Friday, May 30, 2014

Euraasia majandusühenduse miraaž

Vikerraadio küsis, mina vastasin:
------
Vikerraadio 2014.05.28
Euraasia majandusliit: miks seda liitu vaja onmis on selle liidu majanduslikud väljavaated, mis kogu maastikul muutub?

Venemaa on peale Nõukogude Liidu lagunemist enda ümber üritanud õmmelda erinevaid kookoneid, omamoodi turvavõrke või kaitsekihte, alates SRÜ’st ehk poliitilisest ühendusest ja ODKB’st ehk julgeoleku-organisatsioonist ning lõpetades Vene-Valgevene liitriigiga. Tuleb aga tunnistada, et ükski nendest pole siiani sisuliselt eluvõimeliseks osutunud.

Nende ebaõnnestumiste kiuste – või siis hoopis nende leevendamiseks – võeti ette uus algatus, mille eluspüsi võimekus  näis veel hiljuti suhteliselt parem – nimelt Tolliliit, mis peab nüüd võtma uue kuju ja nime ehk Euraasia majandusliit.

Tõepoolest, veel umbes pool aastat tagasi näis, et suhteliselt poliitika-vabam ja sellevõrra neutraalsemalt tajutav Valgevenet, Venemaad ja Kasahtani ühendav Tolliliit annab lootust edukaks jätkuks. Kuid siis tuli Krimm. Võites Krimmi kaotas Venemaa Ukraina. Kaotades Ukraina kaotas Venemaa ka Euraasia.

Isegi Venemaa lähimad liitlased ehk Valgevene ja Kasahstan on sügavalt häiritud. Valgevene president on lubanud isiklikult relva kätte võtta „juhul kui tarvis“ ning Kasahstan korraldab sõjalisi õppuseid, valmistudes säilitama oma territoriaalset terviklikkust.

Nii et ma väga kardan, et paljulubavalt alanud Euraasia ühendus on koos Krimmiga vetsupotist alla lastud. Isegi kui Euraasia majandusühenduse loomise paberid saavad kõik vajalikud allkirjad ja luuakse muud formaalsed kontorid ning viiakse läbi pidustused, pole see enamat kui miraaž.


Selleks et luua edukaid ühendusi, peab loojariik olema vähemalt majanduspoliitiliselt atraktiivne, veel parem aga kui ka kultuuriliselt ligitõmbav. Praeguses rahvusvaheliste sanktsioonide õhkkonnas kaotab Venemaa aga tõsiseltvõetavust mõlemas valdkonnas. Ning selles pole süüdi keegi teine kui Venemaa ise.
------
29.mai umbes sama sisuga intervjuu KUKU raadios

Monday, May 26, 2014

Ukraina uus president Petro Porošenko

Ehkki Porošenko edu oli arvamusuuringute järgi juba ette kordades kõrgem kui Tõmošenko oma, polnud intriig kadunud kuni valimispäevani. Ja kui nüüd päris aus olla, siis ega ametlikke tulemusi pole veel siiani teada, kuid ega suurt muudatust oodata ilmselt pole. Porošenkost, miljardärist ja mitmekülgse riigivalitsemise kogemusega mehest saab ilmselt Ukraina uus president. Loomulikult on nüüd aeg küsida - kes on härra Porošenko?

Valimispäeval ehk 25. mai sai sellest räägitud Kanal 2 jaoks, 26. hommikul ETV'le ja sama päeva õhtul ka TV3 jaoks, aga toda viimast videot ei suuda ma leida.

-----------
pilt siit

Tuesday, May 13, 2014

Venemaa aktsioonid ja kaasmaalased

Vikerraadio küsib: Mida mõeldakse nendes  endistes NL vabariikides, kus etniliste venelaste ülekaal on suur, praegusest Ukraina olukorrast, iseäranis eilsete referendumite valguses. Hirm? Pooldavad? Kardavad oma majanduse pärast?
-----------------


Kõigepealt väikene ülevaade
Arvuliselt

Venelasi*
elanikkond
%
Ukraina
8334000
44573205
18,69733173
Kasahstan
4480000
17948816
24,95986365
USA
3163084
318025000
0,994602311
Usbekistan
1653478
30183400
5,478103858
Israel
1000000
8146300
12,27551158
Valgevene
785000
9468154
8,290950908
Kõrgõzstan
604000
5776500
10,45615857
Läti
556434
2003000
27,78002996
Kanada
550521
35344962
1,557565686
Eesti
324431
1315819
24,65620271
Türkmenistan
314000
5171943
6,071219269
Suurbritannia
300000
63705000
0,47092065
Moldova
202000
3559500
5,674954348
Protsentuaalselt

venelasi
elanikkond
%
Ukraina
8334000
44573205
18,69733173
Läti
556434
2003000
27,78002996
Kasahstan
4480000
17948816
24,95986365
Eesti
324431
1315819
24,65620271
Israel
1000000
8146300
12,27551158
Kõrgõzstan
604000
5776500
10,45615857
Valgevene
785000
9468154
8,290950908
Türkmenistan
314000
5171943
6,071219269
Moldova
202000
3559500
5,674954348
Usbekistan
1653478
30183400
5,478103858
Kanada
550521
35344962
1,557565686
USA
3163084
318025000
0,994602311
Suurbritannia
300000
63705000
0,47092065




Tõenäoliselt on mure nn kaasmaalaste pärast suurem seal, kus neid on kõige rohkem koos, sest vaevalt paneks Venemaad tegutsema mõne üksiku venelase saatus kuskil Urugauais või Paraguais.
Seega vaataks kõigepealt arvudele otsa. Suurim kogus venelasi on hinnanguliselt Ukrainas, Kazahstanis, USA’s, Uzbekistanis ja Iisraelis. Samas ilmselt Brighton Beachy venekeelse seltskonna saatus Kremlile väga suurt peavalu ei valmista. Seetõttu on ehk mõtekam vaadata, missugustes riikides on suurim venelaste osakaal rahvastikust? Esiviisik näeb siis välja järgmine: Ukraina, Läti, Kazahstan, Eestis ja jällegi Iisrael.

Kui me nüüd aga toome sisse teise olulise muutuja – nimelt Venemaa vahetusse naabrusse ehk siis Kremli kellatornist vaadatuna lähivälismaa hulka kuulumise, siis võib ilmselt juudiriigi kõrvale jätta.
Ukraina on mõlemas nimekirjas esimene ning juba löögi all. Kuid kas see tähendab, et siin on mingit põhjuslikku seost venekeelse elanikkonna ja Vene erioperatsioonide vahel? Väidan et tegelikkuses seda seost ei ole, sest esimesena sattus rünnaku ohvriks siiski Gruusia, kus nö vene vähemuse probleemi ju pole.

Väidan, et Venemaa ei tegutse mitte seal, kus on tema kaasmaalased, vaid kus on tema huvid. Kaasmaalasi kasutatakse lihtsalt kattevarjuna. Krimmis ja Ida-Ukrainas on geopoliitilised- ja strateegilised huvid ning selles gambiidis sobivad vene keelt kõnelevad inimesed suurepäraselt kattevarjuks. Seega võib ilmselt kergendatult ohata Läti, kus venekeelseid elanikke on küll protsentuaalselt palju, kuid geostrateegilist kasu Kremlile Latgalia äravõtmine ilmselt ei anna, lisaks pole NATO ja EL’iga lõplik tülliminek praegu Moskval siiski plaanis. Mis muidugi ei tähenda, et etniliste ja majanduslike pingetega mängimine ei pakuks taktikalist lusti.

Seega jääb meie esiviisikust sõelale Kazahstan, kus on olemas nii Venemaa huvid kui ka tööks sobiv inimmaterjal – kui küüniliselt see viimane väljend ka ei kõlaks. Kazahstanis endas reageeritakse Venemaa vastavatele vihjetele vägagi valulikult, nii näiteks pidas Kazahstani välisministeerium vajalikuks ametlikult reageerida värvika, ent marginaalse poliitilise kirjaniku Limonovi ning veelgi värvikama Žirinovski ütlustele.

Muuseas, lähipäevadel korraldab meile väga lähedal, nimelt Helsinkis suurejoonelise ürituse tuntud russofiil Johan Bäckman. Nimelt tulevad tema kutsel kohale Venemaa uus-revanšistliku ideoloogia peamised ideoloogid Aleksand Dugin, Aleksandr Prohanov ja teised, arutamaks teemal, kuidas ehitada üles Suur-Venemaad (tsiteerin ürituse pealkirja "WE SHALL BUILD THE GREAT RUSSIA" ehk „Me peame üles ehitama Suure Venemaa“ – tsitaadi lõpp). Kui nüüd meenutada, missuguseid süüdistusi on viimaste aastate jooksul esitatud ka Soome suhtes venelaste kohtlemise osas, siis saab selgeks, et nn kaasmaalaste arvukus või probleemide sisulisus pole määrava tähtsusega.
Ja lõpetuseks, kui vaadata ühe teise Suur-Venemaa nimel pingutava mõtleja Mihhail Jurjevi poolt visandatud maailma poliitilist kaarti aastal 2053, siis sellel on Venemaa impeeriumi koosseisus mitte lihtsalt kogu endine territoorium, vaid kogu Euroopa, Türgi, Island ja Gröönimaa ning mh ka eelpoolmainitud Iisrael.

Kommentaar eetris kuulda siin
------
pilt siit

Monday, May 12, 2014

Referendumi-sarnasest tootest

Täna hommikul oli veider olukord, kus pidin rääkima sõna otseses mõttes järjest kahele kanalile nn Donetski
referendumist.

Mõni minut ene poolt kaheksat hommikul Terevisoon ja mõni minut peale pool kaheksat Kuku raadio. Kuna teema oli üks ja vahepeal uue teksti väljamõtlemiseks suurt aega ei jäänud, siis on ka jutt laias laastus sama :)
--------
pilt siit

Thursday, May 8, 2014

Raadiosahinaid

Tuli meelde, et möödunud kuu jooksul sai ka raadios sahisetud. Tõsi küll, ega ka nüüd ei lähe kirja kõikkorrad, aga olgu mõnedki ära toodud:


- 20.aprill Välismäärajas Putini kõnest

- 9.aprill Venemaa militaar-reformist

- 30.aprill Venemaa vastastest sanktsioonidest

- 8.mail sai Vikerraadio jaoks linti loetud kommentar, mille panen siia tekstina:
-------


Venemaa-vastased sanktsioonid

ERR küsimus: „Eri riigid ja vaatlejad on erinevalt hinnanud rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Venemaale. Mõningatel andmetel on mõju juba väga tuntav,  majanduskasv olematu (mis oli küll vist juba varem) jne, teistel andmetel peab Moskva  edukalt vastu. Kuidas olukord tegelikult on?  Ja millega see ähvardab meid,  juhul kui ?“

Rääkides Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest, tasub kõnelda kolmest asjast.

Esiteks. Venemaa süüdistab Läänt tihti topeltstandardites ja seekord on põhjust seda süüdistust toetada. Miks kasutab Lääs Venemaa suhtes teist lähenemist kui Valgevene suhtes? Kui Valgevene sanktsioonide alla sattuv nimekiri algab otsusetegijats nr 1 ehk presidendist, siis miks Venemaa suunal kimbutatakse teise ja kolmanda suurusjärgu tegelasi? Igasugused personaalsed sanktsioonid, mis ei alga peasüüdlasest, näeb välja veider.

Teiseks, silma torkab Euroopa ja USA sanktsioonide erinevus. Kui Euroopa nimekirjas on pigem täidesaatjad, siis USA omas pigem otsusetegijad. Kui keelata Euroopasse sissesõit nt Sevastoopoli linnapeal või isegi Föderatsiooninõukogu esimehel, siis võivad kõnealused isikud naerda või nutta, kuid see ei mõjuta tehtud ja tulevasi otsuseid. Kui aga USA mõjutab läbi valdkondlike piirangute sisulisi niiditõmbajaid ja suuri rahavooge, siis on lootust, et puudutatud kodanikud vaatavad ühel hetkel üksteisele sügavalt silma ja otsustavad, et ehk oleks aeg midagi muuta?

Kolmandaks võib arutleda Venemaa sisulise haavatavuse üle. Majanduslikud ja poliitilised sanktsioonid kahtlemata mõjutavad Venemaa olukorda, kuid Venemaa sisemisi ressursse jätkub rahulikult aastaks või kauemakski. 0-lähedane majanduskasv pole veel mingi traagika, riik saab alati sõjavaimustusele tuginedes tõmmata vööd koomale ja kütta rahvast üles lubadustega helgest homsest. Kuid siiski on Venemaal varuks ka kõige rangemate sanktsioonide korral vähemalt aasta. Kas Euroopa ja Lääs on valmis nii pikalt hoidma oma jäika poliitikat ja kandma tekkivat kahju? Kui jaa, siis nii tuleb ka öelda, et oleme sisuliselt külma sõja seisukorras ja sellest tulenevad mõningad piirangud.

Lõpetuseks – kuidas see kõik võib mõjutada meid? Nii nagu ka varasematel kordadel, kui on esinenud tõrkeid koostöös Venemaaga (seni küll Venemaa meie-vastaste piirangute tõttu), juhtub ilmselt ka nüüd. See on väga valus või lausa surmav mõnedele konkreetsetele ettevõtetele. See on valulik, kuid üle-elatav teatud majandusvaldkondadele. Kuid majandusele tervikuna on see alati mõjunud tervistavana.

Tuesday, May 6, 2014

Järjepidamine muutub raskeks

Viimase paari nädala jooksul on olnud korralik Mahtra, kindlasti jääb siit loetelust midagi välja. Aga õnneks mitte kogu elutegevus pole ainult Ukraina teemal.

05.05 Europarlamendi saadikukandidaatide debatt, mille moderaatoriks palus mind Valimisvaatlus

05.05 intervjuu Terevisioonile Ukraina tulevaste presidendivalimiste teemal

23.04 intervjuu Azeri portaalile ANN.AZ

23.04 Selle hooaja viimane Разбор полётов, Putini pöördumisest rahva poole Ukrainast

17.04 Intervjuu Delfile Putini pressikonverentsist

02.04 Разбор полётов "Роль международных организации ( ООН, НАТО) в Украинском кризисе и изменения, которые могут произойти в этих организациях под влиянием крымских событии."
----
pilt siit