Sunday, January 31, 2010

Ukraina presidendivalimiste ennustus II

Kõigepealt tänan ja õnnitlen kõike, kes osalesid esimeses valimistevooru ennustuses. Läkski nii, nagu arvati.

Absoluutne enamus pakkus, et esimeses voorus võitjat ei selgu. Ülejäänud hääled jagunesid Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko vahel, eelistusega esimesele - no ja täpselt nii juhtuski. Päris valimistel saigi Janukovitš 35 ja Tõmošenko 25%.

7.veebruaril on tulemas Ukraina presidendivalimiste teine voor. Vastavalt presidendivalimiste seadusele on hetkel laual järgmised võimalused:
1) üks kahest kandidaadist saab enam hääli kui teine ning osutub valituks;
2) üks kahest kandidaadist võtab oma kandidatuuri maha ning allesjäänud kandidaadil tekib kohustus saada enam kui 50% valimaskäinute häältest;
3) kui kaks kandidaati saavad võrdselt hääli või üks allesjäänu ei saa enam kui 50%, siis kuulutatakse valimised tühistatuks ning kõik algab otsast peale.

Lisaks neile kolmele on muidugi veel teoreetilised võimalused:
4) kui üks võtab end maha, siis võtab ka teine, et mitte kaotada (ehk mitte näidata, et ei suuda korjata 50%)
5) valimistulemuste vahe jääb väga väikesesks ning asi protestitakse.

Niisiis, siit ka küsimus. mis juhtub Ukrainas 7.veebruaril? Kas valituks osutub Janukovitš, Tõmošenko või juhtub midagi muud? Küsimusele saab vastata siinsamas blogis paremas ülanurgas.

Ennustusjulgust!

Sunday, January 24, 2010

Разбор полётов: Ukraina valimised ja Haiiti maavärin


Seekord proovisime ühte saatetundi mahutada kaks teemat väga eri kohtadest ja teemadel.

Ukraina presidendivalimiste esimene tuur oli üsna ootuspärane - edasi läksid need kaks kandidaati, keda ennustatigi (mh ka siin blogis olnud ennustuses). Nüüd aga läheb põnevaks - kes saab võidu teises voorus? Janukovitšil on oma kindel toetajaskond kindlates regioonides, aga Tõmošenko korjab igalt poolt pisut vähem, kuid seda võib kokku tulla päris palju.

Nii ehk teisiti tuleb teha kummardus praegusele presidendile Juštšenkole, kes pärandas Ukrainale kui ei midagi muud, siis vähemalt demokraatlikud valimised.

Aga Haiitist rääkides pole eriti kummardada kellelegi ega millelegi. Ehkki politoloogiliselt väärika ajalooga (esimene must vabariik, esimene edukas orjade mäss jne), on selle riigi olevik kohutav.

Eestist poole väiksemal pinnal elab 9 miljonit inimest. See pool saarest, millel paikneb Haiiti, on sisuliselt lagedaks põletatud - praegu pole nendel inimestel millegi abil isegi süüa teha. Needki vähesed vahendid, mida õnnestub saada väliskaubandusest saada või tuleb sisse välisabina (umbes kolmandik eelarvest isegi enne maavärinat), kaob korruptsiooni musta auku.

Haiiti on läänepoolkera kõige vaesem ja korrumpeerunum riik. Kumb sünnitab kumba, selle üle teadlased vaidlevad, kuid seos on ilmselge. Nii ehk teisiti, taoline olukord ei aita kuidagi kaasa ka humanitaarabi jagamisele.

Kel huvi, saab kogu eetritunni kätte siit (saade algab u 7.minutist), hiljem kolib salvestus arhiivi. Stuudios olid KT, Harri Tiido ja Jevgenia Garanža.

Saturday, January 23, 2010

Ukraina presidendivalimised 2010


Käimas on viiendad presidendivalimised Ukrainas. Vaatamata sellele, et paljud kippusid juba ette kõike toimuvat nimetama tsirkuseks ja farsiks, pole need valimised seda mitte. Farsiks võiks valimisi nimetada juhul, kui tulemus oleks ette teada ning kodanikke aetakse urnide juurde ainult demokraatia imiteerimiseks.

Esimene valimiste tuur on möödas ning tõeliselt tuline heitlus läheb lahti alles nüüd. Selles pole midagi erakorralist, senistest viiest korrast on vaid ühel juhul president saanud valituks esimeses voorus.

Ekskurss ajalukku
Ehk on siinkohal paras teha väike ekskurss minevikku ja vaadata mis on varasematel valimistel juhtunud. Nagu öeldud, tegu on juba viiendate presidendivalimistega, ning sellise materjali pealt saab juba teha mõningaid üldistusi.

Niisiis, ühevoorulised presidendivalimised on seni toimunud vaid üks kord (Kravtšuk 1991). Valimisaktiivsus on alati olnud kõrge (67-80%) – ja mis peamine – teises voorus kuni 5% kõrgem kui esimeses.

Esimese vooru parimad tulemused on alati jäänud 30 ja 40% vahele ning teises voorus need on iga kord paranenud 10-20% . Ühel korral on juhtunud ka seda, et esimeses voorus teiseks jäänud kandidaat tõusis esimeseks (Kutšma 1994).

Kurikuulus kandidaat „kõigi vastu“ pole kunagi erilist rolli mänginud, ehkki sellenimelise kolliga on alati hirmutatud. Ainult 2-4% kodanikest on südametäiega öelnud, et ei soovi ühtegi kandidaatidest oma presidendina näha. Seejuures küsitluste järgi peaks selliseid protestijaid olema alati kõvasti rohkem (kuni 10%), kuid võib eeldada, et valimispäeval jätavad nood lihtsalt urni juurde tulemata.

Kõik võib ka otsast alata
Jah, loomulikult võib kõiki taolisi arve kahtluse alla panna. Need on võetud Ukraina keskvalimiskomisjonist ning seda organit on alati kahtlustatud kõigis surmapattudes. Ka see, et valimiste järel puhkevad vaidlused, loobitakse süüdistusi ja otsitakse vandenõusid – ka see on täiesti tavaline ning ilmselgelt ei möödu seegi kord teisiti.

Ukraina valmisseadustik pole just kõige lihtsam lugemismaterjal. Ent andmaks sisulist kommentaari, tuleks ka sellega tutvuda. Praegusel hetkel tasub eriti põhjalikult uurida kordusvalimiste korraldamisega seonduvat (par. 84 ja 85).

Selle kohaselt juhul, kui kandidaate on teises voorus üks (nt teine võtab oma kandidatuuri maha), peab see saama üle poolte valimaskäinute häältest. Kui aga kandidaate on kaks, siis võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teine. Eriti vahva sõnastusega on sätestatud võimalus, kui kas too üksikkandidaat ei saa üle poolte häältest või mõlemad saavad täpselt võrdselt, siis juhtub see, et valimisi poleks nagu toimunudki. Ehk siis kõik algab nullist peale uuesti.

Teise vooru algus
Tõenäoliselt niimoodi siiski ei juhtu, et kõike tuleks otsast alata. Ning loodetavasti ei ole vajadust ka erakorralise kolmanda tuuri järele.

Praeguseks on selged need kaks nime, kes teises voorus võistlevad – endine peaminister Viktor Janukovitš ja praegune Julia Tõmošenko. Vaevalt et kumbki neist oma kandidatuuri maha võtab.

Viktor Janukovitš alustas neid valimisi umbes samalt kohalt mis eelmisi. Kui 2004.a. sai ta esimeses voorus 39,9%, siis nüüd 35,3%. Nii et vaatamata tublisti paranenud esinemisoskusele ja seltskondlikule kuvandile isegi pisut madalamalt. Samas pole seekord tema taga näha olnud laustoetust Venemaa poolt.

Julia Tõmošenko ei kandideerinud otseselt eelmisel korral, seega pole meil võimalik toetusarve võrrelda. Kuid selge on see, et eelmisel korral tulenes märkimisväärne osa toetusest oranžile blokile just leegitseva revolutsionääri imagoga, talutüdrukuliku patsiga daami veetlusest. Kuid ka teda ei toeta otsesõnu ükski välisjõud.

Võimalikud tulemused
Suurim erinevus kahe kandidaadi vahel näib olevat retooriline suhestumine nö Läänega. Kui Janukovitš on selgesõnaliselt öelnud, et plaanib hoida Ukrainat NATO'st eemal, siis Tõmošenko räägib Ukrainast kui lahutamatust Euroopa osast. Tegelikkuses aga arendas Janukovitš oma peaministriks olemise ajal ilma suurema kärata, kuid edukalt suhteid Läänega ning Tõmošenko mehkeldas samas ametis olles Moskvaga.

Üheks võimalikuks mudeliks edasise ennustamisel on nö äraspidine matemaatika. Ehk siis tõdemus, et mitte Janukovitši poolt oli 35 ja Tõmošenko poolt 25%, vaid esimese poolt ei olnud 65 ja teise poolt 75%. Ning seejärel tuleb hakata mõtlema, kui suur on ühe ja teise võime noid mitte-toetajaid enda poole kallutada? Et Janukovitš oma tulemust kümnekonna protsendi võtta suurendab, pole ilmselt kahtlust. Kuid Tõmošenko võime viimasel hetkel valijaskonda aktiveerida on seni olnud suurem, nii et ta võib vabalt selle vahe tagasi teha või koguni enda kasuks pöörata.

Üks, mida võib öelda üsna suure tõenäosusega – valmisaktiivsus saab olema suurem kui esimeses voorus ehk tõenäoliselt kuhugi 70% kanti. Teine, mille peale võib lausa mürki võtta – peale valimistulemuste teatavakssaamist hakatakse kaotaja poolt jorisema.

Kuid kõigele vaatamata tuleb öelda, et farss ei ole need valimised mingil juhul. Stabiilsuse ja korra ihalus on küll inimlikult mõistetav, kuid poliitilises kultuuris pole ette teada valimistulemused kuigi hea näitaja. Ukraina puhul pole tulemus ette teada. Ning see on hea.

Karmo Tüür
20.01.2009


------
artikkel ilmus venekeelsena 22.01.2010 nädalalehes Den za Dnjom

Wednesday, January 20, 2010

Karabahhia reisikiri

Et ka see kirjatükk on nüüd lühiverioonis ilmavalgust näinud Kes-Kus veergudel, siis olgu siin viide algallikale.

Wednesday, January 13, 2010

Elukvaliteet 2009


Jäi näppu üks huvitav indeks, mida vist ei ole Eesti meedias kajastatud.
Ehk seetõttu, et me ei paikne tavapäraselt Lätist-leedust kõrgemal kohal? :)

2009 Quality of Life Index
http://www.il-ireland.com/il/qofl2009/

kokku hinnatud 195 riiki, maksimumhinne 80, miinimum 32.
Leedu 14.kohal koondhindega 70
Läti 31.kohal koondhindega 67
Eesti 40.kohal koondhindega 65
Venemaa 121.kohal koondhindega 52

seletavat teksti leiab siit:
http://www.internationalliving.com/Internal-Components/Further-Resources/qofl2009

eriti imponeeris mulle hindajate enesekriitiline seisukoht:
"Our Western bias

Our sources, staff, and contributing editors are all influenced by a
Western bias. We have definite, preconceived ideas about what constitutes
a high or low standard of living, what constitutes culture and
entertainment, and what climate is the most enjoyable.

Please also remember that statistics obtained from official government
sources are not always current, accurate, or re liable. And some
statistics are highly subjective. What someone else might consider a
museum, you and I might think of as a garden shed.

Other statistics may be estimated, outdated, or incorrect for any number
of reasons .

Since the statistics we gathered don’t always reflect our own
experiences, we sometimes interject a subjective factor to make the
numbers better reflect reality. This is most often necessary in the
“Leisure and Culture” category."

Monday, January 11, 2010

MIs juhtub Ukrainas?

17. jaanuaril 2010.a. saavad toimuma Ukrainas presidendivalimised.

Põhimõtteliselt on kaks võimalust - kas keegi võidab juba esimeses voorus või läheb asi teisele ringile.

Kandidaate on kokku 18. Enamik vaatlejaid kaldub arvama, et kõige tõsisemad neist on Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitš. Kas võit tuleb juba esimeses tuuris - selle osas pakutakse tihti tõenäosuseks 50-50%.

Sellest kõigest tulenevalt üks äärmiselt lihtne küsimus, millele saab vastata siin blogis paremas ülanurgas: mis juhtub Ukrainas 17.jaanuari valimistel?

Kes soovib asju lähemalt uurida, siis kõige ametlikum koht selleks on Ukraina valimiskomisjoni vastav lehekülg.

Sunday, January 10, 2010

Разбор полётов: terrorism


Jõulude-aegne lennukiõhkimise katse pani maailma jälle rääkima terrorismi teemadel. Räägime meiegi oma 2010.aasta esimeses saates.

Kahjuks käivad sedasorti tegude plaanitsejad tavaliselt ärahoidjatest alati sammukese ees. Soov luua mingi ülivõimas organisatsioon, millel oleks õigus kõike ja kõiki kontrollida - selline soov on esmapilgul loomulik, kuid hoidku taeavas meid elamast taolise korra ajal. Oleme näinud aega, mil oli olemas ülivolitustega organid ning enam ei taha!

Rahvusvahelisest terrorismist on minu meelest siiski hullem siseriiklik, et mitte öelda riiklik terrorism. Esimesest räägitakse rohkem, ehkki selles hukkub tavaliselt suhteliselt vähe inimesi. Siseriiklikele sündmustele, kus üks või teine osapool kasutab terroristlikke võtteid ning kus võib hukkuda sadade tuhandete kaupa kodanikke, ei pöörata tavaliselt eriti tähelepanu.

Kogu asja teeb eriti segaseks ja raskeltjälgitavaks see, et puudub ühene arusaamine, misasi on terror ja kes on terrorist. Seda silti kleebitakse tihtipeale (jällegi riikide poolt) väga kergekäeliselt vastumeelsete tegelaste külge.


Tavaliselt kohtab erinevates terrori seletustes kolme sõna: vägivald, hirm ja idee. Ehk siis vägivalla abil külvatakse hirmu, saavutatakse tähelepanu ja seeläbi levitatakse mingit sõnumit. Kui aga keegi, kasutades terroristlikke võtteid, taotleb lihtsalt raha, siis see ei ole definitsioni kohaselt terror.


Juttu on ka paljust muust - 45 minuti jooksul jõuab rääkida nii mõndagi. Kel huvi, saab kogu eetritunni kätte siit (saade algab u 7.minutist), hiljem kolib salvestus arhiivi. Stuudios olid KT, Harri Tiido ja Jevgenia Garanža.

Sunday, January 3, 2010

Uuel aastal ... uue hooga?

Ega ilma uusaastasoovideta saa. Neid on meile vaja. Mina usun, et uus tuleb parem. Ja küllap ta siis tuleb, kui usku on piisavalt:)

Paraku tõid mööduva aasta viimased päevad mulle ka halva uudise. Nimelt otsustas pikaajaline koostööpartner Pärnu Postimees minna taas üle masurežiimile.

Ehk siis mitte osta sisse materjale, vaid võtta neid, mida tasuta antakse. Mina pole aga ei sellises positisoonis ega konditsioonis (mihandsed võõrsõnad, kas pole?), et lubada endale tasuta töötamist.


Sestap ütlen jälle - ma ei tea, mis edasi saab. Küllap kuidagi ikka saab. Sest kunagi pole olnud, et üldse poleks olnud.

Eks ma millegagi aeg-ajalt ikka seda ruumi siin täidan. Sest seni veel tuksub mu koostöö
Raadio4 ja KesKus tegijatega. Ja peale selle aeg-ajalt mõtlen ka ise:)

Iseseisva mõttetegevuse ühe viljana panen siia ühe enesekriitilise noodi. Oleksin pidanud oma 2009.a. ülevaates Venemaa sisepoliitikas pidaud aukohale panema Ramzan Kadõrovile miilitsa kindral-majori auastme annetamise. See räägib sealse süsteemi eripäradest väääääga palju.