jooksul teinud kannapöörde oma kampaania ajal välja käidud Süüria-poliitikas. Möödunud nädalal andis ta käsu Süüria presidendi Bashar al-Assadi (pildil) vägede keemiarünnakule tulega vastata.

Kas tegu on pöördelise sündmusega kuue-aastase konflikti loos? Kuidas suhtub ameeriklaste sekkumisse Moskva?
Kas Assadil on pärast järjekordset keemiarünnakut Damaskuses kohta ühtse Süüria riigi juhina?

Neile küsimustele otsivad vastuseid Venemaa ekspert, Välispoliitika instituudi uurija Karmo Tüür ning arabist ja vabakutseline ajakirjanik Peeter Raudsik.
Saadet juhib Indrek Lepik."

kogu ülalolev tekst, nagu ka ekraanitõmmis, on võetud siit, samast saab ka saadet järelkuulata

Sunday, April 9, 2017

Alternatiivsete maailmade võistlus

Kas USA on hea, halb või lihtsalt manipuleeri(ta)v?

Ühendriikide praegune president pole ametis olnud 100 päevagi, kuid tema sõnad ja nüüdseks ka teod on pannud maailma kihama säärasel moel, et pole ilmselt maailmas ühtegi poliitikavaatlejat, kes poleks seda meest oma kommentaarides maininud. Tuleb suisa imeks panna, et nende vähem kui kolme kuu jooksul pole temast juba mõnda raamatut ilmunud.

Aga jätame selle mehe isiku kõrvale ning vaatame tema viimatist Suurt Tegu, raketirünnakut Süürias.

Kas olete kunagi näinud, kuidas stuudiotäis kunstnikke maalivad ühte objekti? Objekti on üks, aga eri pilte tuleb täpselt nii palju kui on pintslitõmbajaid!

Nii ka praegu, tegu on ju justui üks, aga tõlgendusi ... noh ütleme lihtsuse mõttes neli eri koolkonda.

Hea Trump. Selle skeemi kohaselt on kõik hästi. Süüria diktaator Assad pani toime kuriteo, USA president Trump karistas teda. Kusjuures karistus on ebaproportsionaalselt leebe. Assad kasutas keemiarelva, mürgitas ilmsüüta inimesi. Trump aga lajatas sõjalennuvälja pihta, kuskohast surmatoovad lennukid startisid. Ja hoiatas veel ennem, et nüüd ma löön! Maailm on taas turvalisem koht, sest maailmapolitseinik ei maga ning ei karda ka karistada.

Halb Trump. Taolise lähenemise korral on kõik halvasti. Süüria legitiimne riigijuht võitleb mässajatega ja terroristidega, ohjeldab DAESH-nimelist terroriorganisatsiooni. Võimalik et Assad läks ka oma võitluses ka üle piiri, kuid teate ... sõjas on nagu sõjas ikka! Aga vaata USA ületas kõik mõeldavad piirid, ründas suveräänset riiki, tehes seda ilma ÜRO mandaadita. Maailm on muutunud ebaturvalisemaks, sest rahvusvaheline õigus on jalge alla tallatud.

Manipuleeritav Trump. Süürias seati USA uue presidendi jaoks üles lõks. No mis häda pärast pidanuks Assad nii olulisel hetkel midagi nii jubedat tegema? Aga näed Trumpile söödeti ette vajalikud fotod ning impulsiivse inimesena otsustas ta tegutseda, kuid seeläbi reetis oma toetajate huvid, kaotas valijate usalduse ning liitlaste toetuse.

Manipuleeriv Trump. USA president kasutas olukorda, et anda sõnum Hiinale. Või siis selleks, et tõsta Tomahawke tootva Raytehon aktsiaid. Või ... noh te saite juba aru, eks ole?

Mis on siis selle loo moraal? Aga lihtsalt see, et ärge võtke ühtegi seletust puhta kulla pähe. Või nagu ütles Raul Rebane: „Tegelikult on asi väga lihtne. Palun ärge uskuge kõike, õppige informatsiooni kontrollima, ärge elage veebipealkirjade järgi, lugege pikki tekste, ärge leppige ainult veebiuudistega. Ma garanteerin, et kui elate vaid pealkirjade ja nupukeste järgi, te saate petetud.“
---
pilt võetud siit

Friday, April 7, 2017

Globaalne täiskuuaeg


Täiskuu aegu juhtub asju. Inimesed käituvad imelikult. Ajakirjanikud, politsei ja arstid teavad, et ootus inimeste mõistuspärasele käitumisele muutub veelgi alusetumaks kui muidu.

Erkki Bahovski küsis mõne päeva eest Postimehe veergudel: mis sajandis me siis ikkagi elame? Jutuks oli Hispaania-Inglise XVIII saj pärit konflikti jätkumisest Gibraltari teemal. Nüüd ja praegu. XXI sajandil.

Aga elame me sellises sajandis, mil kuhugi löödud lipu abil kinnistatakse territorriumi kuulumist endale. Ja ma ei räägi suurte maadeavastuste aegadest XVI sajandil, vaid 2007.a Jäämere põhja Venemaa lipu viimisest.

Sellises sajandis, mil naaberriigi tükeldamine ja osade endale kahimine endale leiab paljude silmis õigustust. Ja ei, see pole XVII-XVIII saj paktikatest – jutt käib Gruusiast ja Ukrainast.

Sajandis, mil keemiarelva kasutamine on küll keelatud, aga seda ikkagi tehakse. Esimest korda üritati seda keelustada juba XVII saj, kuid kasutati ka XX saj.

Aastasajas, mil lastakse alla reisilennukeid ja kellelegi selle eest midagi ei juhtu. Kus mõned diktaatorid hukatakse, kuid teised jätkavad. Kus ühe riigi pihta antakse kahest otsast tuld ja mõlemal poolel on õigus. Kus riigid lagunevad ja tekivad. Riigipöörded, mässud, meeleavaldused.

Ühesõnaga, kõik on nii nagu alati, ainult et viis-kümme-kakskümmend viis korda kiiremini kui varem.

Me elame globaalse täiskuu ajastul, kus kõik eeldused stiilis „nii ju ometigi ei juhtu sest nii ei saa juhtuda“ ei päde.

Ja selle üha kiireneva hulluse keskel seisab üks murumütsiga eestlane, vaatab üllatusest ümmarguste silmadega ringi ja küsib: „Mis toimub? Mis sajandil me elame?“

Ning päeva lõpuks on oluline vaid üks küsimus – kellele me saame loota selles hullumeelselt kiirenevas ringtantsus? Kes on meie liitlased? Kas see seltskond, kuhu kuuluvad üksteist toetavad diktaatorid? Või üks teine laager, kus kõigi erimeelsuste kiuste diktaatoreid võimul ei ole? Aus vastus on muidugi see, et kerge pole kummaski kambas. Kuid ühes neist on meie eluspüsi ka meist endist sõltuv.

Ajakirjanikud, politsei ja arstid võivad kinnitada – hulluse aegu tuleb ise säilitada rahu. Hinnata toimuvat ning kindlustada olemasolevaid turvasüsteeme. Me elame ka selle täiskuu üle.
---
pilt võetud siit

USA raketilöögi kaks külge


Tänane hommik algas ilmselt kõigi välispoliitika vaatlejate jaoks kuumalt. Lausa tulikuumalt. 59 raketti, mis lasti välja USA aluselt ja purustasid Süüria lennuväebaasi (kuskohast olla sooritatud keemiarelvarünnak), lõid paljud kaardid segamini ning sunnivad toimuvat ümber mõtestama.

ERR ja BNS küsisid, vastasin üsna ühte moodi mõlemale, toon siinkohal ära ERR portaalis ilmunu:

--------

Eesti välispoliitika instituudi ekspert Karmo Tüür leiab, et USA tõestas reedese Süüria-rünnakuga oma maailmapolitseiniku rolli, kuid aktsiooni must varjund on rahvusvahelise õiguse aspekt.

Tüür ütles ERR-ile, et USA sõjalisel operatsioonil on vähemalt kaks teineteisele vasturääkivat tahku.

Ühes otsas on Tüüri arvates suur geostrateegilise sõjalise julgeoleku pilt: USA kinnitas rolli, mille riik on endale ammu võtnud - ta on maailmapolitseiniku rollis. "Ja tal on mitte õigus, vaid võimekus ja tahe reageerida ühepoolselt, kui ta seda vajalikuks peab."

Tüür leiab, et senise jõudude vahekorra hoidmise mõttes on see positiivne samm, kuna praegune suur strateegiline pilt püsib koos USA dominandil.

"Teine aspekt, mis on tunduvalt hallima kui mitte öelda mustema varjundiga, on see, et meie kui väikeriik peaksime olema altid jälgima rahvusvahelise õiguse aspekte. Igasugune ühepoole aktsioon, ilma ÜRO mandaadita on negatiivne samm. See pool on meie seisukohalt vaadatuna halb," sõnas politoloog.

President Donald Trumpi otsust õhulöök Süüria lennuväebaasile anda, hindas Tüür ootuspäraseks, sest Ühendriikide presidendi soov on näidata, et tema käitub teisiti kui käitus ja käitunuks eelkäija Barack Obama.

USA ja Venemaa edasiste suhete kohta arvas Tüür, et Venemaa puhul on alati tähtis eristada, mida riik sõnades ütleb ja mida päriselt ette võtab.

"See, et Venemaa on USA sammud hukka mõistnud ja kutsunud üles ÜRO julgeolekunõukogu erakorralisele istungile, on kõik retooriline pool. Oluline on, mida Venemaa järgmiseks teeb, reaalselt ja päriselt teeb," ütles Tüür.

"Juhul kui järgneb mingisugune sõjaline vastulöök - sõjaline ähvardus või aktsioon USA lennukite või luureobjektide suhtes - on meil üks pilt. Juhul kui see jääb ähvarduseks, on teine pilt," lisas ta.

--------

pilt võetud siit

Thursday, April 6, 2017

Head suhted Venemaaga


Kas teie teate mida see tähendab? Mida tähendavad need „head suhted Venemaaga“, mida me peaks taotlema? Ei, mida need päriselt tähendavad?

Sain hiljuti kutse tulla rääkima teemal: „Head suhtete võimalikkusest Venemaaga.“ Samal ajal pidin vastama ühe rahvusvahelise ekspertuuringu käigus küsimusele: „Missugune teema Eesti-Vene kahepoolses agendas on ummikseisus ja millele te vajaks Euroopa-poolset tuge?“

Jäin mõtlema ... ja takerdusin.

Mis oleks see „hea“, mida me peaksime tahtma? Mitte abstraktne „heanaaberlikkus“ või idealistlik „täielik teineteisemõistmine.“ Ma räägin millestki objektiivsest, mõõdetavast ja saavutatavast.

Kolmik-analüüs
Võtame klassikalise kolmik-analüüsi mudeli. Kaardistame ära algustpunkti, visandame eesmärgi ja mõtleme, mis on see, mida me peaksime sihini jõudmiseks tegema. Mida me tegelikult ka ise oleksime tahtelised ja suutelised tegema, ilma kahjustamata oma muid huve?

Alguspunktiga on kõik selge. Juhul kui meie taotlus on savutada „head“, siis järelikult alguspunkt on „halb“. Või siis madal, ebapiisav, mitterahuldav vms.

Planeeritavate sammudega taotletava „hea“ saavutamiseks on mõistagi keerulisem. Mis on see, mida me tegelikult teha saame. Missugused on meie käsutuses olevad ressursid. Kas planeeritav tegevus on õiguspärane ja kooskõlas meie laiemate eesmärkidega?

Kolm näidet
Lepime kohe alustuseks kokku, et ärme räägime asjadest mida me muuta ei saa. Me ei saa muuta Venemaa nägemust ümbritsevast maailmast, tema soovi / mittesoovi sekkuda naabrite asjadesse. Moskva missionäärlikku soovi tuua maailmale ainult head ja tõrjuda kõike kurja.

Oletame et me tahaks taas tuua oma sadamatesse vene transiidi vood. Vabandust, aga see ei sõltu meist. Mitte miski mis me ka ei teeks ei muudaks ära Venemaa täiesti loomulikku soovi suunata nt vedelkütuse vood omaenda sadamatesse ja ümarpuit oma saekaatreisse.

Oletame et me tahaksime suurendada sissetulevat vene turistide tulva. Vene inimese otsus kuhugi sõita sõltub eelkõige tema ostuvõimest ja rubla kursist. Seejärel ka sellest, missugune riik on parasjagu vaenlaseks kuulutatud või kuhu pole (varjatud) pagunite kandjatel sõitmine soovitatav.

Oletame et me tahame luua viisavaba tsooni piirialadel. See oleks tehniliselt tehtav küll, kuid alates 2014.a on see teema päevakorrast maas. Kas oleksime valmis unustama Krimmi ja seeläbi mahitama naabrit uutele maadehaaramistele?

Hea aed teeb hea naabri
See ingliskeelses maailmas levinud lause kehtib minu meelest ka Eesti-Vene piiril. Ehk siis üks asi, milles mina näeks et Euroopa Liidu tasand võiks abiks olla, oleks ühtne piiri(valve)poliitika. Et siis ehitada välja korralik Euroopa Liidu välispiir ja seda ka ühiselt valvata. Kuid taoline soov läheks vastuollu Euroopa Liidu praeguse poliitilise olemusega, nõuaks üleminekut föderaalriigi põhimõtetele (a la ühisarmee).

Ning kas korralik, toimiv ja pidav piir Eesti/Euroopa Liidu ja Venemaa vahel oleks see asi, mida me saaks liigitada „heade suhete“ alla Venemaaga? Või äkki siiski oleks? Oleks see meie mõlema huvides?
---
pilt võetud siit

Wednesday, April 5, 2017

Üha konservatiivsem Tšetšeenia

TV3 küsis: kas Tšetšeenia on liikumas äärmusislami teed, jälitades homoseksuaalseid inimesi, kohustades tüdrukuid koolides pearätte kandma jne?
---
Äärmuslikuks seda siiski veel nimetada ei saa, tõeliselt äärmuslik vorm islamist lokkab siiski nn Daesh kontrolli all oleval territooriumil. Kuid tõepoolest, Tšetšeenia on järjest rohkem kasutusele võtmas fundamentalistlikke elemente.

Tšetšeenia roll Venemaa riigiehituses on aga tõepoolest huvitav nähtus. Formaalselt on Tšetšeenia Venemaa osa, kuid kui vaadata seda, et kes kellele maksab, siis võib pigem väita et Venemaa maksab Tšetšeenial andamit. Kunagi aktiivselt Moskva vastu võidelnud Kadõrovite klann on hetkel omalaadse palgaarmee rollis, kes peab kontrollima mitte ainult olukorda selles Põhja-Kauaasia vabariigis, vaid ka kaitsma nt Moskva huve Süürias. Põnevaks muudab toimuva see, et tšetšeenid sõdivad tolles konfliktis mõlemal poolel.

Uudislõik järelvaadatav siit, samast tehtud ka ekraanitõmmis.

Tuesday, April 4, 2017

Piiteri metrooplahvatusest


(eile sai antud 4 intervjuud samal teemal, kaks Vikerraadiole, üks Kuku raadiole, üks Tallinna televisioonile, kuid Vikerraadio pikem salvestis on eraldi järelkuulatav, seega olgu esile toodud see)

Aasta tagasi sai kirjutatud mõttepaber, milles sai esile toodud Venemaa neli erinevat arengustsenaariumit, millest kõige tõenäolisemaks hinnati versiooni, mille kohaselt Venemaa jätkab Vladimir Putiniga ja vägivallaga kui tema režiimi legitimeerimise vahendiga … paraku on see ka tõeks osutunud.

Praeguse terroriteo puhul torkab silma võimude, eelkõige Putini enda ebatüüpiline käitumine. Venemaa president tavaliselt kaob taoliste sündmuste toimumise järel nö sirmi taha, kuid seekord oli ta sisuliselt kohe valmis andma intervjuusid ja ilmuma ka sündmuskoha lähedusse.

Kõigest lähemalt saab järelkuulata siit, samast on võetud ka ekraanitõmmis.

Monday, April 3, 2017

Peterburi metroorünnak


EPL küsis, mina vastasin

---

Minul on värskete sündmustega Peterburis kaudselt ka isiklik seos, kuna seal õppides käisin sadu kordi läbi samade metroojaamade, mis nüüd võimaliku terrorirünnaku ohvriks langesid.

Juhtunu hindamisel on aga oluline mitte see, mis toimus, vaid see, mille jaoks seda ära kasutatakse.

Nüüd on oluline vaadata, kelle peale näpp näitab: kui veel kümme aastat tagasi oleks see kindlasti olnud "tšetšeenia jälg", siis nüüd ilmselt ISISe oma. See võib olla ka kaude läbi Tšetšeenia, kuna tšetšeenid on Süürias sõdimas ... mõlemal poolel.

Välistatud pole ka, et näidatakse kas Ukraina või ka Valgevene peale - silmas pidades kasvõi seda, et president Vladimir Putin pidi kohtuma täna Peterburis Valgevene ametivenna Aljaksandr Lukašenkaga.

Ka Minskis on ju olnud metrooplahvatusi ja kuna suhted on praegu kahe riigi vahel pinevad, siis võidakse hakata seda lõnga punuma. Seega võib oletada, et vähemalt mingis kontekstis võib keegi osundada ka "Valgevene jäljele".
---
lugu ilmus siin
---
foto võetud siit