Monday, December 30, 2013

Miks Volgograd?

Olen viimase ööpäeva jooksul andnud kolm raadio- ja kolm teleintervjuud ning kirjutanud ka ühe loo. Põhiline küsimus on ikka - et miks siis Volgograd?

Panen siia viited Kuku raadio-intervjuule ja Delfis ilmunud loole, kus saab peamised punktid ära mainitud. Lühidalt - tegu pole Volgogradist sündinud probleemiga, vaid lihtsalt käepärase sihtmärgiga, mille ründamisel on nii praktiline (paiknemine Mahatškala-Moskva trassil + kasakate pesaks olemine) ja sümboolne väärtus (Venemaa lõuna-suunalise ekspansiooni kunagine tugipunkt, garnison-linnana sündinud Tsaritsõn).

-----------
Raudteejaamas toimunud plahvatuse hetke kujutav pilt võetud siit

Friday, December 13, 2013

Kellele on kasulik eurorevolutsioon Ukrainas?

Mis toimub Kiievis, on üsna selge. Rahvas tuli tänavaile, kuna tundis end petetuna, talt võeti ära lootus helgele homsele. Kas sellel lootusel mingit alust oli, pole hetkel oluline.

Rahumeelne demonstratsioon kasvas üle mäsuks peale Berkuti ehk eriüksuse rünnakut. Kas selle rünnaku esilekutsumiseks kasutati omaneda provokaatoreid (nagu nähtub mõnelt videolt) või mitte, ka see pole hetkel oluline.

Oluline on - kes ja miks andis berkutlastele "fass"-käsu? Ilma selleta oleks nn Euromaidan ilmselt mõne päeva pärast susinal tühjaks jooksnud, sest päris elu vajab kõigil elamist. Kuid see rünnak muutis kõik - rahumeelsest Euromaidanist sai mäslev Eurorevolutsioon. Väga kirju seltskond alates rahvuslastest kuni anarhistideni, "bandeeralastest" vasakpoolsete tudengiteni - kõik on koondunud Euroopa Liidu lipu alla, loopides kive ja kaikaid ja vallutades administratiivhooneid.

Kuidas see siis juhtus? On kaks seletust - lihtne ja põnev.

Lihtne seletus on äärmiselt primitiivne ja seeläbi tõenäoline. Konkreetsel Berkuti meeskonna juhil / linna politseiülema / muul vastutaval asjapunnil ütles närv üles ja käivitas loomulik kaitsereaktsiooni: "kogu see kamp tuleb laiali peksta!"

Põnev seletus aga lähtub küsimusest - kellele võib taoline muudatus kasulik olla? Paradoksaalsel moel võib see olla kasulik Janukovitšile endale.

Janukovitši peamine eesmärk on püsida võimul. Mida kõike ei tee perekonna nimel. Vanema poja kahtlase taustaga varandus vajab kaitsmist ja kasvatamist. Sekundaarne eesmärk on aga saavutada võimalikult kasulikud tingimused / pakkumised nii Moskvast kui Brüsselist.

Peale kogu jama algushetke ehk "assotsiatsioonileppe allakirjutamise ettevalmistuse peatamist" näis paljudele, et nüüd on kõik. Moskva on oma tahtmise saanud, Ukraina on libedalt eurointegratsiooni teelt eemale hoitud. Muuseas, paljud Venemaa kommentaatorid näevad üldse kõige taga mitte Brüsseli, vaid Washingtoni karvast kätt, kes on aastakümneid tegutsenud selle nimel et rebida Ukraina Venemaa küljest lahti.

Nüüd ohati kergendatult ja ilmselt ka mõeldi, et kas ikka maksab kõiki Janukovitšile antud lubadusi pidada (mida lubas Putin poolsalajasel välk-kohtumisel Janukovitšile, ei tea meist keegi). Et kui euro-rong on läinud, siis võib ju lasta slaavi väikevennal vingerdada, kus ta talve hakul ja hääbuva majanduse tingimustes ikka pääseb.

Kuid Eurorevolutsioon lööb kaardid segamini. Janukovitš saab täiesti siiralt saata uue delegatsiooni Brüsselisse ning Vene kolleegide ees seletada, et "mul pole ju valikut!" Ning mäng jätkub, mõlemad pooled on jälle täis indu tegemaks paremaid ja veel paremaid pakkumisi.

Tõsi küll, siin on väike vasturääkivus - kas see madin aitab Janukovitšil võimule jääda ja 2015.a tagasi valitud saada? Valitsuse ohverdamise hinnaga võimulejäämine on kerge. Tagasivalituks saamine on keerulisem, kuid sinna on kaks aastat aega ja kui õnnestub siiski saada kasvõi pool lepingut Brüsseliga ja pool koormatäit Moskvast lubatud, siis võib see temp isegi õnneks minna.
Sest kui see seletus ei pea vett, siis me jõuame tagasi küsimuse juurde - kellele on kasulik Eurorevolutsioon Ukrainas?
-----------
tekst sündis PM palvel 04.12, ilmus pisut kohendatuna 12.12 siin
pilt võetud siit

Thursday, December 12, 2013

Kitsendustega amnestia

Vladimir Putini algatusel on Venemaal lähenemas järjekordne amnestia. See vene õiguspoliitilises käitumises juurdunud tava rõõmustab mõistagi neid, kes seetõttu vangimajast välja pääsevad, kuid paneb paljusid ka kurjustama. Üks kriitika allikas on amnestia nö kitsendused ehk siis erandid, mille/kelle kohta see ei käi.

Kõigest sellest räägin lühidalt Kuku raadiole antud intervjuus, mida saab kuulda siin.

----------
pilt võetud siit

Friday, December 6, 2013

Kübersõda

Kas mõni küberkonflikt on olnud nii tõsine, et saaks rääkida sõjast? Mis on peamised küberriskid riikidele? Kas kollektiivkaitse põhimõte laieneb ka sellele valdkonnale? Kas küber-riskidest rääkimine ja nende tõrjumiseks valmistumine ei või viia "küber-võidurelvastumiseni"?

Kõigest sellest ja muustki räägiti RSR korraldatud debatis, mille videosalvestust saab näha siin ning mille moderaatoriks oli teie alandlik teener :)

Monday, December 2, 2013

Ukrainlased võitlemas Euroopa idee eest?

Tänase hommikuga tuli anda kahele kanalile anda kommentaar Ukrainas toimuva kohta. Neetult keeruline on hoiduda sellisel juhul kordustest.

ERR'ile sai räägitud mh Ukraina eliidi vastuolulistest motiividest. Nood ei tahaks kummalegi poole, soovides säilitada võimaluse püüda paremaid palakesi nii Euroopa- kui Tolliliidust.

Delfile aga seletasin, mis on Ukrainas toimuvas universaalset ja unikaalset. Ehkki protestijate peades on segi erinevad ja tihti naiivsed ideed, on EL lipu barrikaadidel võitlemine ikkagi erakordne!
----
pilt võetud siit

Sunday, December 1, 2013

Välismääraja: idapartnerlus ja Ukraina

Vilniuses toimunud EL idapartnerluse tippkohtumine oli põnevam kui enamik omataolistest. Võtmeküsimus oli Ukraina - et kas viimasel hetkel õnnestub siiski allkirjastada assotsieerumis- ja vabakaubanduslepe. Ei õnnestunud.

Esialgsest kuuest riigist on nüüd lõpuks edasiliikumisest võimalik rääkida kahe - Moldova ja Gruusia puhul. Miks idapartnerlus on takerdunud ning missugune on Venemaa roll selles kõiges?

Nagu saate kodulehel kirjas: "Stuudios on ettevõtja Raivo Vare, Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar ja Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür. Saatejuht on Hannes Hanso."

1.dets eetris olnud saadet saab kuulda siin.

-----
pilt võetud siit

Monday, November 25, 2013

41. Venemaa veerandtund: Ukraina vahefinish liikumisel EL poole

41. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (22.11.2013).

Teemaks Ukraina vahefinish liikumisel EL poole. Seekord on kõik vastupidi, mitte mina ei võta intervjuud, vaid minu käest võetakse. Et aga salvestis on sobival teemal, siis panen ka siia üles. Ukraina president teatas, et peatab ettevalmistused assotsieerumisleppe allakirjutamiseks EL'ga. Miks see nii juhtus ja mis võib edasi saada?

Vestlemas ERR ajakirjanik Igor Zhurjai ja Karmo Tüür, ABVKeskus juht.

Salvestise pikkus 08:45, faili suurus ca 8 Mb. Saade vene keeles

Kuulata saab ABVKeskuse podcasti lehel, nr 41 all

-----
pilt võetud siit

Saturday, November 23, 2013

Õnn ei ole saavutatav!



„Inimesed ootavad terve nädala reedet, kogu aasta suve ning terve elu õnne.“ Sellise mõttetera tõi oma hiljutiselt Aafrika-reisilt üks tuttav. Ja ausõna, see on rohkemgi väärt kui albumitäis fantastilisi loodus- ja loomapilte.

Olen enda jaoks ammu selgeks mõelnud ühe väga lihtsa tõe. Õnn ei ole „saavutatav“. Paljud inimesed kipuvad end jaoks seadma mingeid verstaposte: „küll ma saan siis õnnelikuks, kui ...“ Nende kolme punkti kohale võite laduda lõputu hulga pisemaid ja suuremaid sündmusi alates abiellumisest kuni lahutuseni, suureks-saamisest ärakolimiseni. Või lausa lapsikuid, aga sedavõrd „asisemaid“ pidepunkte alates mootorratta ostust kuni päris-oma-maja valmimiseni. 

See on meie enda valik, kas me oleme õnnelikud või ootame õnne. 

Mis on elu mõte? Ülim eesmärk iga eraldivõetud inimese jaoks? Olla vaba ja õnnelik, tunda end hästi ja tegeleda sellega, mis meile meeldib. Sest kui sa ise oled õnnelik, siis kiirgad sa oma sisemist soojust ka oma lähedastele, oled meeldiv kaaslane ja partner ning ka sinu omaksed ja lähedased elavad sellevõrra paremini.

Me kas oleme õnnelikud siin ja praegu või pole seda kunagi. 

Alati on asjaolusid, mis justkui takistaks elamast täisväärtuslikku elu. Kuid on sinu enda valik, kas sa lased neil rikkuda oma õnnetunnet või mitte. Pannes end nö ooterežiimile, kulutame oma energia tühja, oleme rahulolematud, sest see nimetu miski pole ikka veel saabunud ja „no kaua võib oodata“. Ning kui lõpuks see miski käes on, siis ... see polegi nagu päris see ning me riputame oma ootused mingi järgmise pidepunkti külge. 

Kas meie sisemine õnn, rahulolu ja naeratusvalmidus saab siis rippuda mingitest välistest faktoritest? Nii ja naa, segavaid asjaolusid on alati, kuid siin on paljugi sinu enda teha.

Mõtle, missuguste inimestega sa ise tahaksid suhelda. Kas rõõmsameelsete, optimistlike ja tegusatega? Siis ole seda ka ise. Torssis põrnitsejaga suheldakse mõistagi ka, kuid kaas- ja kohusetundest.

Proovi end ümbritseda positiivsete inimestega. Vingatsid leiavad su niikuinii üles, kuid sea enda ja nende vahele tõke ja ära lase end kiskuda sellesse lootusetusse sohu. Nad ei taha, et sa aitaks nende probleemi lahendada, vaid et sa tunneksid end sama masendavalt kui nemad. Muretsemine, hädaldamine ja virisemine ei muuda midagi paremaks, ei lahenda olukorda, kuid kahjustavad nii vingujat kui tema ohvrit. 

Tegele nende asjadega, mis sulle tegelikult meeldivad. Ka kõige triviaalsem tegevus võib muutuda kunstiks, kui sa teed seda innustunult ja naudinguga. Muidugi, tüütud kohustused ja ebameeldivad ülesanded ei kao mitte kuhugi, kuid nad ei muutu sellest paremaks, kui sa neid tehes ohid.
Ole mõõdukalt egoistlik. Jaga parimaid hetki ja palu, emotsioone ja tundeid. Kuid ära kunagi arva, et sa suudad toita kogu maailma näljaseid ning anda endast tükike igaühele. 

Muidugi on igaühe jaoks õnne valem erinev. Kindlasti võib olla õnnelik ka end jäägitult allutades ja teistele pühendudes. Kuid otsusta ära, missugune sa tahad olla ja ole seda!

Ära lukusta end ootuse vanglasse, sellest on raske välja pääseda. Sa võid olla õnnelik ja vaba siin ja praegu, vaatamata materiaalsele olukorrale või tervisele, kohustuste koormale või kohutavale ülemusele.

Õnnelik olemine on sinu enda otsus. Minul on iga päev reede, kogu aasta suvi ja õnne ei pea ma ootama. Olen tänulik igapäevaste pisiasjade eest ja muuhulgas ka selle suurepärase Aafrika-reisi albumi üle :)

Thursday, November 21, 2013

Разбор полётов: Ukraina ja EL assotsieerumisleping

20.nov eetris olnud saates rääkisime Euroopa Liidu idapartnerlusest laiemalt, peamiselt aga siiski Ukraina asendist selles poliitikas. Esmaspäeval, 18.nov salvestatud saates me mõistagi veel ei teadnud seda mida teate teie nüüd, aga arutlus oli päris põnev minu meelest.

Venemaa on asja päris põnevaks ajandu, maalides ukrainlaste ette hea ja kurja vahel valimise dilemma - mida täiesti geniaalselt on kujutatud siin.

Vestlemas Karmo Tüür, Harri Tiido ja saadet juhtimas Jevgenia Garanža. Saadet saab kuulata siit.

Friday, November 8, 2013

Разбор полётов: spiooniskandaalidest

Novembri alguse eetris rääkisime asjast, millest keegi täpselt midagi ei tea ehk spioneerimisest. Või noh, mõned teavad, aga ei räägi. Seega need, kes räägivad, ei tea :)

Suur Vend ehk USA salateenistused on Euroopa välja vihastanud on ülemäärase aktiivsusega infokogumisel. Tõsi küll, eurooplaste pahameelekiha on ülepingutatud "kuidas nii, et te kogute oma liitlaste kohta infot!" Loomuulikult jälgitakse nii vaenlasi kui ka liitlasi alati nii palju kui võimalik, küsimus on ainult võimekuses seda infot koguda ja pärast töödelda. Ja sellest rääkida.

Ka Eestis on järjest tabatud mitmeid "salakuulajaid", kui väljenduda vanamoeliselt. Kuidas kõike seda tõlgendada, mis toimub? Kõigest sellest räägivad Karmo Tüür ja Harri Tiido, saatejuhiks Jevgenia Garanža.

Saadet saab kuulata siit.
---------
pilt võetud siit

Wednesday, November 6, 2013

40. Venemaa veerandtund: Moderniseerimispartnerlus

40. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (05.11.2013). Teemaks moderniseerimipartnerlus EL ja VF vahel.

Eestis on suhteliselt vähe räägitud ühest koostööformaadist EL ja Venemaa vahel - nimelt moderniseerimispartnerlusest 'Partnership for Modernisation', seda mh seetõttu, et Eesti on ainsa EL liikmesriigina otsustanud seni selle allkirjastamisest loobuda.

Millega siis tegu on, kas Venemaa katsega asendada nö 'kinnijooksnud' EL-VF Partnerlus-ja koostöölepe rea väiksemate ja tehnilisemate lepetega või iseseisva protsessiga?

Vestlemas Karmo Tüür ja Elena Pavlova , Tartu ülikooli vanemteadur CEURUS-keskuse juures.
Salvestise pikkus 15:44, faili suurus ca 15 Mb. Saade vene keeles

Kuulata saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr.40 all

Wednesday, October 30, 2013

Gruusia presidendivalimised on küll läbi, kuid peamised küsimused on veel vastamata.

Valimistulemused (seni küll veel mitte lõplikud*) pakkusid mitu üllatust. Esiteks, kõik lõppes esimese vooruga, praeguse peaministri Ivanišvili partei Gruusia Unistus esindaja Giorgi Margvelašvili sai u 64% häältest. Teine üllatus oli madal valimisaktiivsus - valimiskastide juurde tuli alla poolte kodanikest. Kogu protsess jättis kohalviibinute sõnul ootamatult rahuliku mulje, samas kui oleks võinud oodata tulist vastasseisu.

Toimunut saab ilmselt seletada järgnevalt. Esiteks, grusiinidel polnud enam seda "kõigest kõrini" tunnet, mis valdas neid 2004.a, kui valimisaktiivsus oli u 80%. Järgnevatel, 2008.a presidendivalimistel jäi see 56% kanti ning nüüd siis ca 48%. Teiseks - valijad ei saanud ilmselt aru, keda ja miks nad pidanuks hääletama, sest võitjaks osutunud õppejõud Margvelašvili olnd kaugeltki nii tuntud kui tema peamine vastaskandidaat Davit Bakradze, korduvalt ministritoolil istunud pikaajaline poliitik. Paljud oleks ilmselt valinud Ivanišvilit, aga ... see koloriitne meees lubab nüüd üldse ametist lahkuda.

Peamised küsimused on aga ikkagi vastuseta. Esiteks, mis ikkagi saab Saakašvilist? Nö tsiviliseeritud variandi kohaselt lahkuvad endised presidendid auväärsetele, ehkki teisejärgulistele ametitele, või hakkavad raamatuid kirjutama ja loenguid andma. Gruusias selline kogemus seni puudub ning leidub ka neid, kes sooviks Saakašvili hoopis kohtu alla anda seoses süüdistusega endise ministri Zurab Žvania surmas.

Ja teine küsimus - mida teeb ikkagi mees, kes on suutnud Gruusia poliitilisel maastikul korda saata imesid ehk praegune peaminister Ivanišvili. Kui ta taandub ametist ja asub nt üles ehitama Gruusia kodanikuühiskonda (nagu on jutuks olnud), siis võib see viia praeguse koalitsiooni lagunemiseni ja uute poliitiliste mullistuste tekkimiseni. Kui ta aga vastupidiselt ootustele jätkab peaministrina (kelle kätte koonudb seoses põhiseaduse muutusega suurem võimutäius), siis on suur oht kaugeneda demokraatiast. Kui siia juurde liita veel repressioonide laine oht, mis võib tabada praegust presidenti ja tema meeskonda, siis võib Gruusia nö parketikõlbulikkus Euroopas suurde ohtu sattuda.

Kokkuvõtvalt - valimiste vaheeksami läbis Gruusia üllatuslikult rahulikult, kuid küpsustunnistuseni on Gruusial liikuda veel oi kui kaua.

-----------
* lugu valmis 28.sept  BNS tellimusel. pilt võetud siit

Friday, October 25, 2013

Gruusia – mitte lihtsalt valimised

Mõned valimised on olulisemad kui teised. Peale tavapärase valimiseelse ootusärevuse – et kes siis ikkagi kuipalju hääli saab – seisab Gruusia ees veel terve rida küsimusi, üks määravam kui teine.

Ametlikult on presidendivalimiste karusellis pinnal kolm nime: Giorgi Margvelašvili (parlamendienamusega nii-öelda peaministripartei Gruusia Unistus kandidaat), David Bakradze (presidendipartei Ühtne Rahvuslik Liikumine) ja Nino Burdžanadze (opositsiooniline Demokraatlik Liikumine / Ühtne Gruusia).

Omamoodi veider, kuid samas praegusele Gruusiale väga iseloomulik on aga see, et arutletakse pigem kahe mitte-kandidaadi üle.

Esiteks – mis saab riigi praegusest presidendist Mihhail Saakašvilist ning tema parteist ja meeskonnakaaslastest? Kaks ametiaega võimul olnud, kunagi Läänes demokraatia musternäidisena tajutud mees on nüüd muutunud oma riigis väga vastuoluliste tunnete ja erinevate süüdistuste sihtmärgiks. Gruusia poliitiline kultuur on väga persoonikeskne ning koos nii-öelda pealiku kukkumisega satuvad löögi alla ka tema liitlased ning isegi väikesed ametnikud.

Teiseks – mida võtab ette praegune peaminister, miljardär, filantroop ja ebastandardse käitumisega Bidzina Ivanišvili? Eelmiste parlamendivalimiste eel suutis ta saavutada uskumatut – klopsida kokku hõre koalitsioon eripalgelistest Saakašvili-vastastest jõududest. Ning nende presidendivalimiste järel lubab ta teha midagi veel uskumatumat ehk astuda tagasi!

Kolmandaks ning tõepoolest määravaks küsimuseks on aga riigi poliitilise süsteemi tulevik tervikuna. Pärast neid valimisi jõustub põhiseadusmuudatus, mis muudab riigi presidentaalsest parlamentaarseks... või noh, vähemalt selline on plaan. Suur osa presidendi praegustest volitustest peaks minema peaministri kätte, ent kuidas asjad tegelikus elus hakkavad käima, ei tea seni keegi.

Eelseisvad presidendivalimised on omamoodi usaldushääletus Ivanišvilile ning küpsuseksam Gruusiale tervikuna. Osa tulipäisest Gruusia rahvast ootas Ivanišvililt koheseid ja kiireid muutusi, et see ülirikas ja -võimekas mees pöörab nende kõigi elu koheselt paremuse poole. Teine osa on aga sama teravalt igasugu muutuste vastu, eriti kui selle taga on kas või õhkõrn Venemaa vari. Sel suvel leidsid aset ka kokkupõrked kahe leeri vahel, kuid siis olid valimised veel kaugel.

Nüüd on aga kahe Suure Mehe kõrval valimistules ka vähemalt sama suur Suur Naine ehk väga kogenud ja võimekas poliitik Nino Burdžanadze, keda vastased süüdistavad... mõistagi Venemaa kasuks töötamises. Viienda kolonni juhiks olemine on nendest süüdistustest üks leebemaid, kaude heidetakse talle ette koguni sõda Lõuna-Osseetias.

Kui uskuda arvamusuuringuid, on hetkel enim toetajaid Margvelašvilil (umbes 39 protsenti), teisel kohal Bakradze (18 protsenti) ja kolmandal Burdžanadze (alla 10 protsendi). Ehk siis hetkel näikse tulevat ka teine voor, mis viib võitluse veelgi teravamaks.

Kuid oletagem, et Margvelašvili võidab. Mis saab aga siis, kui tema taga olev Ivanišvili lahkub ja habras koalitsioon laguneb? Või mis saab siis, kui ta, vaatamata oma hiljutisele avaldusele „Lahkun, kuna ma pole Messias“, jääb edasi peaministriks? Need on täiesti erinevad stsenaariumid, milleks peab valmis olema nii Gruusia kui ka Eesti, mis on end kuulutanud Gruusia liitlaseks.

------
Lugu ilmus siin, pilt võetud siit

Monday, October 21, 2013

Разбор полётов: USA valitsus-seisak ja Leedu-Vene suhted

16.oktoobri eetris arutasime taaskord USA eelarvekriisi üle, mis seekord oli "valitsus-seisakuna" ka tõeks saanud. Miks selline võimalus on USA seadusandlusse sisse jäetud? Kas nn Obamacare on kõiges süüdi või on tegu mingi üldisema vastuoluga populistlike rahakulutamise soovide ja mõistuse hääle vahel? Mis pistmist on kõigel sellel kurikuulsa võla-laega?


Teise teemana oli kõne all Vene-Leedus suhted, mis pole kunagi väga soojad olnud, kuid nüüd on kohe väga külmad. Miks on Leedu Kremli meelepaha alla langenud ja kuidas võib mõjutada teisi Balti riike. Veidral kombel on Moskva-Vilniuse suhted pannud Kaliningradi üles astuma Moskva vastu. Milles selle põhjus ja kuidas haakub teemaga Lukašenka?

Kõigest sellest räägivad Tiido&Tüür ja Garanža. Kuulda saab siit.

Thursday, October 17, 2013

39. Venemaa veerandtund: Moldaavia ja Pridnestrovje Euroopa teel

39. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (17.10.2013).


Teemaks Moldaavia ja Pridnestrovje teel Euroopa poole. Kui Ukraina europüüdlustest kuuleb Eestis tihti, siis Moldaavia omadest palju harvem. Veelgi vähem teame Ukraina ja Moldaavia vahele jäävast Transdniestriast või Pridnestrovjest. Kuidas näeb Moldaavia eurointegratsiooni perspektiiv välja võrreldes Ukrainaga? Kas separatistlik piirkond / de facto riik Pridnestrovje võib olla selle püüdluse takistaja? Mis juhtub Tiraspoliga, kui nii Kiiev kui Chišinau astuvad euroteele?

Vestlemas Karmo Tüür ja Andrey Devyatkov, Tjumeni ülikooli õppejõud, kes on praegu komandeeringul CEURUS-keskuse juures.

Salvestise pikkus 17:36, faili suurus ca 17 Mb. Saade vene keeles

Kuilda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehelt nr 39 all

Sunday, October 13, 2013

Alijevi valimistest

Azerbaidžaan valis Alijevit. Või siis presidenti. Mis on üks ja seesama ... vähemalt praegu :)

Azeri geopoliitilisest ja -strateegilisest asendist, välismõjutatajatest ja mõjutada tahtjatest, energeetikast ja mõistagi ka valimistest endast rääkisid Kuku 13.oktoobri välismäärajas Hannes Hanso juhtimisel Andres Herkel ja Karmo Tüür

Kuulda saab siit

----------
pilt siit

Saturday, October 5, 2013

Tagasi sovetoloogiasse: Ühtse Venemaa kongressist

3.-5.sept toimus Edinaja Rossia järjekordne kongress. Vikerraadio küsis: mida arvata-oodata?

Huvitav on jälgida, kuidas sellised seletused libisevad tagasi sovetoloogiasse, sest otseselt sõnavõttudes pole suurt midagi välja lugeda. Samas on aga oluline jälgida, kes ilmub tribüünile ja millised järjekorras, kuidas lehvitab ja kas naeratab:)

Kes tahab täpsemalt teada, mida ma rääkisin, kuulab siit (9:20-11:55)
------
pilt siit

Friday, October 4, 2013

Разбор полётов: Ukraina ja Saksamaa ning Euroopa valik

Oktoobri alguse saates rääkisime kahest väga erinevast riigist, kui sisuliselt ühest teemast. Nii Ukrainas kui Saksamaal räägitakse praegu väga palju Euroopa Liidust. Ukraina kõlgub siiani Venemaa ja Euroopa vahel, Saksamaa on aga praeguse Euroopa Liidu telg, mille ümber kõik keerleb.

Ukraina loodab saada Vilniuse summitil lepingu Euroopa Liiduga, kuid Venemaa astub teravalt vahele. Isegi peaminister Medvedev lubas endale väljendi et "Venemaa võtab kasutusele meetmed" kui Ukraina läheneb veelgi enam Euroopale.

Saksamaal toimusid parlamendivalimised, mille sisuliselt võitis "Mamma Merkel", kes ühtlasi on praeguse Euroopa Liidu juhtfiguur. Saksamaa on pöörase dilemma ees - ta peab olema Euroopa tugev liider ja ta ei tohi seda olla mingil juhul (seoses automaatse natsismi-meenutusega).

Kõigest sellest rääkisid Harri Tiido ja Karmo Tüür, saatejuht Jevgenia Garanža. Kuulda saab siit

-------
pilt võetud siit

Tuesday, September 24, 2013

38. Venemaa veerandtund: eurasiaatlike ideede realiseerimis-raskused

38. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (23.09.2013).


Teemaks Euraasia ühendused. Eurasiaatlikule ideele kuulub Venemaa mõtteloos kindel ja väärikas koht. Praegune Venemaa Föderatsioon on Nõukogude Liidu järgsel perioodil korduvalt üritanud enda ümber luua mingeid nö Euraasia mehhanisme alates ametlikult surnuks-kuulutatud SRÜ'st kuni enam-vähem toimiva Tolliliiduni. Milleks Venemaale seda kõike vaja ja miks need eurasiaatlikud projektid enamasti ebaõnnestuvad?

Vestlemas Karmo Tüür ja Aliaksei Kažarski, Bratislava ülikooli Euroopa uuringute ja rahvusvaheliste suhete instituudi õppejõud, kes on praegu komandeeringul CEURUS-keskuse juures.

Salvestise pikkus 15:48, faili suurus ca 15 Mb. Saade vene keeles

Kuulata saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 38 all.

Monday, September 23, 2013

Разбор полётов: Süüria ja Venemaa, nii kokku- kui lahkukirjutatuna :)

Selle hooaja teises saates rääkisime esimese hooga samal teemal, millest esimeses ehk Süüriast. Õnneks pole selleks hetkeks veel alanud suurema-maštaabiline sõjategevus. Sellest olukorrast õnnestus suurim diplomaatline võit välja meelitada Venemaal, kelle üleskutsed mitte sekkuda osutusid seekord justkui määravaks.

Teiseks teemaks oli aga Venemaa ise, täpsemalt hiljutised kohalikud valimised. Peatähelepanu koondus mõistagi Moskva linnapea / kuberneri valimistele ning Naval'nõi ootamatult suurele häälesaagile.

Kõigest sellest saab lähemalt kuulda siit.
------
see omapärane pildike on võetud siit

Tuesday, September 10, 2013

Moskva linnapea valimised: kolm võitjat ja üks kaotaja

ERR küsis, mida arvata Sobjanini võidust Moskva linnapea valimistel. Vastus ilmus siin.
---------
Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, siis nendel valimistel on kolm võitjat ja üks kaotaja.

Kõigepealt muidugi ametlik võitja - oma ametis jätkav linnapea Sobjanin. See võit oli küll loid ja laisk, sisuliselt ei mingit kampaaniat, ei mingit pingutust. Opositsiooni ei võetud tõsiselt, mistõttu ka väga ei pingutatud. Tulemuse on vastav - napilt üle poole.

Teiseks ametlik kaotaja, kuid sisuline võitja Naval'nõi. Tohutut pingutust pärgas ka suurepärane tulemus - ta sai kaks-kolm korda rohkem hääli kui ennustati. Saada umbes kolmandik häältest Venemaa tähtsuselt kolmandatel valimistel - see on väga kõva sõna. Naval'nõi nimi on nüüd vähemalt mõneks ajaks suurte tähtedega Venemaa poliitikataevas ja seda kustutada on üsna keeruline.

Kolmandaks võitis Venemaa, või vähemalt Moskva kodanikuühiskond, kes sai maigu suhu, et tõepoolest on võimalik muuta võimude tavapärasena näivat käitumist. Seekordsed valimised olid nii ausad ja läbi paistvad kui see Venemaal praegu vähegi võimalik. Võim kasutas küll nipitamist (suurendades kahekordselt kodushääletanute arvu, üldmahust 7-8%), kuid muus osas sai ka võim praktiliselt ausate valimiste kogemuse.

Kaotajaks jäid aga kõik muud nö süsteemse opositsiooni esindajad. Peale Navalnõi aktsiooni on neil üsna keeruline rääkida endast kui tõsimeelsetest muutuste taotejatest.
-------
pilt siit

Friday, September 6, 2013

Süüria sõlm

Süüria aktsiooni planeerimisel on USA'l üsna vähe toetajaid. Miks? Kas USA ise üldse selleks valmis on ja tahabki? Kas ta saab sellest ähardusest taganeda?

Kas on mingit lootust, et ÜRO eksperdid leiavad, et keemiarelv tõesti oli kasutatud Süüria valitsuse poolt ja teadlikult tsiviilelanike vastu, siis ÜRO Julgeolekunõukogu annab üksmeelse loa sekkuda?

Kui Assadi režiimi rünnatakse, siis kuidas reageerib ametlik Süüria? Ründab Iisraelit? Kuidas mõjutab kõik see kogu regiooni ja nt energiahindu?

Seda lootusetut sasipundart arutasid hooaja esimeses saates saatejuht Jevgenia Garanža, kespertidena Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saatesarja toimetaja Artur Aukon.
-------
pilt siit

Monday, September 2, 2013

Balti ja USA presidentide kohtumisest - kas siit on midagi välja lugeda?

Toimus riigipeade kohtumine - mis siin ikka erakordset?

Kas Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine USA presidendiga on üks paljudest ja triviaalsetest protokollilistest kokkusaamistest või võib siit midagi oletada ja tuletada? Umbes sellesisulisele Postimehe küsimusele vastasin, tulemust saab lugeda siit.
 -----
Pilt samast

Monday, August 26, 2013

Eesti ja Venemaa kui "eksabikaasad"

Kuigi oleme mõlemad uutes suhetes, ei suuda me suhtuda teineteisesse suhtuda neutraalse ükskõiksusega. Umbes sel moel kukkus see kirjeldus välja intervjuus Ida-Virumaa väljaandega.

Kas piirileping muudab midagi sisulist selles olukorras? Kuivõrd mõjutab seda meie kuulumine EL ja NATO klubidesse? Mida tahab Venemaa Eestist ja vastupidi? Kas ja kui kiirelt võivad meie suhted "normaliseeruda"?

Kõigest sellest saab huvi korral pikemalt lugeda siit.

Wednesday, August 21, 2013

Venemaa kaubanduspiirangud kui Ukraina võimalus

Ukraina ja Venemaa keerulised suhted muutusid veelgi keerulisemaks, kui viimane rakendas
järjekordselt majanduslikke sanktsioone. Seekord peatati piiril Ukraina kaupade sissevedu Venemaale.

Kiievi ajaleht küsis mh ka minu käest kommentaari. Lühidalt - Ukraina ei peaks seda olukorda võtma kui õnnetust, vaid kui võimalust. Eesti on selle juba läbi käinud. Taolised piirangud võivad olla surmavad konkreetsetele firmadele, valusad tervetele tootmisharudele, kuid majandusele tervikuna võib säherdune piirang olla õnnistuseks, kuna sunnib ümber orienteeruma ja tõusma uuele tasandile.

Kogu lugu ja ekspertkommentaare võib lugeda siit.

Sunday, August 18, 2013

Välismäärajas Venemaast

Sutsuke Vene-Gruusia sõjast, killuke Venemaa sisepoliitilisest "sirgendamistest", natuke Tolliliidu ehitamise eripäradest, tsipake koostööst/vastasseisust Euroopa Liiduga. Ühesõnaga, teemasid oli palju ja aega vähe :)

Kel huvi, saab kuulata 18.augusti saadet siit.

Saturday, July 27, 2013

Kuritöö ja kahetsus?

Saksa presidendi Joachim Gauk avaldus sellest, et Venemaa peaks patte kahetsema, tekitas tuliseid reaktsioone. Ukraina ajaleht avaldas antud teemal samuti teravas toonis artikli ning palus mh kommentaari ka minult.

Lühidalt minu vastus - ühest küljest on pattude tunnistamine vajalik, kuid teisal kahjustab see Venemaa rahvuslikke huve, nii vähemalt arvavad praeguse Venemaa ideoloogid. Iga riik vajab alusmüüte, Venemaa oma tugineb "suure võidu" ideel ning on tihedalt seotud Nõukogude liidu, sovjetliku režiimi jms meemidega. Igasugust (enese-)kriitikat sel teemal peetakse seda müüti kahjustavaks, mitte puhastavaks. Nii et praegune Venemaa pole Saksamaa presidendi soovitatud patukahetsuseks valmis.

Lugu ennast ja kommentaare sinna juurde saab lugeda siit.

Monday, July 22, 2013

Piirileping ja kaasmaalased

Ajakirjanik püstitas huvitava küsimuse - miks piirilepingu teema ei eruta siinseid venekeelseid inimesi, samas kui eestikeelne meedia seda nii elavalt arutab?

Minu vastus on väga lihtne: eestlaste ja Eesti riigi jaoks on on see küsimus olulineosa meie rahvuslikust ja riiklikust identiteedist (Eesti kui mitte-Vene), venekeelseid inimesi see aga tõepoolest ei puuduta.


Pikemat kirjutist koos teiste intervjueeritute vastustega saab lugeda siit, lugu peegeldus ka venekeelses PM's.

Friday, July 19, 2013

Navalnõi veidravõitu kohtuprotsess


Navalnõi juhtumis võib vaadelda kolme eri aspekti, mis omavahel haakuvad üsna nõrgalt, kuid näitavad üsna ilmekalt kätte Venemaa nn juhitava demokraatia keerdusoleku. Nö mudeldemokraatias on asi lihtne - kes saab rohkem hääli, see ka valitseb. Igasugustes demokraatia derivaatides muudavad selle lihtsa pildi keeruliseks nii nn realpolitik, telgitagused mängud ja lihtlabane hämamine.

Esiteks Navalnõi kohtu alla andmine kui selline. Tegemist on veidral moel Hodorkovski juhtumi analoogiga. Võim annab vastu näppe nendele, kes julgevad liiga iseseisvalt poliitikasse ronida, võime kritiseerida või võimulolijate huve kahjustada.

Veidravõitu kohtuotsus, kus süüdistaja nõuab alul karmimat karistust (nõuti 6 aastat), leebema kohtuotsuse järel (mõisteti 5 aastat) hakkab korraga kaeblema kohtu liigse karmuse üle ning nõuab Navalnõi allkirja vastu vabastamist, räägib kohtu ja prokuratuuri sõltuvusest ülevalt tulevatest korraldustest. Nö kollektiivne Putin on Navalnõi juhtumi osas lõhenenud, üks pool toetab karmi kätt, teine poliitilist manööverdamist. Navalnõi kõrvalejätmine Moskva linnapea valimistest delegitimiseerib kogu protsessi, ehkki valimiste tulemus on niikuinii ette selge.

Opositsiooni reaktsioon ja võimalik edasine asjade kulg sõltub samuti kohtuotsuse karmusest. Kui Navalnõi jääb vabadusse, ei saa ta kunagi olema "kogu opositsiooni kandidaat" - kaugeltki mitte kõik Putini-vastased pole Navalnõi pooldajad. Kui Navalnõi aga kinni läheb, muutub ta samasuguseks märgiliseks süsteemi ohvriks nagu on Hodorkovski, Magnitski või Pussy Riot.
-----------
Arvamus ilmus ERR portaalis

Friday, June 28, 2013

37. Venemaa veerandtund: õigeusu kiriku roll Venemaal


37. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (17.06.2013).

Teemaks õigeusu kiriku roll Venemaal. Venemaa on ühest küljest multireligioosne riik, kuid teisalt on Venemaa õigeusu kirikul juhtiv roll. Missugune see roll on, kuidas näeb see riigi ja kiriku suhe välja võrreldes teiste riikidega, kas Pussy Rioti juhtum aitab sellele mingit valgust heita?


Vestlemas Karmo Tüür ja Alar Kilp , võrdleva poliitika lektor Tartu ülikooli riigiteaduste instituudis.


Salvestise pikkus 14:41, faili suurus ca 14 Mb. Saade eesti keeles

Kuulda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 37 all. 

Monday, June 10, 2013

35. Venemaa veerandtund: alkoholi tarbimine Siberis


Aimar  Ventsel36. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (10.06.2013)



Teemaks alkoholi tarbimine Siberis. Ootamatuvõitu teemapüstitus sai tõuke Tartus hiljuti toimunud konverentsist, milles räägiti selle nähtuse moraalsetest, religioossetest ja isegi mälupoliitilistest aspektidest.

Vestlemas Karmo Tüür ja Aimar Ventsel, etnoloogiadoktor ja Jakuuti-uurija.

Salvestise pikkus 15:42, faili suurus ca 15 Mb. Saade eesti keeles

Saade kuulda ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr.36 all

Monday, June 3, 2013

Läti valimised kui matrjoška


File:Matryoshka Russian politicians.jpgLätis äsja möödunud kohalikud valimised meenutavad omal veidral moel matrjoškat – seda kuulsat vene nukku, kus välise kesta sees peitub teine, kolmas jne.

Ametlikult ja nähtavalt toimunud valimised räägivad mõnevõrra kiretult ja samas vasturääkivalt madalast valimisaktiivsusest ning tugevatest pingetest. Valimas käis umbes pool hääleõiguslikest, kõrgeim oli see näitaja Riias (u 60%) ja madalaim maapiirkondades (u 40%). Milles siis peitus see pinge?


Asi selles, et Läti partei-poliitiline süsteem erineb Eesti omast üsna tugevalt. Lätis on edukaks osutunud nö vähemusparteid ja tegutsevad ka regionaalsed parteid – kumbagi nähtust Eestis pole. Riias, kus elab umbes pool Läti elanikkonnast, on seljad kokku pannud venekeelse elanikkonna seas populaarne linnapea Nil Ušakov (esimene etniline venelane sel kohal) ja pealinna-partei „Au teenida Riiat,“ võites sellise tandemina veenvalt (praegustel andmetel 58%).

Siia aga lisandub teine erinevus Eestist – nimelt pole Lätis mittekodanikel õigust osaleda ka kohalikel valimistel. Ja see ongi võimaldanud sootuks kummalise olukorra tekkimist, kus Läti ametlikust poliitilisest elust eemale jäetud inimesed on tahtlikult või tahtmatult jäänud „Venemaa kaasmaalaste“ rolli.

Nende kaasmaalaste ühendus käivitaski tõeliselt kummalise nähtuse, mida võiks tinglikult nimetada varivalimisteks variparlamenti. Või nagu nad ise seda nimetavad „Esindamatute parlament.“ Kuna tegemist on ametlikult mitte-eksisteeriva ühendusega, siis üritavad nad pärisvalimistega samal ajal korraldada oma valimisi. Ning kuna pole, keda saaks selle eest vastutusele võtta, lubasid nad endale ka rahumeeli kampaania korraldamist siis kui ametlikult pidi saabuma „vaikuse päev“.

Iseloomulik on see, et kui jälgida Läti viimatisi valimisi läbi Venemaa meedia (sh peamine riiklik leht Rossiiskaja Gazeta), siis räägitakse ametlikest valimistest pisut nina kirtsutades (et kuidas on suur osa kohalikest elanikest valimisõigusest ilma jäetud), varivalimistest aga toetavalt (kirjutades nt „neofašistide“ kartusest seeläbi ettevalmistatava riigipöörde suhtes).

Millised iganes poleks ametlikud valimistulemused, on kolmanda matrjoškakihina koorumas huvitav küsimus. Aga mida teeb see variparlament ja selle taga seisev seltskond peale varivalimiste lõppu? Missugused on nende tegelikud ambitsioonid ja võimekused? Kuna varivalimiste lõpp on alles 11.juunil, siis pole seni tulemused teada. Riigipöördest Lätis pole ilmselt mõtet tõsiselt rääkida. Aga tõsiselt jälgida protsessi maksab kindlasti.

-----
loo tellis BNS, ilmunud seni DELFIS
------
pilt siit

Friday, May 31, 2013

Разбор полётов: immigrantide mässud


Selle hooaja viimases saates oli jutuks Londoni ja Pariisi sündmustest tulenev laiem teema - miks mässavad sisserädajad?

Mis seob Bostoni plahvatusi, rahutusi Stokholmis, Londoni ja Pariisi kuritegusid? Miks käituvad sellisel vägivaldsel moel need, kes on tulnud oma "hädaorust" ja leidnud uue elu heaoluühiskonnas. Miks ei suuda olukorda kontrolli all hoida eriteenistused? Kas Lääs teeb ehk ise midagi valesti? Kas küsimus on moslemites või islamismis? Kas midagi muudaks immigratsioonipoliitika muutmine või on juba hilja? Või ongi see kõik loomulik ja möödapääsmatu - kogu inimkonna aja- ja asustuslugu on üks lakkamatu ümberasumiste ja neid saatvate konfliktide jada.



Kõigest sellest räägivad ikka Jevgenia Garanža juhtimisel Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saate toimetajaks Artur Aukon.

Saade kuulda siit.

-----------
pilt siit

Wednesday, May 29, 2013

35. Venemaa veerandtund: Venemaa õigussüsteem


35. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (29.05.2013). 


Teemaks Venemaa õigussüsteem. Venemaa kohtukorraldusest ja õigussüsteemist oleme me harjunud mõtlema üsna negatiivselt, poliitiliste protsesside valguses. Kuid spetsialistile on näha ka sootuks teisi, positiivseid tahke. Mõnes asjas - tuleb välja - on meil isegi võimalik Venemaalt õppida.

Vestlemas Karmo Tüür ja William Simons, Venemaa ja võrdleva õiguse professor CEURUSes.

Salvestise pikkus 16:13, faili suurus ca 16 Mb. Saade vene keeles

Kuulda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 35 all.

Friday, May 24, 2013

34. Venemaa veerandtund: ERR Moskvas

34. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (23.05.2013).

Teemaks ERR esindaja Moskvas. Missugune on Moskva seal elava ja toimetava Eesti rahvusringhäälingu korrespondendi silme läbi, seda nii lihtsalt inimlikus kui professionaalses mõttes? Näpunäited Moskvast lahkujalt mantlipärijale.

Vestlemas Karmo Tüür ja Krister Paris, ERR korresponent Moskvas.

Salvestise pikkus 16:12, faili suurus ca 15 Mb. Saade eesti keeles

Vabandust heli kvaliteedi pärast, salvestis on tehtud üle Skype'i, mis seekord ei toiminud just kõige paremini.

Saade kuuldav ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr. 34 all

Wednesday, May 22, 2013

RSR debatt Euroopa majanduskriisi teemal


13.mail toimus RSR poolt korraldatud avalik debatt "Euroopa majanduskriis - tagamaad, praegune olukord ja tuleviku väljavaated"

Arutellu astusid TÜ majandusteaduskonna doktorant Allan Teder, Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik ja Postimehe kolumnist Ahto Lobjakas, majandusteadlane ja LHV panga majandusanalüütik Heido Vitsur ning Euroopa Liidu asjatundja Viljar Veebel. Arutelu modereeris politoloog Karmo Tüür

Debati video näha siin

Thursday, May 16, 2013

Разбор полётов: Süüria


15.mai eetris kõneleme taaskord Süüriast.

See kodusõjas vaevlev riiklik moodustis on äärmiselt veidras olukorras. Ühest küljest räägitakse, et praegune võimkond peaks lahkuma ja et nn progressiivne üldsus peaks toetama opositsiooni. Keeruliseks muudab olukorra aga see, et keda siis peaks toetama ja mille eest? Kas nt Euroopa ja Eesti sh peaks toetama sunniite või šiiite, alaviite või salafiite, kurde või Al Quaedat (viimase osalus pole kunagi selge, kuid oma roll on ka sellel ühendusel). Ja mille eest mõista hukka praegust presidenti - kas keemiarelva kasutamise eest ... noh seda olla kasutanud ka seesama opositsioon.


Kas kodusõda on ikka kodusõda, kui selles osalevad eri motiividel lähemad ja kaugemad naabrid? Kas see konflikt võib ka üle piiride valguda ja nt Türgit puudutades muutuda ka NATO (sh meie endi) jaoks sekkumist nõudvaks?

Kõigest sellest räägivad stuudios, nagu ikka, Harri Tiido ja Karmo Tüür, saatejuhiks Jevgenia Garanža.
----------
pilt siit

Wednesday, May 15, 2013

33. Venemaa veerandtund: CEURUS


33. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (13.05.2013). 


Teemaks CEURUS ehk Center for EU - Russian Studies. Tartu ülikooli juures tegutseb juba mitmendat aastat omanäoline projekt CEURUS, mis keskendub Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni suhete uurimisele. Mis see täpsemalt siiski on, kuskohast tekkis idee, kuidas leiti rahad, mida tehakse ja mis saab edasi?

Vestlemas Karmo Tüür ja Piret Ehin, CEURUS-keskuse juht.

Salvestise pikkus 12:59, faili suurus ca 12 Mb. Saade eesti keeles


Kuulata saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel (nr.33 all)

Wednesday, May 8, 2013

32. Venemaa veerandtund: euroskeptitsism Venemaal


96161 32. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (07.05.2013).

Teemaks euroskeptitsism Venemaal. Venemaa eliidi hulgas on kombeks rääkida nõrgast Euroopast. Kuidas see aga haakub jutuga vajadusest sõlmida strateegiline partnerlus Euroopa Liiduga? Mida see tähendab Eesti ja piirileppe jaoks?


Vestlemas Karmo Tüür ja Andrei Makarõtšev, CEURUS-keskuse külalisprofessor.

Salvestise pikkus 15:495, faili suurus ca 15 Mb. Saade vene keeles

saade leitav ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr.32.all

Thursday, May 2, 2013

Piirilepingu seitse segadust



Eesti-Vene piirRahvusvahelised lepingud pole tavaliselt kuigi „seksikas“ teema, enamik kahe- ja mitmepoolseid lepinguid sõlmitakse ära nii et laiem publik ei pane asja tähelegi. Eesti pole siin mingi erand, välispoliitika kitsamalt ja rahvusvahelised suhted laiemalt on suhteliselt kitsa seltskonna huviorbiidis.

Kuid Eestis on vähemalt üks teema, mis tõmbab alati käima nii ajakirjanduse kui ka suure osa arvamusliidritest, see on Venemaa. Antud hetkel on suurima tähelepanu all Eesti-Vene piirilepe. 

Kuna piir on üks olulisemaid riigi enesemääratluse elemente, mõtteline joon „meie“ ja „nende“ vahel, suveräänse otsustusõiguse alguskoht, siis pole imestada, et sedasorti lepingud on suurema tähelepanu all. Eesti-Vene piirileppe puhul on see tähelepanu tõusnud keemispunkti lähedale, kõlavad vastastikused süüdistused ja erinevad seletused toimuvale.

Käesolev kirjatükk vaatleb mõningaid küsimusi, mille osas pole olemas ühesugust nägemust. 

Miks seni pole?
Tõepoolest, miks meil siis siiani pole olemas kehtivat piirilepingut, ehkki riikluse taastamisest saab mööda juba enam kui 20 aastat? Maismaa- ja merepiir Lätiga ei sündinud kah ilma vaidlusteta, kuid sai ometigi tehtud. Rohkem meil otseseid piiripuuteid ju polegi. Kaks piiri – no kui keeruline see siis ikka on korda ajada?

Eesti-Vene piiriläbirääkimiste saaga on veninud nii pikaks, et sel teemal on kirjutatud mitmeid uurimusi. Eestikeelsetest tuleb meelde tuleb vähemalt kaks bakalaureusetööd (2000[1] ja 2006[2]) ning nt Mart Nuti põhjalik ülevaade[3] 2010 a Tuna 4, Eiki Bergi üldisemast Eesti piiride käsitlusest[4] rääkimata.

Hetkel on olukord selline, et pole isegi päris selge, mis olukord meil nö laual on. Selge on ainult see, mida pole – meil pole mõlemapoolselt jõustatud piirilepet. See tähendab et piirileppe tekst on olemas, mõlemad pooled on oma allkirjad pannud, Eesti pool ka lepingu ratifitseerinud, kuid ... Vene pool väitis, et nad kutsuvad oma allkirja lepingult tagasi (mida iganes see ka ei tähendaks) ja Vene Duumas ratifitseerimiseni ei jõutudki.

Preambula lugu
Siinkohal on vaj veelkord lahti rääkida see lugu, mis siis ikkagi sai Venemaa solvumise ja allkirja tagasikutsumise põhjuseks. Ekslikult levib (või levitatakse) versioon, mille kohaselt lisas Eesti parlament lepingule mingi preambula, konksu, mis olla muutnud kogu leppe sisu. Sellele järgnes vene poole solvunud reaktsioon ja kogu protsess jooksis liiva.

Tegelikkuses aga Riigikogu mõistagi ei lisanud lepingule mingit preambulat. Ei saanudki seda teha. Parlament ei saa riikidevahelistes lepingutes mitte midagi muuta, ei juurde lisada ega vähemaks võtta. Parlament saab selliseid lepinguid kas ratifitseerida või mitte ratifitseerida. Juhul kui otsustatakse ratifitseerida, siis koostatakse selle kohta vastav dokument ehk antud juhul piirilepingu ratifitseerimise seadus. Ning selle seaduse preambula oligi see, mis vastaspoolt ärritas.

Olgu selguse huvides selle preambula vastav lõik siinkohal ka ära toodud: „silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist,“[5]

Ärritajaks Venemaa poolele oli osundus Tartu rahulepingule, mis justkui jätvat võimaluse esitada hilisemaid territoriaalseid pretensioone.

Tartu rahu ja territoriaalsed pretensioonid
 Et mitte laskuda liiga sügavatesse historiosoofilistesse aruteludesse, tõdeb allakirjutanu lihtsalt – tegemist on Eesti Vabariigi sünnidokumendiga, mille osas meie ja Venemaa ametlik ajaloo-ideoloogia ei leia iial ühist keelt. Eesti jaoks on see võit ehk tunnistus meie suutlikkusest ja õigusest olla iseseisev riik, Venemaa ajaloonägemuse jaoks aga kaotus ehk ühe osa oma kunagise impeeriumi vabakslaskmine.

Öeldes „Tartu rahu“, kerkib paljude silme ette koheselt ka nn kaotatud territooriumite küsimus. Me peaksime aga leidma võimaluse need kaks asja lahutada. Tartu rahu ehk „täieline rippumatus“ ja pooljuhuslikult meie kätte sattunud maatükid on kaks eri asja. Esimest on meile vaja, teist mitte (jah ma tean, et suur osa tulihingelisematest patriootidest tahaks mind nüüd risti lüüa).

Jah, ma tean, et lõunapoolses osas on tegu setude asualaga ning praegune piir lõikab selle pooleks. Kuid nii nagu Narva-tagusedki alad, ei sattunud see terroorium Eesti kätte mingi nö etnilise õigluse või mõne muu ülla põhimõtte tagaajamise, vaid lihtsa sõjalis-tehnilise kalkulatsiooni alusel. Vaenupoole suurestükid sooviti lihtsalt enda piiridest pisut eemale nihutada.

Nii et kui me räägime Tartu rahust, siis pidagem endal meeles ja rõhutagem oma partneritele, et me räägime iseseisvuse ja omariikluse järjepidavuse ideest, mitte „kaotatud territooriumite“ küsimusest. Eesti Vabariik on nende alade tagasitaotlemisest ametlikult loobunud juba 1996.a. Leppigem selle faktiga ja küsigem endalt – kui mingi veidra sündmuse mõjul need alad meile tagasi antaks, kas see teeks meid õnnelikumaks? Riigina suutlikumaks, kui soovite?

Kellele on seda vaja ja miks just nüüd?
Tuleme nüüd tagasi piirileppe saaga viimaste arengute juurde. Konsusltatsioonid läbirääkimiste taasalustamise teemal on täies hoos. Kuigi on veidi raske hoomata, mille üle uuesti läbi rääkida, sest praeguse piirijoone ja piiriületuspunktide osas ju pooltel teineteisele sisulisi prtensioone pole. Kuid olukord on vaja kuidagi lahendada, tupikust välja tulla ning soovitavalt mõlema poole näo säilitamise tingimustel.

Kas Eestile on piirilepingut Venemaaga vaja? Ma arvan et pole vist kedagi, kes vaidleks põhimõtteliselt vastu. Naabriga on parem omada kokkulepitud ja toimivat piiri kui seda mitte omada. Küsimus on vaid tingimustes, et missugusest piirist me räägime ja mis asjaoludel me lepingu allkirjastame.

Kas Venemaal on vaja piirilepingut Eestiga? Ühest küljest on Venemaal loomulikult vaja korrastada piir Euroopa Liiduga kui oma strateegilise partneriga ning Eesti on juhtumisi selle partnerorganissatsiooni liikmesriik. Teisest küljest on Venemaal mitmeid piire, mis on vaidlusalused – Jaapan on selle parim näide – ja pole midagi, elu kulgeb ka ilma selleta edasi.

Kogu piiriloo juures ongi üks veidraim moment see, et tegelikkuses toimib nii riikidevaheline suhtlus kui ka piiriülene toimetamine ka ilma lepinguta. Miks seda nüüd siis korraga vaja on ja kellele?
Korrates seda põhimõtet, et piirilepet on vaja mõlemale poolele, tuleb siiski tõdeda, et antud hetkel on Venemaal seda rohkem vaja kui meil. Eesti jaoks ei muutuks strateegilises ega taktikalises plaanis suurt midagi. Venemaa jaoks on saavutatav taktikaline võit läbi oma läbirääkimispositsiooni parandmise Euroopa Liiduga. Eesti-Vene kahepoolsed erimeelsused ei kao seeläbi aga kuhugi, ehkki majandussuhted võivad mõningase täiendava tõuke saada.

Kumma algatusel toimub uus lähenemine?
See ongi peamine küsimus, mis vaevab vandenõuteoreetilisi mõtlejaid. Kui see toimub Venemaa algatusel, siis on neil midagi vaja ja meie võiks ju midagi vastu nõuda. Kui aga Eesti algatusel, siis mida võidakse meie käest selle leppe allkirjastamise eest tahta?

Eesti poolelt vaadates jääb pilt, et lähtepunktiks on Vene presidendi korraldus korrastada riigi välispiirid. Vene publik on aga veendumusel, et algatus tuli Eestist, kelle diplomaadid ja poliitikud olla küsinud, et millal me saaks oma piiri ära seadustatud.

Kui jääme oma nägemuse juurde, et uus algatus tuli Vene poolelt, siis kas me peaks hakkama nüüd siduma piirileppe küsimust mingite muude teemadega? Noh näiteks Tartu ülikooli varade tagastamisega? See oleks kuidagi väike ja väiklane – röövitud varad tuleks tagastada nii ehk teisiti (kuigi sellega haakub üks kohutavalt lai ja keeruline teemade ring, mille kohaselt tuleks enamik maailma muuseumeid tühjaks vedada võõrsilt kokkutassitud varadest).

Mida meil oleks üldse Vene poolelt vaja? Ja kas taoliste tingimuste seadmisega me ei muutud Venemaa enda sarnaseks, kelle armastust taoliste pakettläbirääkimiste vastu me ise kirume?

„Läbimurre“ ja vastastikmõju
Oi kui palju kordi on väärkasutatud seda kunstilist liialdust – saavutada läbirääkimistes „läbimurre“. See sõjaline või geodeetiline termin lendab tavaliselt huulilt siis kui tegelikkuses on olukord üsna lootusetu. Prooviks sellest loobuda ja mitte üle tähtsustada toimuvat.

Eesti pool kipub alati erutuma, kui jutuks tuleb Venemaa. Hiljutises arvamusloos kirjeldas Eesti üks teravamasõnalisi kolumniste Andrei Hvostov (kes muuseas on ka RSR poolt saanud parima välispoliitikast kirjutaja auhinna!) seda sarkastiliselt kui „täitorni efekti“: „Täitorn vallandab meis Pavlovi refleksi. Me oleme manipuleeritavad. Me oleme “neil” pihus.“[6]

Eesti riik, ühiskond ja tema arvajad peaks Venemaa teema käsitlemisel jääma sama hillitsetuks kui me räägime näiteks oma suhetest Leedu, Poola, Rootsi, Taani või Saksamaaga. Kui pisut meenutada, siis kõigi nendega seob meid killuke ühisajalugu ja jupike seotud majandust. Jah, Venemaa puhul on see killuke suurem / hiljutisem ning jupike kopsakam, kuid siiski, me peame Venemaast rääkides meeles pidama seda, mida me ise tahame endast arvata – et oleme võrdväärsed partnerid. Ning kahepoolsetes läbirääkimistes enese seadmine ette nõrgemasse / manipuleeritavasse positsiooni pole just kõige targem tegu.

Me oleme Venemaaga vastastikuses sõltuvuses. Neil on meid samapalju vaja kui meil neid. Piirilepingul on kaks osapoolt. Raudteel on kaks otsa. Transiit kulgeb kahes suunas. Müüjal on vaja ostjat ja vastupidi.

Mis saab edasi?
Mis siis ikkagi saab edasi? Kas konsultatsioonidest jõutakse sisuliste läbirääkimisteni? Mis on läbirääkimiste sisuks? Kas läbirääkimised viivad (uue) piirileppe (uue) allkirjastamiseni? Kas see piirilepe läbib mõlema poole parlamentide ratifitseerimisprotsessi? Kas kõikvõimalikud preambulad ja muud häirivad lisamomendid jäävad seekord ära? Kas nt Eesti president peab uuesti välja kuulutama sisuliselt sama seaduse? Küsimusi on tunduvalt rohkem kui vastuseid.

Kuid kuna Venemaa välispoliitiiline mehhanism (mis allub otseselt presidendile) on saanud sisendi, nö suunava jalahoobi Temalt Endalt ehk Vladimir Putinilt, siis oleks väga keeruline oletada, et protsess peatub enne uue, eelmist käsku tühistava korralduse laekumist. Tõsi küll, Venemaa enda analüütikud on öelnud, et isegi otsestest presidendi ukaasidest täidetakse vaid paarkümmend protsenti, muudest seadustest-määrustest veelgi vähem, siis ei saa välistada ka vastupidist.

Kuid praegu näikse märgid näitavat siiski seda, et on olemas valmisolek käesoleva aasta jooksul jõuda selle teemaga lõpuni.

Karmo Tüür
Aprill 2013 (lugu valmis Pihkva-Tartu bussireisi ajal)


[3] Mart Nutt. Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Tekkimine, muutmine, taastamine. http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NuttMart_Eesti_ja_Venemaa_vaheline_TUNA2010_4.pdf
[4] Eiki Berg. Eesti tähendused, piirid ja kontekstid. http://www.tyk.ut.ee/pdf/berg_eesti_piirid.pdf
[5] Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus. Vastu võetud 20.06.2005 https://www.riigiteataja.ee/akt/915915
[6] Andrei Hvostov. Arvamusliidrid. Eesti Ekspress 11.apr 2013. http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andrei-hvostov-arvamusliidrid.d?id=65952096

-------------
lugu ilmus RSR semestrikirjas